7. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset kiiritusravi teadlikkuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust sellest olulisest vähiravi meetodist. Kiiritusravi eesmärk on mõjutada vähkkasvajat ioniseeriva kiirgusega. Sealjuures on kiiritusravi osakaal vähiravis pidevalt kasvanud ning rahvusvaheliste soovituste järgi vajab vähemalt 50% vähidiagnoosiga patsientidest oma raviteekonna jooksul kiiritusravi.

Sõltuvalt vähkkasvaja paikmest ja ravi eesmärgist võib kiiritusravi olla kas kombineeritud teiste ravimeetoditega, näiteks kirurgilise ravi või keemiaraviga, või olla ainus ravimeetod. Kiiritusravi viiakse läbi iga patsiendi jaoks personaalselt koostatud plaani alusel. See tähendab, et iga patsient saab just talle sobiva ravi, arvestades tema haigust, vajadusi ja elukorraldust. Kiiritusravi protseduur ise on valutu ning kestab mõnest minutist kuni tunnini, olles patsiendile täiesti ohutu. Tegelik kiiritus kestab vaid mõned minutid, kuid suurem osa protseduurist kulub patsiendi täpsele paigutamisele lineaarkiirendil ning kasvaja asukoha määramisele millimeetri täpsusega.