Dr Artur Vetkas kaitses doktoritööd (23.12.2020)

11. detsembril kaitses Artur Vetkas filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud „Long-term quality of life, emotional health, and associated factors in patients after aneurysmal subarachnoid haemorrhage“ („Aneurüsmaatilise subarahnoidaalse hemorraagia järgne elukvaliteet, emotsionaalne tervis ja nende prognostilised faktorid“).

Juhendajad: neurokirurgia professor Toomas Asser (knd (meditsiiniteadused), TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja neurokirurgia dotsent Tõnu Rätsep (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: dotsent Timo Koivisto (PhD), neurokirurgia osakond, Kuopio Ülikooli Haigla, Kuopio, Soome.

Kokkuvõte

Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk mittetraumaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) moodustab 5% insultidest. 85%-l patsientidest on SAH põhjustatud ajuarteri aneurüsmi lõhkemisest. Suuremal osal patsientidest leiab aneurüsmaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (aSAH) aset keskeas ja sellesse haigestumus on 7.9 juhtu 100.000 elaniku kohta. Esmane ravi  haiguse ägedas perioodis on suunatud verejooksu põhjuse likvideerimisele (aneurüsmi mikrokirurgiline klipsimine või versoonesise sulgemine ehk koilimine). Vaatamata sellele, et aSAH-i käsitlus on viimastel aastatel paranenud, on haiguse kaugtulemused sageli ebarahuldavad nii patsientide kui ka nende lähedaste jaoks. Enam kui pooltel patsientidel on pärast aSAH-i ägedat perioodi kirjeldatud vähenenud elukvaliteeti. Kuni pooltel patsientidel esineb pärast aSAH-i depressioon ja ärevus, mis võivad püsida rohkem kui 18 kuud. Suhteliselt vähe on uuringutes tähelepanu pööratud aSAH-i põdemisele järgnevate emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi languse seostele ja nende prognostilistele faktoritele.

aSAH patsientide retrospektiivse kaugtulemuste uuringu eesmärgid olid: kirjeldada elukvaliteedi langust ja emotsionaalsete häirete esinemist ellujäänute seas, analüüsida emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi omavahelist seost koos neid mõjutavate teguritega, ja uurida CRHR1 genotüübi mõju aSAH kaugtulemustele.

Võrreldes samaealiste üldpopulatsiooniga esines aSAH patsientide kohordis elukvaliteedi langus. Samuti oli üldpopulatsiooniga võrreldes pärast aSAH-i kõrge emotsionaalsete häirete, asteenia ja unetuse levimus. Asteenia oli kõige sagedasem patoloogiline seisund, mis mõjutas  patsientide nii vaimset kui ka füüsilist seisundit. Ühel kolmandikul patsientidest esines depressiooni ja ärevust, mille sümptomid avaldusid tihti samaaegselt. Olulisel hulgal patsientidest esines surma- või enesetapumõtteid. Emotsionaalsed häired seletasid enam kui poole elukvaliteedi vaimse domeeni hinnete erinevusest ja peaaegu kolmandiku füüsilise domeeni hinnetest. Asteenia oli seotud kõikide elukvaliteedi domeenide tulemustega. Depressioon oli seotud elukvaliteedi vaimse domeeni hinnetega. Enam kui kolmandik patsientidest ei suutnud pärast aSAH-i tööle naasta, mis oli seotud emotsionaalsete häirete esinemisega. CRHR1 minoorse genotüübi kandjatel olid oluliselt paremad tulemused elukvaliteedi vaimses domeenis. CRHR1 minoorne genotüüp oli seotud väiksema riskiga asteenia ja depressiooni kujunemiseks.

PROFESSOR TOOMAS ASSER, juhendaja:
Ajuarterite aneurüsmide ravi tulemuslikkus pole hinnatav pelgalt angiograafia ja neuroloogilise leiu alusel. Seetõttu pööratakse järjest suuremat tähelepanu akuutse perioodi ravi läbi teinute pikaaegsele elu kvaliteeti mõjustavatele faktoritele. Antud uurimistöös hinnati subarahnoidaalse
hemorraagia järgselt emotsionaalsete häirete esinemist ning pikaaegset elukvaliteedi langust ja analüüsiti nende seotust. Uuritud patsientidel ilmnes
kestev väljendunud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse elukvaliteedi langus ning aastaid püsivad asteenia, depressioon ja ärevus. Uudse avastusliku leiuna selgus, et väiksem risk emotsionaalsete häirete kujunemiseks ning asteenia ja depressiooni arenguks on CRHR1 minoorse genotüübi esinemise korral.