Tänavu möödus 50 aastat päevast, mil dr Jüri Väli teostas Kliinikumi vastavatud angiograafiakabinetis esimese protseduuri. See tähistas olulist pöördepunkti südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnostikas ja ravis, võimaldades esmakordselt hinnata veresoonte täpset anatoomiat viisil, mis vastas kirurgide ootustele – näha veresoontesse ja teha selle põhjal täpseid otsuseid. Osakond tegutseb aktiivselt ka tänapäeval, toetudes nüüdisaegsele pildikuvamistehnoloogiale ning vähetraumaatilistele ravivõimalustele, mis on avanud uusi teid keerukate haiguste käsitlemisel.
Angiograafia baseerub röntgenkiirguse ja kontrastainete kasutamisel, mille abil saab hinnata veresoonte ja südamekambrite anatoomiat, tuvastada võimalikke ahenemisi, ummistusi või muid veresoonkonna probleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Toomas Hermlini sõnul piirduti angiograafias esialgu ainult diagnostikaga, kuid tänapäeval on fookus nihkunud raviprotseduuridele – aastas uuritakse enam kui 3000 patsienti, kellest rohkem kui pooled saavad ka invasiivset ravi. „Esialgu alustasime diagnostikaga, olles diagnostikud. Meie jaoks oli oluline, et suudaksime kirurgile täpselt näidata, mis on viga ja kus see paikneb. Samuti täpsustasime hemodünaamilisi parameetreid, mõõtsime vererõhku südamekambrites ning määrasime muid parameetreid kaasasündinud südamerikete korral,” selgitas dr Hermlin.
