Balti- ja Põhjamaade vähikeskused kohtusid Helsingis, eesmärgiks arendada ühiselt vähiravi (08.07.2024)
11. juunil toimus Helsingi Eesti saatkonnas kõrgetasemeline Baltimaade ja Põhjamaade riikide vähikeskuste kohtumine – Nordic/Baltic CCC Network Meeting, mille korraldajaks oli seekord Eesti. Kokku osales Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist ligi 60 vähikeskuste esindajat. Kohtumine oli osa OECI Oncology Days 2024 eelprogrammist eesmärgiga tugevdada regionaalset vähikeskuste ja -võrgustike koostööd.
Kohtumise ühe peakorraldaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse juhi dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul loodi Balti- ja Põhjamaade vähikeskuste koostöövõrgustik kaks aastat tagasi ja siiani on kokkusaamised toimunud kahel korral aastas. „Kaasaegne tipptasemel vähiravi eeldab pidevat rahvusvaheliste arengutega kursis olemist, tihedat riigisisest ning regionaalset koostööd. Nii saame tagada oma vähispetsialistidele tipptasemel koolitusvõimalused ning toetada igakülgselt rahvusvahelist teadus- ning kliinilist koostööd,“ selgitas dr Kõrgvee.
„Teadustegevus on kaasaegse vähiravi lahutamatu osa. Pikalt oodatud läbimurded vähiravis saavad enamasti alguse prekliinilises faasis, jõudes patsiendini kliiniliste uuringute kaudu. Seetõttu oleme hoidnud fookuses kliiniliste ravimuuringute arvu suurendamise olulisust ka väiksema elanikkonnaga liikmesriikides, sest sageli on see vähipatsiendile kõige kiirem võimalus saada kasu innovaatilistest ravimitest või meetoditest. Meie patsientidel peab olema ligipääs parimatele võimalustele,“ rõhutas vähikeskuse juht.
Dr Kõrgvee sõnul on Kliinikumis tehtud õigeid otsuseid, mis on toonud vähikeskusele kahel korral kõrgeima rahvusvahelise OECI vähiravi akrediteeringu, samuti on Kliinikum kui vähikeskus oodatud partner rahvusvahelistes võrgustikes. „Lisaks on oluline, et kujunenud on hea koostöö riigisiseselt teiste vähikeskustega. Välissuhtlus on toonud Kliinikumile juurde arvukalt uusi arendus- ja teadusprojekte ning see on võimalik tänu kõikidele vähiraviga tegelevate üksustele ja inimestele Kliinikumis. Kuna Euroopa Komisjoni fookus on antud eelarveperioodil vähitõrjel, siis on tark kasutada kõiki ajahetke võimalusi,“ rääkis dr Kõrgvee. Ta lisas, et kuigi Eestis on palju tehtud ja arengusuunad on õiged, siis Euroopa tippstandardi saavutamiseks tuleb veel tööd teha. „Suured ootused on seotud loomisel oleva Eesti Vähikeskusega, mis võiks kujuneda üleriigiliselt kogu vähivaldkonna teadus-, õppe- ja kliinilist tegevust strateegiliselt juhtivaks organiks. Selleks, et liiguksime Euroopa tipptaseme suunas ja seda nii riigisisese kui rahvusvahelise koostöö raames,“ tutvustas Kliinikumi vähikeskuse juht.
Dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul kasvab tulevikus vähihaigete arv veelgi. Samas on oluline teadmine, et koguni 40–50% vähijuhtudest on kaasaegse teadmise kohaselt ennetatavad. „Vähki saab ennetada, muutes oma elustiili ja harjumusi. Vähi tekke riskifaktorid on näiteks ülekaal, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, vähene füüsiline aktiivsus. Samuti on ennetuses oluline vaktsineerimine teatud vähki tekitavate viiruste, näiteks inimese papilloomiviiruse ja B-viirushepatiidi, vastu. Samaväärselt olulisel kohal on juba tekkinud vähi varajane avastamine ehk sõeluuringutel osalemine. Täna osalevad riiklikes rinnavähi, emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuringutes vaid veidi üle poolte kutsutud inimestest,“ lausus dr Kõrgvee.
Vähiravi tuleviku osas on fookusteemadena päevakorral kindlasti personaliseeritud vähiravi. „Personaliseeritud vähiravi tähendab konkreetse inimese kasvajakoes esinevate muutuste vastu suunatud sihtmärkravi. Kliinikumis veab antud suuna tegevusi ja rahvusvahelisi projekte suuresti dr Kristiina Ojamaa. Tulevikumeetodid on ka nanotehnoloogial põhinevad meetodid, mida arendatakse Eestis näiteks professor Tambet Teesalu töögrupis. Samuti immuunravi, mille käigus õpetatakse ja suunatakse inimese enda immuunsüsteemi vähirakke hävitama. Kliinikumis dr Ain Kaare poolt arendatav rakuravikeskuse eesmärk on tuua antud võimalused ka Eesti patsiendini, seda jälle riigisisese koostöö raames,“ loetles dr Kõrgvee tulevikuvõimalusi.
Selleks, et Eesti patsientide jaoks oleks kõik loetletud võimalused kättesaadavad, on riigisisene ja rahvusvaheline koostöö möödapääsmatu. Helsingis toimunud kohtumisel tutvustati muuhulgas Baltikumi vähikeskuste tegevusi, mis loodetavasti loob alusel veel tihendamaks regionaalseks teadus- õppe ja kliiniliseks koostööks. „Eesti poolt tegi ettekande Kadi-Liis Veiman sotsiaalministeeriumist, kes tutvustas loodavat Eesti vähikeskust. Samuti on märgiline, et kohtumisel astuti samme Balti- ja Põhjamaade vähikeskuste võrgustiku põhikirja kinnitamiseks. Kõik riigid andsid esialgsele versioonile oma tagasiside ning põhikiri tuleb uuesti päevakorda järgmisel talvisel kohtumisel Riias,“ rõhutas Lenne-Triin Kõrgvee.
Selleks, et rahvusvahelised arengud ka Kliinikumisiseselt ellu rakenduksid, võivad olla vajalikud ümberkorraldused patsiendi raviteekonnal ja süsteemi toimimises. „Kõige olulisem märksõna on koostöö nende üksuste vahel, kes tegelevad vähipatsientide ravimisega. Sellest koostööst saavad sündida lisaks ravitööle ka uued kvaliteeditegevuse kokkulepped ja teadustöö. Seejärel patsiendi ja nende lähedaste senisest suurem kaasamine. Unistame patsiendipõhistest struktureeritud vähiandmeid sisaldavatest lahendustest, mis oleksid reaalajas kättesaadavad nii patsiendile oma raviteekonna jälgimiseks kui ka klinitsistidele ravi- ja teadustöö tegemiseks,“ lausus dr Kõrgvee lõpetuseks.
Kliinikumi Leht