Avaleht Tegevuskava aastateks 2017-2019
Kliinikumi tegevuskava aastateks 2017-2019 Prindi

KINNITATUD
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum
nõukogu otsusega nr 1.2-1/2

 

1998 jaanuaris sõlmisid Eesti Vabariigi Valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn koostööprotokolli sihtasutuse asutamiseks ning 21. detsembri 1998 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 1247 - K asutati Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Asutamisotsusega liideti ühtseks raviasutuseks 12 riiklikku raviasutust ning kolm kliinikumi asutust.

Kliinikum on ainuke ülikoolihaigla ning töömahtudelt ka suurim raviasutus Eestis ja siin on esindatud kõik riigis viljeldavad erialad. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele, samuti välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas (nt allogeense luuüdi ja organsiirdamised, laste kardiokirurgia) on kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Lisaks ravitööle toimub kliinikumis kogu diplomieelne ja suures mahus ka diplomijärgne õpe.

 

 

1. Kliinikumi visioon

 

Olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis.

 

Kliinikumis viljeldakse tõenduspõhist meditsiini, kasutades olemasolevat parimat tõendusmaterjali patsiendi ravi üle otsustamisel. Kliinikumis kasutatakse maailmas tunnustatud diagnostika- ja ravimeetodeid ning ravijuhiseid. Tehnoloogia vallas pürgime Euroopa ülikoolihaiglatega võrreldavale varustatusele.

 

Tunnustatus Euroopas saavutatakse läbi euroopalike töömeetodite, organisatsioonikultuuri ja patsiendikäsitluse ning rahvusvahelise koostöö nii ravi- kui teadustöö osas. Ravitöö kvaliteedi eesmärgistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt mõõdetavaid ja võrreldavaid näitajaid. Tunnustatuse oluliseks komponendiks on osalemine rahvusvahelistes kvaliteedijälgimise skeemides ning akrediteerimine, mille ulatust plaanime laiendada.

 

Kliinikumi juhtiv roll Eesti meditsiinis tuleneb ülikoolihaigla eripärast – ravi-, õppe- ja teadustöö integratsioonist ning tihedast koostööst Tartu Ülikooliga. Oluline osa Eesti kliinilise meditsiini teadus-, arendus- ja innovatsioonialasest tegevusest on koondunud Tartu Ülikooli Kliinikumi.

 

Paljud kliinikumis töötavad arstid on samal ajal ka ülikooli õppejõud, mis annab võimaluse ühendada kliiniline tegevus teadustegevusega ning seeläbi hõlbustab ka teaduse saavutuste kiiremat jõudmist igapäevaellu.

 

 

2. Kliinikumi väärtused

 

Kliinikumi väärtused ladina keeles on „Compassio Scientia Fides“, eesti keeles „Hoolivus Pädevus Usaldusväärsus“.

  • COMPASSIO / lad compatior ) – hoolivus (kaastunne ja aitamistahe), humaansuse aspekt, mis seisneb teiste kannatuste mõistmises ja soovis neid kannatusi leevendada.
  • SCIENTIA (lad) – pädevus (tarkus ja kogemus), teadmised kõige laiemas tähenduses, mis viitavad süstemaatilisele teadmiste kogumisele või praktikale, mis viib meisterlikkuseni.
  • FIDES (lad) – usaldusväärsus, lubaduste pidamine, kindlustunne, tõsiseltvõetavus.

 

Oma tegevuses lähtume järgmistest põhimõtetest:

  • Ravime patsiente ja edendame nende tervist lähtudes tänapäevase teaduse saavutustest, rakendame parimal võimalikul viisil arstikunsti ja kõrgtasemel teeninduskultuuri;
  • Austame patsiente igas olukorras, mõistame nende muresid, lähtume oma tegevuses eelkõige patsiendi huvidest ja kaitseme nende väärikust sellal, kui haigus neil enese eest seista ei võimalda;
  • Kasvatame ja õpetame kõrge arstieetika, parimate erialateadmiste ja avatud maailmavaatega uusi Eesti arstide ja õdede põlvkondi Tartu Ülikooli Kliinikumi sajanditepikkuste tavade kohaselt;
  • Austame ülikoolis ja kliinikutes töötavaid ning mäletame siin töötanud silmapaistvaid teadlasi ja arste ning anname omapoolse väärilise panuse maailma arstiteaduse arengusse.

 

 

3. Kliinikumi missioon

 

Kliinikumi missioon on kõrgetasemelise arstiabi osutamine ja Eesti meditsiini arendamine integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöös.

