Organismi toimimiseks vajatakse erinevaid toitained, mida toiduainetes ja toitudes leidub. Selleks, et tarbida piisavalt vajalikke toitaineid, tuleb valida menüüsse toite ja toiduaineid erinevatest toidugruppidest, sest pole olemas toiduainet, mis kataks kõigi erinevate toitainete vajadused. 

Toit koosneb toitainetest, milleks on:

• valgud (makrotoitained);
• rasvad (makrotoitained);
• süsivesikud (makrotoitained);
• vesi (makrotoitained);
• vitamiinid (mikrotoitained);
• mineraalained (mikrotoitained).

Mikrotoitainete päevane vajadus on mikro- või milligrammides, makrotoitainetel aga  kümnetes või sadades grammides. Probleeme (nt krooniliste haiguste arenemist) tekitab nii makrotoitainete kestev ala- ja ületarbimine kui ka nende kestev tasakaalustamata vahekord toidus. 

Toiduenergiat annavad:

• süsivesikud (4 kcal/g, kiudained 2 kcal/g),

• rasvad (9 kcal/g),

• valgud (4 kcal/g).

Vesi, vitamiinid ja mineraalained energiat ei anna.

Tänapäevaste toitumissoovituste kohaselt peab diabeeti põdeva inimese makrotoitainete päevane jaotus olema järgmine: 

• süsivesikuid 50-55-60 % (eelistada tuleks kiudainerikkaid süsivesikuid)
• valke 10-15-20 %
• rasvu 30-35-40 %.

Diabeeti põdev inimene peab arvestama toidu mõju vere suhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Oskuslik süsivesikute hulga hindamine on veresuhkru normis hoidmise aluseks. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine. Süsivesikute soovituslik kogus on võimalik välja arvutada teades enda päevast toiduenergia vajadust.