Dr Sander Pajusalu ja prof Katrin Õunap pälvisid Neinar Seli stipendiumid (03.06.2024)
Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesmärk on innustada Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajaid teadustöö tegemisel ja publitseerimisel. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2019–2023 aastate arvestuses pälvis stipendiumi geneetika ka personaalmeditsiini kliiniku juht dr Sander Pajusalu.
Dr Sander Pajusalu: Meditsiinigeneetikuna on tulnud vahel päris pikalt selgitada inimestele, et meditsiinigeneetika on ikka primaarselt tavapärane arstlik eriala ja meie kliiniline ja laboratoorne osakond osutavad siiski tervishoiuteenuseid, mida patsiendid vajavad, mitte ei ole meie töö eesmärgiks vaid teaduse tegemine. Neinar Seli nimelist teadustöö preemiat vastu võttes hindan siiski väga oma eriala potentsiaali teadustööks. Just tehnoloogia areng on võimaldanud ka uute metoodikate kliinilisse töösse rakendamist teaduslikult uurida ning nii käivadki teadus ja kliiniline töö käsikäes üksteist toetades ja võimestades. Vähiravis kasutatakse ütlemist, et parim ravi on tihtipeale kliinilises uuringus osalemine, sama võib öelda ka meditsiinigeneetika kohta. Ilma meditsiinigeneetika alase teadustööta oleksid paljud Eesti patsiendid ilma diagnoosita ning sellest tuleneva õige jälgimise ja ravita. Usun, et meie eriala näide kliinilise töö ja teaduse lõimimisest üheks tervikuks on just see, mis ühes ülikoolihaiglas normaalsuseks peakski olema. Hea on elada ja töötada ka riigis, kus tervishoiu rahastajadki on valmis uusi innovaatilisi lahendusi tervishoiuteenustena rahastama. Nii möödus tänavu jaanuaris juba 10 aastat ajast, kui eksoomi sekveneerimine lapseea algusega pärilike haiguste diagnostikaks lisati toonase Haigekassa tervishoiuteenuste loetelusse. Hiljem lisandusid paljud paneelsekveneerimised nii pärilike kui ka somaatiliste kasvajaliste haiguste diagnostikasse. Kliinikumi andmekogud on viimase kümnendi jooksul rikastunud geeniandmete osas juba väga arvestavatesse suurustesse, kohati on meil meditsiinilisteks otsusteks vajalikke sekveneerimisandmeid Eesti populatsiooni kohta kordades rohkem kui Eesti Geenivaramul. Meie oluliseks eeliseks on, et kõik meie andmed on toodetud akrediteeritud meditsiinilaboris. Üha rohkem on ka riigi tasandil meie andmekogu märgatud ning hetkel käivad arutelud, kuidas selliseid primaarselt tervishoiu jaoks toodetud andmekogusid saaks teiseselt kasutada uuringute eesmärgil nii, et patsientide huvid ja andmekaitselised aspektid oleksid tagatud, aga meie ühiskond võidaks juba olemasolevate andmete põhjalikust uurimisest. Ka minu käimasolev teadusprojekt üritab leida statistilisi ja masinõppe meetodeid Kliinikumi andmekogul rakendades uusi geneetilisi mustreid kirjeldamaks haiguste etioloogilisi faktoreid.
Ükski teadlane nagu ka ükski arst ei teki tühjalt kohalt. Nii nagu arstivanne algab õpetajate tänamisega, siis tänan ka mina südamest oma juhendajaid. Minu põhijuhendajaks on nii teaduse kui ka eriarstiõppes olnud professor Katrin Õunap. On tähelepanuväärne, et Neinar Seli preemia on pälvinud nii minu juhendaja kui ka tema juhendaja professor Tiina Talvik. Seega on näha selget koolkonna teket. Koolkond tegelikult tähendab aga kultuuri, mis tähtsustab teadustööd ja edasipürgimist. Tänan väga ka oma teist juhendajat kaasprofessor Tiia Reimandit. Tähelepanuväärselt on käesolev preemia antud minu doktorantuurile järgnenud aja eest, sellel perioodil on mind teadlasena väga oluliselt õpetanud ja juhendanud minu järeldoktorantuuri juhendaja professor Monkol Lek Yale’i ülikoolist. Tänan ka kõiki kolleege geneetika ja personaalmeditsiini kliinikust ning ka kõiki kaasuurijaid Eestist ja mujalt. Siiras tänu kuulub ka kõigile patsientidele, kelleta kliiniline uurimustöö kuidagi võimalik ei oleks.
Teise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2023. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht ja eestvedaja prof Katrini Õunap. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.
Prof Katrin Õunap, kommentaar: Oma igapäevases kliinilises töös tegelen peamiselt harvikhaigustega patsientide ning nende pereliikmetega. Samuti on minu teadustöö olnud peamiselt suunatud uute haruldaste haiguste avastamisele ja levimuse uurimisele. See on väga huvitav, aga samas ka suuri väljakutseid esitav valdkond. Huvitavaks teeb selle see, et iga üksik haigusjuhtum on sageli unikaalne ja info saamiseks on vaja palju lugeda ning ka teha aktiivset teaduskoostööd väliskolleegidega. Teisisõnu on vaja leida teistest riikidest ülesse need arstid või teadlased, kellel on sama geenileiuga patsient või nad uurivad seda geeni funktsionaalselt. Harvikhaigustega tegelemise teeb keeruliseks erinevate kontaktide leidmiseks vajaminev suur ajamaht ning süvenemine igasse erinevasse keerulisse olukorda. Õnneks on mul hästi toetav ja tubli teadustöö grupp ning harvikhaiguste keskuse kollektiiv, kes minu tegevusi igapäevaselt südamest toetab. Ka on mul väga abivalmid kolleegid geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus.
Kliinikumi Leht