Dr Inga Vaasna ja dr Arno Uppin pälvisid elutöö tunnustuse Euroopa erialaseltsi poolt (01.11.2023)

Euroopa Günekoloogilise Onkoloogia Selts (European Society of Gynaecological Oncology, ESGO) tunnustas septembris Istanbulis toimunud 24. ESGO kongressil Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonna arste dr Inga Vaasnat ja dr Arno Uppinit professionaalse tunnustuse sertifikaadiga elutöö ja oma eriala edendamise eest.

Esmakordselt ja ühekordselt anti käesoleval aastal välja selline tunnustus spetsialistidele, kes on ESGO liikmed, kellel on pikaaegne kogemus patsientide ravis onkogünekoloogia erialal ning kes on hoidnud ja edendanud seda eriala oma riigis ja väljaspool (Professional Recognition and Years of Experience in Gyn Oncology). ESGO rahvusvaheline komisjoni otsusel vastasid toodud kriteeriumitele 114 onkogünekoloogiaga tegelevat erialaspetsialisti kokku 33 riigist. Lisaks Kliinikumi arstidele pälvis Eestist tunnustuse ka dr Kersti Kukk.

ESGO on juhtiv organisatsioon, mis ühendab praeguseks rohkem kui 2500 oma ala professionaali, kes tegelevad günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate ennetamise, ravi, jälgimise ja teadusuuringutega. ESGO asutati 1983. aastal Veneetsias, Itaalias, esialgu oli sellel 500 liiget.

Dr Inga Vaasna

Millised on kõige sagedasemad operatsioonid teie erialal?

Sagedasemad operatsioonid on need, mis on seotud emakakehavähi ja munasarjavähiga, ka emakaelavähi varajase staadiumi operatsioonid (suuremate staadiumite ravi on radiokemoteraapia), samuti vulvavähi operatsioonid.

Onkogünekoloogia on eriala, kus peavad olema teadmised nii günekoloogiast kui ka kirurgiast. Onkogünekoloogilised operatsioonid on tihti mahukad ja kestavad kaua – eriti, mis puudutab munasarjavähi kirurgiat. Väga oluline on, et pahaloomuliste kasvajate kirurgilise raviga tegeleksid need arstid, kellel on selleks vastav väljaõpe – radikaalselt ja õigesti tehtud operatsioon määrab selle patsiendi edasise prognoosi.

Mis on günekoloogilises onkoloogias aja jooksul muutunud?

Onkogünekoloogias on aja jooksul palju muutunud – nii diagnoosimise kui ka ravi osas. Oluliselt on paranenud radiodiagnostika võimalused, aga ka geeniuuringute osa. Patsientide ravitaktika on muutunud ajas vastavalt kasvaja lokalisatsioonile ja staadiumile. Kui näiteks varem tehti väga radikaalseid operatsioone ka varajase staadiumi emakakaela või vulvavähi korral, siis praeguseks on leitud, et väikeste kasvajate korral võime teha säästvamaid operatsioone.

Noortel naistel varajase invasiivse emakakaelavähiga (1B1 staadium) on mõnikord võimalikud fertiilsust säilitavad operatsioonid (trahhelektoomia) ja nendel naistel jääb võimalus sünnitada.

Munasarjavähi operatsioonid on aastatega muutunud palju mahukamaks.

Aastakümneid olid onkokirurgilised ja onkogünekoloogilsed operatsioonid avatud kirurgia. Praeguseks on onkogünekoloogias emakakehavähi operatsioonid suures osas laparoskoopilised. See on nende patsientide kiirema paranemise seisukohast oluline. Invasiivse emakakaelavähi ja munasarjavähi operatsioonid on aga endiselt avatud kirurgia.

Veel on muutunud lümfadenektoomiate näidustused – alati ei pea tegema kogu vaagna lümfadenektoomiat, vaid võib eemaldada vahimees-lümfisõlmed, et selgitada välja, kas kasvaja on sinna levinud.

Dr Arno Uppin

Millised on kõige sagedasemad operatsioonid teie erialal?

Sagedasemad operatsioonid on laparoskoopilised emaka ja emakamanuste eemaldamised emaka pahaloomulise protsessi korral ning munasarjavähi radikaallõikused. Munasarjavähi operatsioonid muutunud järjest ulatuslikumaks, kestes mõnikord praktiliselt terve päeva ja püstitades kõrgendatud nõudmisi kogu operatsioonis osalevale meeskonnale kui ka patsiendile.

Mis on günekoloogilises onkoloogias aja jooksul muutunud?

Uuendusena onkoloogilises günekoloogias on minimaalse invasiivse kirurgia juurdumine nimetatud erialasse. Rahvakeeles „lukuaugu“ kirurgia ehk laparoskoopilised operatsioonid nii emaka pahaloomuste protsesside ravis kui munasarjakasvaja leviku ulatuse hindamisel.

Uueks suunaks on nn „valvurlümfisõlmede“ avastamine kindlat värvainet süstides, samuti kasvajakoes olevate molekulaar-geneetiliste markerite määramine patsiendi edasise raviplaani koostamisel.

Kliinikumi Leht