 

Ravitöö

 

Ravitöö maht on kliinikumis aasta – aastalt suurenenud. Viimase viie aasta jooksul on Haigekassa poolt raviasutuste rahastamisel võetud suund ambulatoorse ja päevaravi suurendamisele, mis peegeldub ka kliinikumis ravitud inimeste arvudes. 2015. aastal tehti kliinikumis ambulatoorseid vastuvõtte 498 680, mis on 9% rohkem kui 2011. aastal. Päevaravis raviti 13 366, statsionaaris 42 546 inimest. Protsentuaalselt suurenes päevastatsionaaris ravitud inimeste arv 2011. aastaga võrreldes 19,7%, statsionaaris ravitud haigete arv jäi praktiliselt samaks. 

 

joon1
Joonis 1. Eriarsti ambulatoorsed vastuvõtud ja prognoos kuni 2019

 

joon2
Joonis 2. Päevaravis ja päevakirurgias ravitud haiged ja prognoos kuni 2019

 

joon3
Joonis 3. Statsionaaris ravitud haiged (haiglast lahkunud) ja prognoos kuni 2019

 

Ravi rahastamise leping statsionaarse ravi osas on alates 2014.aastast vähenenud, kokku ca 1 600 ravijuhu võrra, samas päevaravi ja ambulatoorse ravi lepingu ravijuhtude arv on kasvanud. Statsionaarse abi lepingu küllalt järsk vähenemine viimasel kahel aastal on viinud olukorrani, kus suur osa statsionaarsest ravitööst tuleb teha vältimatu abi korras ning plaaniliseks ravitööks lepingumahtu ei jätku. Plaanilise statsionaarse abi järjekorrad on seetõttu lubatud maksimaalse ooteaja (8 kuud) piiril, mõnel erialal, näiteks üldkirurgias ka pikemad (10 kuud). Kuigi ambulatoorse ravitöö leping aasta-aastalt kasvab, on patsientide vajadused ja ootused suuremad ning ravijärjekorrad paljudel erialadel üle lubatud piiri (>42 päeva).

 

Õppetöö

 

Kliinikum on olnud arstiõppe baasiks Eestis alates oma loomisest 1804. aastal. Koos arstikunsti muutustega on muutunud aegade jooksul ka õpetamise tavad ja praktika. Viimase aja trendiks on suurem rõhk praktiliste oskuste omandamisele ja praktika mahu tõus. Lähiaastatel suureneb ka üliõpilaste arv, mis on arvestatavaks väljakutseks kogu kliinikumile diplomieelse ja diplomijärgse õppe organiseerimisel. Oleme residentuuri õppebaasiks kõikidel kliinikumis viljeldavatel erialadel.
Uute ravikorpuste valmimine on loonud ja loob ka edaspidi kliinikumis senisest paremad tingimused teoreetilise ja praktilise õppetöö läbiviimiseks.

 

Teadustöö

 

Lõviosa Eesti teadlaste kliinilise meditsiini valdkonna publikatsioonidest valmib kliinikumi arst-õppejõudude osalusel. Rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ilmunud artiklite arv on olnud viimastel aastatel enam kui 150. Kliinikum väärtustab ja toetab teadustööd, luues selleks nii sobiva keskkonna (nt elektroonilise haigusloo arendused, kliinilised andmebaasid, medinfo keskus), kui andes uurijaile vaba aega ning rahastades võimaluste piires ka uurijate algatatud projekte.

 

 

4. Kliinikumi koondeesmärgid aastateks 2016-2018

 

Kõrgetasemelise arstiabi osutamiseks on vajalik rida koostoimivaid komponente, nagu tänapäevased kvaliteetsed diagnostika- ja raviteenused, kõrgelt kvalifitseeritud, pühendunud ja motiveeritud personal, kaasaegne ravi-, töö- ja õppekeskkond, jätkusuutlik majandamine ning tulemuslik juhtimine. Süsteemi toimivuse olulisimaks mõõdikuks on patsiendi rahulolu.

 

 

4.1. Kvaliteetsed diagnostika- ja raviteenused

 

Teenuse kvaliteeti hinnatakse tavaliselt tarbija teenusega rahulolu mõõtmisega. Meditsiinis ei anna rahulolu mõõtmine siiski täielikku ülevaadet teenuse kvaliteedist. Patsient ei ole pädev hindama, kas temale osutatud ravi vastas nõuetele või mitte, kuna tal puuduvad vastavad eelteadmised . Patsient tunnetab ravi kvaliteeti peamiselt väliste tingimuste, füüsilise keskkonna ja temasse suhtumise alusel. Ravi määrab arst ja sellega võtab ta ka vastutuse raviprotsessi kvaliteetse läbiviimise eest.

 

Raviprotsessi kvaliteedi arengu tagamiseks on vaja seada kvaliteediindikaatorid, töötada välja meetodid nende mõõtmiseks ja kaardistada protsessid, mis viivad eesmärkide saavutamisele.

