Arstide nostalgiahõnguline laevasõit Emajõel koos Aleksei Turovskiga (25.10.2022)
Registreerumine Arstide Liidu korraldatud väljasõidule 2. septembril toimus rekordkiirusel. Lisaks soovile veeta peale suvepuhkust mõni tunnike kolleegidega mõjus magnetina võimalus nautida imelise jutuoskusega zooloogi Aleksei Turovski seltskonda.
Teenekas laineratsur Pegasus on ehitatud 1958. aastal Moskva laevatehases ja kandis kuni 1993. aastani nime Kreutzwald. Ilmselt vanemad inimesed on varasematel aegadel saanud sama laevaga jõhvikarappa, veel enam on aga neid, keda laev viis suviti Ihaste suvilasse. Kaks aastat tagasi sai Pegasus 70% ulatuses uue kere. Et laev mahutab kuni 75 inimest, paneb see piirid ka sõidul osalejate arvule.
Kui maanteed mööda jõuab autoga Luunjasse napi veerand tunniga, siis laevasõit mööda looklevat jõge kestab sinna enam kui tund. Üllatuslikult palju on uues Karlova sadamas veesõidukeid, mis annavad nende omanikele võimaluse liikuda Emajõel nii allavoolu Peipsi poole kui ülesvoolu Võrtsjärve suunas. Meie sihiks oli jõuda Luunja sadamasse ja sellel marsruudil liikudes jäid kaldal silma Siili tänava põneva arhitektuuriga majad, Ropka tööstushooned, toredad eramukrundid ja muidugi 2015. aastal valminud Ihaste sild altvaates.
Ropka-Ihaste ligi 800 ha suurune looduskaitseala kinnitati 2014. aastal ja see on üks tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku ja pesitsusala Ida-Eestis. Siin on registreeritud 222 linnuliigi esinemine. Ihaste looduskaitseala on ka Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala. Lisaks roostikus pesitsevatele partidele ja mõnedele teistele lindudele, näitas laevaseltskonna rõõmuks ennast ka hõbehaigur.
Loogeline ja varieeruva põhjareljeefiga Emajõgi koos vanajõgede, lisajõgede ja luhtadega on suurepäraseks koolmealaks väga paljudele kalaliikidele. Emajõe vetes tunnevad end koduselt 35 kalaliiki, lisaks veel mõned kasvandustest põgenenud liigid. Aeglane veevool on meelepärane tõugjale ja sägale, kellest esimene võib kasvada meetriseks, teine isegi kahe meetri pikkuseks.
Kutseliste kalurite Emajõe püügilistis on registreeritud 19 kalaliiki, põhiline on latikas (80%), järgnevad särg (10%), haug (4%), vähem säinas, linask, koha, nurg ja ahven. Enamus püüki toimub jõemõrraga. Kaldal märkasime vaid üksikuid kalamehi – ju siis septembri algus ei ole õngitsemiseks see kõige õigem aeg.
Kõik me teame Aleksei Turovskit fenomenaalse jutuvestjana, kes toetudes laialdastele teadmistele loomade elust, käitumise eripäradest, aga ka kultuuriloost, oskab kõike seda imeliselt seostada inimloomusega. Pärilikud käitumisvormid ehk instinktid on meisse sisse programmeeritud ja geneetiliselt kodeeritud. Nii nagu on väga suured käitumuslikud erinevused, aga ka sarnasused liikide vahel, nii on väga varieeruv ka liigisisene käitumismuster ja suuresti on selle aluseks hierarhia. Valikute tegemisel tuleb suuresti lähtuda oma positsioonist nii loomakarjas kui inimühiskonnas. Käitumise aluseks on toitumiskombed, enesekaitse, seksuaalne käitumine, vanemlik käitumine jne. See, mis on lubatud lastele, ei ole kohane täiskasvanud isenditele.
Turovskit võib kuulata ilma, et tähelepanu oluliselt hajuks ka söömata-joomata, kuid keha vajab kütust ja sellele olid väljasõidu organiseerijad mõelnud. Piknik Luunja sadamas enne tagasipöördumist Tartusse oli hea jalasirutuseks ja lisaenergia saamine vähendas ka külmatunnet, sest ilm polnud enam suviselt soe.
Et reisiseltskonna moodustasid arstid, olid meie zooloogist giidi jutu sisse pikitud näited loomadel esinevatest haigustest. Seda enam, et Aleksei Turovski kitsamaks teadusvaldkonnaks on olnud parasitoloogia. Kaladel on rohkesti parasiite ja nende uurimisega meie reisijuht mõnda aega tagasi just tegeleski. Kolmekümnes akvaariumis olid kalad nakatatud erinevate haigustekitajatega ja uurija ootas põnevusega üht esmaspäeva hommikut, et saaks oma eksperimendi tulemusi hindama hakata. Üllatus oli äärmiselt suur leides eest mitte ainult tühjad, vaid ka täiesti puhtad akvaariumid. Selgitus oli äärmiselt proosaline – koristaja leidis pühapäeval, et kõik kalad olid surnud ja nagu püüdlikule ja korda armastavale töötajale kohane, võttis ette puhastustöö. Siit moraal – ka kõige paremate kavatsustega korda saadetu võib osutuda karuteeneks.
Miks me toome oma igapäevases kõnepruugis tihti võrdlusi loomariigist? Selleks on soovitus uuesti üles otsida Aleksei Turovski menuk „Loomult loom“!
Kaja Julge
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik