Uudised

 

Rubriiki haldab: Helen Kaju

E-post: helen.kaju@kliinikum.ee 

Tule tööle

Tartu Ülikooli Kliinikum
5. veebruar 2019
PRESSITEADE


Tartu Ülikooli Kliinikum tähistab rahvusvahelise konverentsiga elundisiirdamiste 50. aastapäeva


Tartu Ülikooli Kliinikumis, ja ühtlasi Eestis, on möödunud esimesest neerusiirdamisest 50 aastat, maksasiirdamisest 20 ning kopsusiirdamisest 10 aastat. Tähtpäevade valguses toimub Tartus elundisiirdamistele pühendatud rahvusvaheline konverents.


Juubelikonverents, mis peetakse 15. veebruaril Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu koostöös, annab ülevaate Eesti elundisiirdamiste arengust läbi 50 aasta. Konverentsil saavad sõna nii Eestis elundidoonorluse ja elundisiirdamisega tegelevad arstid kui kauaaegne Helsingi Ülikooli kirurgiaprofessor Heikki Mäkisalo, Helsingi Ülikooli lastehaiguste eriala dotsent Timo Jahnukainen, rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni Scandiatransplant meditsiinidirektor Kaj Anker Jørgensen ja Rootsi riikliku doonoriprojekti juht doktor Stefan Ström.


Eesti ning ühtlasi ka Baltimaade elundisiirdamiste ajalugu algab 20. detsembrist 1968, kui professor Artur Linkbergi eestvedamisel siirati Tartus Toome Haavakliinikus esimest korda doonorneer. Esimene maksasiirdamine toimus 1999. aastal dr Toomas Väli juhtimisel ning kopsusiirdamistega alustas dr Tanel Laisaar 2010. aastal. 


Kliinikumi juhatuse liikme-ravijuhi Andres Kotsari sõnul hindab kliinikum väga säravate kirurgide panust, kes on olnud siirdamiste eestvedajaks. “Samas on elundisiirdamise taga oluliselt suurem meeskonnatöö kui vaid üks kirurg. Transplantatsioonikeskuse suurepärase töö tulemusel on kliinikumi siirdamisalane tegevus pälvinud rahvusvahelise tunnustuse Scandiatransplanti kuulumise näol. Kuid ka pelgalt tunnustus ei aita doonor- ega siirdamisoperatsioone läbi viia. Selleks on vaja äärmiselt pädevat, kiiresti ja professionaalselt tegutsevat meeskonda,” kommenteerib Andres Kotsar.


Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul on 2018. aastaks tehtud kliinikumis kokku 1217 neerusiirdamist. „Maksasiirdamisi on Eestis olnud kokku 88 ning kopse on kliinikumis siiratud 28 korral,“ toob Virge Pall välja. Dr Pall tõstab esile, et 50 aasta jooksul on elundisiirdamised jõudsalt edasi arenenud, kuna võimalused siiratavate elundite kvaliteedi ja ohutuse hindamiseks on paranenud ning kasutusele on võetud hulgaliselt uusi ravimeid. „Tuleb rõhutada, et siirdamine ei saa toimuda ilma doonorita. Kliinikumi siirdamismeeskondade ja kõigi siiratud patsientide nimel soovime avaldada siirast tänu kõigile neile Eesti inimestele, kes raskel hetkel, mil nad on kaotanud oma lähedase, on nõustunud lahkunu elundite loovutamisega teiste inimeste aitamiseks,“ ütleb dr Pall.

 

Lisainfo:
Virge Pall, transplantatsioonikeskuse direktor
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Telefon: 5331 8162

 

Helen Kaju, avalikkussuhete spetsialist
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Telefon: 5331 9423

 

 Meditsiinilinnak Lastefond  MediHUB  alt=  liinikumi spetsialistid nõustavad Moldova haiglat