 

Eestis ei ole paljudel erialadel riigisiseseid ravikvaliteedi indikaatoreid välja töötatud. Eesmärkide seadmisel kasutame võrdlusvõimalusi teiste raviasutustega ja ka rahvusvahelisi indikaatoreid. Võimalusel taotleme erialade rahvusvahelist akrediteerimist mis näitab, kuivõrd on kliinikumis tehtav töö võrreldav rahvusvaheliste standarditega. Kliinikumi mitmed tegevusvaldkonnad on juba läbinud rahvusvahelise akrediteerimise. Praegu on protsessis järgmised:

- hematoloogia-onkoloogia kliinik läbib OECI akrediteerimisprotsessi, mille eesmärgiks on kõikehõlmava vähikliiniku akrediteeringu saamine;
- psühhiaatriakliinik jätkab rahvusvahelist akrediteeringu hindamisprotsessi QNIC;
- anestesioloogia ja intensiivravi kliinik taotleb akrediteeringut Euroopa Anestesioloogide Seltsilt;
- patoloogiakeskus osaleb rahvusvahelises LabQuality programmis koos 45 riigi 4500 laboriga, valmistatakse ette akrediteerimist;

 

Kliinikumisiseselt koostame tegevusjuhendeid, mille käigus kaardistame protsessid ja standardiseerime tegevused. Juhendite koostamine loob eeldused tegevuste ühtlustamiseks. Ühetaoline ja korrektne protsesside sooritamine vähendab võimalike vigade teket. Järgmistel aastatel võtame kasutusele:

- patsiendi haiglast väljakirjutamise kontrollkaardi;
- rahvusvahelised skaalad lamatiste riski ja kukkumiste riski hindamiseks;

Edasiste tegevuste planeerimisel on oluline tagasiside saamine ravitegevuse tulemustest. Tagasiside saamine annab meile võimaluse hinnata tulemuse vastavust seatud eesmärgile.
Viimase kahe aasta jooksul on kliinikumis välja arendatud ja juurutatud menetlustüsistuste registreerimine kirurgilistel erialadel. Sama klassifikaatorit menetlustüsistuste registreerimiseks kasutatakse ka Põhja – Eesti Regionaalhaiglas, tulevikus saab tulemusi omavahel võrrelda. Edaspidi on võimalik kliinikumi tulemusi võrrelda ka rahvusvaheliste andmetega.
Menetlustüsistuste registreerimist kavatseme laiendada:

- loome ja rakendame kiiritus- ja keemiaravi menetlustüsistuste registreerimise süsteemi;
- loome endoskoopiliste ja radioloogiliste protseduuride menetlustüsistuste registreerimise süsteemi.

 

Tänapäevase meditsiini eesmärk on võimalikult väheste kannatustega saavutada patsiendi parim võimalik elukvaliteet. Valdav suund on vähe- ja mitteinvasiivse ravi kasutamine:

- suurendame laparoskoopiliste kirurgiliste tehnikate (põie laparoskoopiline tsüstektoomia, kõhuseinasongade laparoskoopiline ravi, adrenalektoomia) kasutamist.

 

 

4.2. Personal ja IT võimekus.

 

Iga organisatsiooni väärtuslikum osa on tema inimesed. Pöörame töötajate professionaalsele arendamisele, nende rahulolu suurendamisele ja töötingimuste parandamisele suurt tähelepanu. Tähtsaks motivatsiooniallikaks on töötajatele töötasu ja üldine töökorraldus. Aasta-aastalt on kliinikumi töömahud suurenenud, ning suurenenud on ka töötajate hulk. Kokku on kliinikumis 2016 aastal 3609 ametikohta.

 

joon4
Joonis 4. Täidetud ametikohtade arv

Täidetud ametikohtadel töötas kokku 4037 füüsilist isikut - 708 arsti, 1527 õde, 737 hooldajat ja 888 tugiosakondade töötajat. Osa töötajaid töötab osalise koormusega.

 

Töötajate rahulolu suurendamiseks optimeerime töökoormusi. Töökoormuste mõõtmine selgitab välja need erialad ja töölõigud, kus meil on töötajate puudus kõige suurem. Olukorra parandamiseks tõhustame uute arstide värbamist. Värbamine algab juba stuudiumi ajal – tutvustame tulevastele arstidele - õdedele kliinikumis töötamise võimalusi.

 

Töötajate erialases arengus on oluline koht koolitustel. Suurendame aasta-aastalt koolitusmahtu eelkõige rohkemate sisekoolituste läbiviimisega. Toetame ka väliskoolitustest osavõtmist.

