Dr Tuuli Sedman kaitses doktoritööd (24.11.2021)
12. novembril kaitses Tuuli Sedmanfilosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja “New avenues for GLP-1 receptor agonists in the treatment of diabetes”(“Uued suunad GLP-1 retseptori agonistide kasutamises diabeedi ravis”).
Töö juhendaks oli professor Vallo Volke (dr. med. (arstiteadus), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut).
Oponendiks professor Troels Krarup Hansen (PhD), Department of Clinical Medicine, Aarhus University, Aarhus, Taani.
Kokkuvõte
Glükagoonilaadne peptiid 1 (GLP1) on hormoon, mis vabaneb soolestikust vastusena söömisele. GLP1-l on erinevates elundsüsteemides mitmeid toimeid. See osaleb vere glükoositaseme regulatsioonis: stimuleerides insuliini ja inhibeerides glükagooni vabanemist veresuhkru tase langeb. GLP1 toimel aeglustub mao motoorika ja tühjenemine. Kesknärvisüsteemis reguleerib GLP1 söögiisu ning seeläbi kehakaalu. GLP1 füsioloogilistel toimetel põhineb ravimklassi GLP1 retseptori agonistide kasutamine. Need on laialdaselt kasutatavad diabeediravimid, mis lisaks veresuhkru taseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Ravimklass on võrdlemisi ohutu, kuna hüpoglükeemia risk on väike. Lisaks on kõrvaltoimed võrdlemisi kerged, sagedasemateks iiveldus ja oksendamine.
GLP1 retseptori agonistide mõnede toimete suhtes kujuneb välja tolerantsus – näiteks mao motoorika aeglustumine väheneb ravimi kestval kasutusel. Samuti vähenevad ravimi korduval kasutamisel kõrvaltoimed, möödudes esimeste ravinädalatega. See, kas tolerantsus tekib ka GLP1 retseptori agonistide veresuhkru taset langetava toime suhtes, ei ole seni teada.
GLP1 retseptori agoniste on kasutatud haruldaste ühe geeni rikkest põhjustatud suhkurtõve vormide puhul. Wolframi sündroom on geneetiline haigus, mille käigus arenevad 1. tüüpi diabeet, magediabeet ja silmanärvi kahjustus. Seni ei ole haigusel spetsiifilist ravi ja suhkruhaiguse tekkel kasutatakse tavaliselt insuliini süste. Käesolevas töös uurisime, kas GLP1 retseptori agoniste saaks kasutada Wolframi sündroomi puhul tekkiva suhkurtõve raviks.
Uurimistöö eesmärkideks oli uurida GLP1 retseptori agonistide suhtes tekkivat tolerantsust hiirtel ja inimestel ning nende ravimite võimalikku toimet Wolframi sündroomi loommudelil. Eesmärkide saavutamiseks teostati loomkatseid hiirtel ning viidi läbi kliiniline uuring tervetel vabatahtlikel. Loomakatsete tulemused näitasid selget tolerantsuse teket hiirtel. Vastupidiselt loomkatsete tulemustele ei kujunenud aga tolerantsust välja inimeste puhul. Wolframi sündroomi loommudelis olid GLP1 retseptori agonistid efektiivsed veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse nende kasutamiseks Wolframi sündroomi ravis.
Prof Vallo Volke, juhendaja: Dr Tuuli Sedmanist saan kirjutada vaid ülivõrret kasutades. Meie koostöö Tuuliga sujus kogu doktorantuuri jooksul veatult. Tuuli on väljapaistvalt tark, kiire õppimisvõimega ja seejuures uskumatult produktiivne. Ei leidunud teaduslikku ülesannet, mis oleks käinud talle üle jõu. Tulemusena valmis doktoritöö, mille originaalsus ja kvaliteet võistlevad maailma parimate ülikoolide liigas. Rõhutada tahan veel Tuuli isiku sisemist väärikust ja kõrgeid eetilisi standardeid, mis teevad temast tippklassi akadeemilise arsti. Tuuliga koos töötamine on olnud mulle au ja loodan seda jätkata ka nüüd, kus Tuuli on väljakujunenud iseseisev teadlane ja arst. Kuna endokrinoloogia ja psühhiaatria on tugevalt seotud, on meil tulevikus koos veel palju põnevat avastada.