- kliinikumis tööd alustavate õdede ja residentide jaoks kasutame kohanemiskoolituse programmi, mis tutvustab tööleasujatele meie IT süsteemi, dokumendihalduse ja personaliteenistuse tarkvara ning annab ülevaate ravimite käitlemise korrast;
- anname juhtidele võimaluse osaleda juhtimiskoolitustel; 
- kasutame kõiki võimalusi personali töötasu tõstmiseks;
- hoiame pidevat infovahetust tööelu puudutavates küsimustes Kliinikumi ametiühingutega ning peame läbirääkimisi töö- ja palgatingimuste parandamiseks;
- korraldame töötajate rahuloluküsitlusi, et saada tagasisidet kliinikumi töökorralduse kohta ja parandada töötajate töökeskkonda, mis oleks turvaline ja töövõimet säilitav; 
- oleme uhked oma haigla üle ja tutvustame kliinikumi kui väärtuslikku tööandjat.

 

Organisatsiooni IT võimekus on tänapäeval uuenduste ja arengu vundamendiks. 2014. aastal juurutati kliinikumis elektrooniline ambulatoorsele vastuvõtule registreerimise süsteem, 2015. aastal juurutati elektrooniline laboritellimus, 2016. aastal loodi võimalused e – saatekirja ja e – konsultatsiooni kasutuselevõtmiseks.
Mitmeid väiksemaid arendusi viidi sisse ka kliinikumi elektroonilisse haiguslukku.
Suur osa IT-alasest ressursist kulub arendustööle koostöös e-Tervise Sihtasutuse vabariiklike projektidega.
Lähemate aastate jooksul täiendame elektroonilist haiguslugu eesmärgiga muuta kõik haiglasisesed ravidokumendid elektrooniliseks:

- arendame edasi patsiendiportaali võimalusi ambulatoorsesse järjekorda registreerimiseks;
- viime elektroonsele kujule õendusdokumentatsiooni;
- juurutame elektroonilise haiglasisese uuringute tellimise ja ravimilehe;
- juurutame kvaliteediindikaatorite aruanded vastavalt raviasutuste ja haigekassa vahelisele kokkuleppele.

 

 

4.3. Ravi-, töö- ja õppekeskkond

 

Meditsiinitehnoloogia areneb väga kiiresti ja nõudlus uute ruumide ja diagnostika- ning ravimeetodite kasutamiseks suureneb pidevalt. Kliinikumi üks prioriteete on, et meie diagnostika- ja raviseadmed vastaksid tänapäevastele nõudmistele. Uus tehnoloogia loob eeldused uute ravimeetodite arenguks, samuti peab õpetav haigla võimaldama arstiõpet läbi viia maksimaalselt kaasaegsetes tingimustes. Tänapäevaste töötingimuste loomine muudab kliinikumi atraktiivseks töökohaks residentidele, noortele arstidele, õdedele ja teiste erialade tippspetsialistidele. Kaasaegne töökeskkond vähendab ka motivatsiooni Eesti meditsiinisüsteemist lahkumiseks.

 

2017. aasta alguse seisuga on kliinikumi omandis hooneid kogupinnaga ligi 150.000 ruutmeetrit (Tabel 1). Lisaks rendib kliinikum ca 1000 m2 pinda Tartu Linnalt stomatoloogia polikliiniku tarvis.

 

 


Tabel 1. Kliinikumi hooned seisuga 01.01.2017

Haiglahooned Neto pindala m²
L. Puusepa 1a 16126
L. Puusepa 2 3997
L. Puusepa 6 4250
L. Puusepa 8 (A,B,C,D,E,F;G1,G2,H, J, K, L) 85162
N. Lunini 6 11563
Riia 167 6754
Raja 31 13306
J. Kuperjanovi 1 2662
Vallikraavi 10 2553
Haiglahooned kokku: 146375
Kõrvalhooned ja kasutuseta (L.Puusepa 4) hooned 3032
Kõik kokku: 149406

 

 

Vanimad hooned pärinevad 19. sajandi lõpust, uusimad korpused on olnud kasutuses 2016.aasta algusest. Aastatel 2017 – 2022 jätkame Maarjamõisa meditsiinilinnaku väljaehitamist eesmärgiga koondada tehnoloogianõudlik ravi- ja diagnostiline tegevus ja kaasajastada ravikeskkond, seda nii uusehitiste kui vanemate korpuste rekonstrueerimise teel.

 

 

4.3.1. Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk. 

 

Projekti käigus ehitatakse kaks uut ravikorpust (Joonis 5) ning parkimismaja ca 430-le autole. Päevakirurgia keskuses hakkab tööle ka kõrvakliinik koos näo- ja lõualuukirurgia statsionaariga. Lastekirurgia korpusesse planeeritakse lisaks kogu lastekliinikule koos lastekirurgia palatitega täiendavaid radioloogilise diagnostika võimalusi (2 MRT-d), EMO laiendust ning ühte maa-alust parkimiskorrust. Kahe ehitatava korpuse kogupind on ca 26 000 m2.

 

Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu ehitust finantseeritakse sotsiaalvaldkonna struktuurivahendite 2014-2020 meetmest „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“. Kliinikumi kasutada olev toetus on ca 17.7 miljonit eurot. Projekti lõpptähtaeg on 2022, mis on ka struktuurivahendite 2014 – 2020 meetme abikõlblikkuse tähtaeg. 2017. aastal valmistatakse ette ja viiakse läbi projekteerimise hange.
Projekti lõppedes vabanevad senised ravihooned J. Kuperjanovi 1 ja N.Lunini 6. Esimene neist võõrandatakse, teise puhul ei ole edasine kasutus veel üheselt selge.

 

joon5
Joonis 5. Meditsiinilinnaku III ehitusjärjekord

 

 

4.3.2. Maarjamõisa polikliiniku rekonstrueerimine ja tervisekeskuse väljaehitamine.

 

 

Sotsiaalvaldkonna struktuurivahendite 2014-2020 meetme „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ kaasfinantseerimisel rajatakse Maarjamõisa Polikliiniku L. Puusepa 1a ruumidesse (II ja III korrus) kaasaegne esmatasandi tervisekeskus, kus hakkavad tööle 20 perearstipraksist. Kliinikumile eraldatav toetus on ca 2,4 miljonit eurot.

 

Projekti käigus rekonstrueeritav pind on ca 3500 m2, eeldatav lõpptähtaeg 2019. aasta.

 

2017. aasta tegevusteks on projekteerimishanke ettevalmistamine ja läbiviimine.
Paralleelselt tervisekeskuse projektiga rekonstrueeritakse IV korrus stomatoloogia polikliiniku ruumideks. Selle tulemusena moodustub kompaktne stomatoloogia kliiniku ambulatoorne üksus (praegu paikneb samas hoones hambaproteesi keskus ja osa stomatoloogia kliiniku õpperuume) ning seejärel saab loobuda ka rendipindade kasutamisest Raekoja platsil. Projekt teostatakse omavahendite arvel.

 

 

4.3.3. L. Puusepa 8 hoone A ja F korpuste rekonstrueerimine. 

 

Palatikorpused A (nn kirurgiakorpus) ja F (kardioloogiakorpus) pärinevad eelmise sajandi kuuekümnendatest-seitsmekümnendatest ning tänaseks on nende tehnosüsteemid kriitiliselt amortiseerunud. Samuti ei vasta patsiendi olmestandard ja sanitaartingimused (neljased palatid, ühisduširuumid koridori peal, tualettruumide vähesus, mittetoimiv ventilatsioon jms) enam kuidagi kaasaja tavadele. Eriti kontrastne on olukord võrreldes uute lisandunud korpustega. Seetõttu on plaanis nii A kui F korpused lähiaastatel tervikuna rekonstrueerida. 

 

2017. aasta tegevusteks on projekteerimise lähtetingimuste väljatöötamine, projekteerimise hanke ettevalmistamine ja läbiviimine. Rekonstrueeritav pind kokku on ca 13 000 ruutmeetrit. Kuivõrd ehitustööd saavad toimuma töötava haigla tingimustes järguti, võib projekti lõpptähtaeg ulatuda 2020.-2021. aastasse, konkreetne ajakava selgub töö käigus. Tööd finantseeritakse omavahenditest.

 

 

4.3.4. Muud hooned

 

Vallikraavi 10.
Ravitegevus selles hoones lõpetati 2016 aasta lõpus. Peale seal asuva lineaarkiirendi demontaaži (veebruar 2017) kinnistu võõrandatakse.

L.Puusepa 4.
Tegemist on ligi sajandivanuse puitehitisega, mis omal ajal ehitati haigla teenistujate elamuks. Kliinikum hoonele kastutust ei näe ning tema renoveerimine on ka arvestatavalt kallis. Peale detailplaneeringu kehtestamist kuulutatakse välja konkurss investori leidmiseks, kellele võiks seada hoonestusõiguse meditsiinilinnakusse sobivaks arenduseks.

 

 

4.4. Haiglate võrgustumine

 

Tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks kogu riigi ulatuses näeb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ ette Eesti haiglavõrgu jagunemise kaheks vastutuspiirkonnaks kus vastavad pädevuskeskused (PERH ja Kliinikum) tagavad tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse üle kogu riigi. Kliinikum on enda piirkonnaga juba aastaid tegelnud. 2003. aastal osales kliinikum aktiivselt Ida - Viru Keskhaigla moodustamises ning sellest ajast saati kuuluvad pooled kohad Ida – Viru Keskhaigla nõukogus kliinikumile ning kliinikumil on oluline roll haigla arengu suunamises. Lõuna-Eesti Haiglast sai kliinikumi tütarettevõte 2014. aastal. 2016. aastal muutus kliinikumi tütarettevõtteks Valga Haigla. Alustatud on läbirääkimisi Põlva ja Järvamaa Haiglaga.

 

Võrgustunud haiglates võetakse kasutusele kliinikumi ravikvaliteedi juhtimise meetodid. Kontserni sees kasutatakse ühist haiglainfosüsteemi, raamatupidamisarvestuse tarkvara ja kontoplaani. Ühtlustatakse tugiteenuste osutamine ja hangete korraldamine.

 

Tööjõu palga- ja puhkusepoliitikasse kliinikum ei sekku, selles osas on tütarhaiglad iseseisvad.

 

Pikemas perspektiivis näeb kliinikum enda vahetu vastutuspiirkonnana viit Lõuna Eesti maakonda, Ida-Virumaad ja Järvamaad. Üksikute erialadega oleme esindatud ka kaugemal (nt esindused Tallinnas ja koostöölepe Kuressaare Haiglaga). Võrgustumise tempo ja ulatus sõltub suurel määral jätkuvast poliitilisest toest ja tahtest, ning haigekassa rollist selles protsessis, mis siiani on olnud nõrk.

 

Ida-Viru suunal jääb eesmärgiks kliinikumi ambulatoorsete vastuvõttude suurendamine. Plaanime suurendada Narvas südamekliiniku vastuvõtte ja avada seal ka üldkirurgi ja androloogi vastuvõtud. Lõuna Eesti Haiglas on eesmärgiks diagnostilise võimekuse suurendamine, et tagada teenuse parem kättesaadavus ja lühendada järjekordi, sh Tartus. Prognoosime lähiaastatel ka eriarstiabi ravijuhtude arvu kasvu tänu paranenud diagnostikavõimalustele ja tööjaotuse muutustele piirkonnas.

 

- Kliinikum on võrgustunud Põlva ja Järva Haiglaga

- Lõuna-Eesti regionaalse insuldikeskuse väljaarendamisega on alustatud.

 

Tabel 2. Tervishoiuteenuste osakaal Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste eelarvest (T – tegelik; P- prognoos) kuni 2019 koos Valgaga

Tartu Ülikooli Kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla ja Valga haigla kokku
  2015 2016 2017 P 2018 P 2019 P
Osakaal haigekassa kuludest (ilma üldarstiabita) 22,40% 22,85% 23,67% 23,67% 23,70%
Sh  Tartu Ülikooli Kliinikum 21,30% 21,70% 21,90% 21,95% 22,00%
Sh  Lõuna-Eesti Haigla 1,10% 1,15% 1,15% 1,15% 1,15%
sh Valga Haigla     0,62% 0,57% 0,55%

 

 

4.5. Finantseerimine

 

Meie peamine lepingupartner on Haigekassa ja kliinikumi eelarve moodustub 95% ulatuses Haigekassa poolt lepingu alusel tasutavast ravitegevusest. Prognoositud teenuste osutamine sõltub Haigekassasse laekuvast maksutulust. Isemajandava üksusena ei saa kliinikum ega ka võrgustunud haiglad olla kahjumis, sest sellega kannatab meie võimekus osutada elanikkonnale nõudlusele vastavat ravi. Ka Euroopa Struktuurifondide vahendite kasutamise eelduseks on tasakaalus eelarve.

 

2016. aasta eelarves oli esimest korda kliinikumi tegevusajaloo jooksul ravijuhtude arv Haigekassa poolt planeeritud väiksem kui eelmisel, 2015. aastal. Seetõttu sattus ohtu meie eelarve tasakaal. Ka järgmise aasta eelarveprognoos ei ole optimistlik.

 

Eelarve tasakaal ja tuleviku finantsvõimekus on üheks suuremaks riskiallikaks ja võtmeprioriteediks kliinikumi tegevuseesmärkide seadmisel

 

Tabel 3. Eelarve täitmine 2014 – 2019 (eurodes; T – tegelik; P – prognoos)

  2015 (T) 2016 (P) 2017 (P) 2018 (P) 2019 P
Tulud kokku 192 084 360 174 402 077 178 856 553 189 905 449 198 063 318
sh Kliinikum 182 377 058 164 886 161 168 960 000 179 712 000 187 666 000
sh LEH 9 707 302 9 515 916 9 896 553 10 193 449 10 397 318
sh Valga haigla     7 451 494 7 396 720 7 509 523
 
  2015 (T) 2016 (P) 2017 (P) 2018(P) 2019 P
Kulud kokku 171 545 667 179 026 827 182 044 553 191 481 449 199 781 318
sh Kliinikum 161 733 783 169 342 306 172 148 000 181 288 000 189 384 000
sh LEH 9 811 884 9 684 521 9 896 553 10 193 449 10 397 318
sh Valga Haigla     7 483 028 7 497 599 7 557 176
 
  2015 (T) 2016 (P) 2017 (P) 2018(P) 2019 P
Tulem 20 538 693 -4 624 750 -3 219 534 -1 676 879 -1 765 653
sh Kliinikum 20 643 275 -4 456 145 -3 188 000 -1 576 000 -1 718 000
sh LEH -104 582 -168 605 0 0 0
sh Valga Haigla     -31 534 -100 879 -47 653
 
  2015 (T) 2016 (P) 2017 (P) 2018(P) 2019 P
Invest. Tehnoloogiasse 16 226 000 9 772 000 13 200 000 8 987 000 9 043 000
Invest. Hoonetesse 34 878 000 2 707 000 564 000 3 182 000 8 276 000
 
  2015 (T) 2016 (P) 2017 (P) 2018(P) 2019 P
ERDF raha laekumine 23 979 589   172 474 1 556 066 3 424 960
     sh CASA NOVA II 22 679 073        
     sh õendushooldus 1 300 516        
sh tervisekeskus     172 474 1 556 066 3 424 960

 

 

 

- täidame kohustused Haigekassa ees, räägime läbi võimalused lepingumahtude suurendamiseks vastavalt nõudluse suurenemisele;
- suurendame järk-järgult kliinikumi poolt osutatavate raviteenuste mahtu seoses kompetentsikeskuse laienemisega;
- hoiame kliinikumi, s.h. tütarettevõtete eelarve tasakaalus.

 

 

4.6. Patsientide rahulolu

 

Patsientide rahulolu on kliinikumi arengu ja toimivuse üks olulisemaid mõõdikuid. Peame patsientide raviga rahulolu esmatähtsaks. Patsient ootab õigeaegset diagnostika- ja ravimeetoditega läbiviidud ravi, mis säilitab maksimaalselt tema elukvaliteeti. Selle tagamiseks on vajalik oskuslikult ühendada töötajate professionaalsus, haigla ravikeskkond ja tulemuslik juhtimine.

 

Ravi läbiviimisel saavutame paremaid tulemusi juhul, kui suhtume patsientidesse kui võrdsesse partnerisse, läheneme igale haigele individuaalselt ja informeerime neid ravietappidest ning ravi võimalikest tulemustest. Arsti koostöö patsiendiga tema ravi ajal vähendab võimalikke arusaamatusi ja loob eelduse paremaks ravitulemuseks.

 

2016. aastal valmistasime ette ruumid aastal patsientide infokeskusele, kus patsiendil on võimalik saada infot oma haiguse, võimalike ravitulemuste ja vajalike tegevuste kohta, mida on vaja iseseisvalt teha pärast haiglast kojusaamist. 2017. aastal asub infokeskuses tööle nõustaja, kes aitab patsiendil orienteeruda kirjalikes infomaterjalides ja kasutada elektroonilisi info saamise võimalusi.

 

Selleks, et meie tegevusi haiglas patsiendisõbralikumalt korraldada, küsime patsientidelt tagasisidet ravi, suhtlemise ja olme kohta.

 

Alates 2001. aastast toimib kliinikumis ettepanekute ja kaebuste süsteem. Süsteemi eesmärgiks on saada tagasisidet patsientidelt ja kliinikumi külastajatelt esinenud probleemide ja osutatud teenuste kvaliteedi kohta ning vajadusel selgitada põhjusi ja otsida lahendusi olukorra parandamiseks.

 

Kaebused, ettepanekud ja tänuavaldused edastatakse kliinikute/teenistuste juhtivtöötajatele: kliinikute juhatajatele, ülemõdedele/ ülemämmaemandale ja teenistuste direktoritele teadmiseks, vajadusel selgitamiseks ja parandusmeetmete rakendamiseks.

 

Kirjaliku vastuse saavad kõik, kes selleks soovi avaldavad. Tänuavalduste kohta saab avaldaja lugupidava tagasiside.

 

Tänuavaldused avaldatakse kliinikumi sisevõrgu rubriigis „Tänuavaldused“.

 


joon6
Joonis 6. Kaebused, ettepanekud ja tänuavaldused 2014 - 2016

Suurem osa avaldustest puudutavad ravikvaliteeti, suhtlemist ja arstiabi kättesaadavust.
Alates 2013 aastast on kliinikumis kasutusel patsientide kahju- ja ohujuhtumite registreerimise tarkvara POI.
Patsientidega toimunud ohujuhtumite registreerimisel on kaks eesmärki:

- Ennetada kahju tekitamist patsiendile haiglaravi ajal;
- Saada tagasisidet ja parandada raviteenuste ohutust õppides vigadest.

 

joon61
Joonis 6. Patsientidega toimunud probleemjuhtumid.

 

Kohustuslik on registreerida kõik patsientidega toimud probleemjuhtumid, mis oleksid võinud lõppeda patsiendi tervisliku seisundi halvenemisega. Ka need, kus tegelikult patsiendi tervislik seisund ei halvenenud, kuid selline risk tekkis. Probleemjuhtumite registreerimine on aasta –aastalt paranenud. Juhtumite registreerimine annab meile võimaluse kahju – ja ohujuhtumite põhjuseid analüüsida, riske hinnata, parendustegevusi korraldada ja seeläbi haiglakeskkonda turvalisemaks muuta. 

 

Patsientide rahuloluküsitlusi viime kliinikumis regulaarselt läbi alates 2003. aastast. Ühel aastal korraldatakse küsitlus statsionaarse ravi, teisel aastal ambulatoorse ravi patsientide seas. Väga rahul oli statsionaarse raviga 2015. aastal 74% ja ambulatoorse raviga 2016. aastal 77% patsientidest. Küsimusele „kas te tuleksite uuesti kliinikumi ravile?“ vastas jaatavalt vastavalt 88% ja 92% küsitletutest. Viimase küsimuse vastus näitab, et patsiendid on lojaalsed nii kliinikumile kui ka meie töötajatele.

 

Tabel 4. Patsientide rahulolu (A – ambulatoorse teenusega; S – statsionaarse teenusega)

  2013S 2014A 2015S 2016A 2017S
Üldine rahulolu ('väga rahul' vastanute %) 72% 77% 74% 77% 74%
Lojaalsus ('kindlasti tulen' vastanute %) 88% 92% 88% 92% 88%

 

 

 

Patsientide rahulolu suurendamiseks kasutame kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi:

- patsientide järjekorda registreerimise kiiruse ja mugavuse suurendamiseks arendame elektroonilist ambulatoorsesse järjekorda registreerimise süsteemi;
- leiame võimalusi palliatiivse ravi arendamiseks;
- arendame patsiendi infokeskust, et pöörata suuremat tähelepanu terviseprobleemide ennetamisele, patsientide ja nende lähedaste terviseteadlikkuse tõstmisele, ravisoostumuse suurendamisele. Koostöö patsiendi ja tema lähedastega on oluline tegur raviprotsessis.

 

Eeldame, et uute korpuste valmimine suurendab patsientide rahulolu veelgi, sest paranevad patsientide olmetingimused. 4 – kohaliste palatite asemel on 2- ja 1- kohalised, igas palatis on pesemisvõimalused ja WC, ruumid on valgus- ja õhuküllased.

 

 

4.7. Õppe- ja teadustegevus

 

Õppetööd korraldab kliinikumis Tartu Ülikool vastavalt kehtivatele seadustele ja oma põhikirjale. Kliinikumis toimub õppetöö Tartu Ülikooli arstiteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppes. Diplomijärgsest õppest toimub siin residentide ja kliiniliste erialade doktorantide õpe ning arstide täiendõpe. Lisaks võimaldame EL Erasmus+ programmi raames kliinikumis õppepraktikat sooritada ka välistudengitel. 

 

2016 aastal akrediteeriti residentuuri programm ja õppebaas EBCOG poolt naistekliinikus ja Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni poolt kirurgiakliinikus

 

Õppetööga on seotud ca 75% kliinikumi arstidest. 

 

Uute ravikorpuste (J, K ja L) valmides on oluline õpperuumide halduse tõhustamine, juurutame tarkvaralahendused ruumide haldamiseks. 

 

Teadustegevus toimub lähtudes rahvusvahelistest ja Eesti seadusandlikest dokumentidest ning on orienteeritud kliinilise meditsiini arendamisele. Konsortsiumis koos Tartu Ülikooli ja Maaülikooliga arendame teadusuuringuid tuumiktaristus (Siirdemeditsiini keskus), 50% kliinikutest osaleb EL tõukefondide poolt rahastatud projektides, osaleme tehnoloogia arenduskeskuste töös.

 

Lisaks uutele teadmistele, mida on võimalik praktilises ravitöös rakendada, avardab teadustöö arstide silmaringi, laiendab tema kontakte väliskolleegidega, süstematiseerib mõtlemist ja soosib isiku ning kliinikumi tuntust maailmas. 

- motiveerime koostöös ülikooliga teadusartiklite avaldamist rahvusvahelistes ajakirjades;
- soodustame kliiniliste ravimiuuringute läbiviimist ja toetame kliinikumi arengufondi abil ka uurija algatatud kliinilisi teadusuuringuid;
- soodustame töötajate osalemist tasemeõppes.