Avaleht Tegevuskava aastateks 2016-2018
Kliinikumi tegevuskava aastateks 2016-2018 Prindi

KINNITATUD
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum
nõukogu 01.04.2016 otsusega nr 1.2-1/6

 

1998 jaanuaris sõlmisid Eesti Vabariigi Valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn koostööprotokolli sihtasutuse asutamiseks ning 21. detsembri 1998 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr. 1247 - K asutati Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Asutamisotsusega liideti ühtseks raviasutuseks 12 riiklikku raviasutust ning kolm kliinikumi asutust.


Kliinikum on ainuke ülikoolihaigla ning töömahtudelt ka suurim raviasutus Eestis ja siin on esindatud kõik riigis viljeldavad erialad. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele, samuti välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas (nt allogeense luuüdi ja organsiirdamised, laste kardiokirurgia) on kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Lisaks ravitööle on kliinikum kogu diplomieelse ja suures mahus ka diplomijärgse õppe baasiks.

 

 

1. Kliinikumi visioon

 

Olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis.

 

Kliinikumis viljeldakse tõenduspõhist meditsiini, kasutades olemasolevat parimat tõendusmaterjali konkreetse patsiendi ravi üle otsustamisel. Kliinikumis kasutatakse maailmas tunnustatud diagnostika- ja ravimeetodeid ning ravijuhiseid. Tehnoloogia vallas pürgime Euroopa ülikoolihaiglatega võrreldavale varustatusele.
Tunnustatus Euroopas saavutatakse läbi euroopalike töömeetodite, organisatsioonikultuuri ja patsiendikäsitluse ning rahvusvahelise koostöö nii ravi- kui teadustöö osas. Ravitöö kvaliteedi eesmärgistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt mõõdetavaid ja võrreldavaid näitajaid. Tunnustatuse oluliseks komponendiks on osalemine rahvusvahelistes kvaliteedijälgimise skeemides ning akrediteerimine, mille ulatust plaanime laiendada.
Kliinikumi juhtiv roll Eesti meditsiinis tuleneb ülikoolihaigla eripärast – ravi-, õppe- ja teadustöö integratsioonist ning tihedast koostööst Tartu Ülikooliga. Paljud kliinikumis töötavad arstid on samal ajal ka ülikooli õppejõud, mis annab võimaluse ühendada kliiniline tegevus teadustegevusega ning seeläbi hõlbustab ka teaduse saavutuste kiiremat jõudmist igapäevaellu.
Oluline osa Eesti kliinilise meditsiini teadus-, arendus- ja innovatsioonialasest tegevusest on koondunud Tartu Ülikooli Kliinikumi.

 

2. Kliinikumi moto

 

Kliinikumi moto ladina keeles on „Compassio Scientia Fides", eesti keeles „Hoolivus Pädevus Usaldusväärsus".

  • COMPASSIO / lad compatior ) – hoolivus (kaastunne ja aitamistahe), humaansuse aspekt, mis seisneb teiste kannatuste mõistmises ja soovis neid kannatusi leevendada.
  • SCIENTIA (lad) – pädevus (tarkus ja kogemus), teadmised kõige laiemas tähenduses, mis viitavad süstemaatilisele teadmiste kogumisele või praktikale, mis viib meisterlikkuseni.
  • FIDES (lad) – usaldusväärsus, lubaduste pidamine, kindlustunne, tõsiseltvõetavus.

 

3. Kliinikumi põhiväärtused

 

  • Ravida patsiente ja edendada nende tervist lähtudes tänapäevase teaduse saavutustest, rakendades parimal võimalikul viisil arstikunsti ja kõrgtasemel teeninduskultuuri;
  • Austada patsiente igas olukorras, mõista nende muresid, lähtuda oma tegevuses eelkõige patsiendi huvidest ja kaitsta nende väärikust sellal, kui haigus neil enese eest seista ei võimalda;
  • Kasvatada ja õpetada kõrge arstieetika, parimate erialateadmiste ja avatud maailmavaatega uusi Eesti arstide ja õdede põlvkondi Tartu Ülikooli Kliinikumi sajanditepikkuste tavade kohaselt;
  • Austada ülikoolis ja kliinikutes töötavaid ning mäletada siin töötanud silmapaistvaid teadlasi ja arste ning anda omapoolne vääriline panus maailma arstiteaduse arengusse.

 

4. Kliinikumi missioon

 

Kliinikumi missioon on kõrgetasemelise arstiabi osutamine ja Eesti meditsiini arendamine integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöös.

 

Ravitöö.
Ravitöö maht on kliinikumis ajast, mil see alustas tööd uue struktuurina, oluliselt suurenenud. Nii oli aastal 2000 kliinikumis statsionaarsel ravil 41961 ja päevaravis 5217 patsienti ning kokku tehti 361936 eriarsti külastust. 2014. aastal olid vastavad arvud 42329, 12517 ja 483157. Nagu näha, on jõuliselt kasvanud just päevaravi (enam kui kahekordistunud) ning ambulatoorse töö (120 tuhat visiiti enam) maht. 2015.a. on päevaravi haigete arv ja eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude arv kasvanud 2% ning ambulatoorse ja päevaravi mahu suurenemine, arvestades ka võrgustumist, on jätkuv trend ka edaspidi.


Õppetöö.
Kliinikum on olnud arstiõppe baasiks Eestis alates oma loomisest 1804. aastal. Koos arstikunsti muutustega on muutunud aegade jooksul ka õpetamise tavad ja praktika. Viimase aja trendiks on suurem rõhk praktiliste oskuste omandamisele ja praktika mahu tõus. Lähiaastatel suureneb ka üliõpilaste arv, mis on arvestatavaks väljakutseks kogu kliinikumile.
Uute ravikorpuste valmimine loob kliinikumis senisest paremad tingimused teoreetilise ja praktilise õppetöö läbiviimiseks.

 

Teadustöö.
Lõviosa Eesti teadlaste kliinilise meditsiini valdkonna publikatsioonidest valmib kliinikumi arst-õppejõudude osalusel. Rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ilmunud artiklite arv on olnud viimastel aastatel enam kui 150. Kliinikum väärtustab ja toetab teadustööd, luues selleks nii sobiva keskkonna (nt elektroonilise haigusloo arendused, kliinilised andmebaasid, medinfo keskus) kui andes uurijaile vaba aega ning rahastades võimaluste piires ka uurijate algatatud projekte.

 

5. Kliinikumi koondeesmärgid aastateks 2016-2018

 

Kõrgetasemelise arstiabi osutamiseks on vajalik rida koostoimivaid komponente, nagu tänapäevased kvaliteetsed diagnostika- ja raviteenused, kõrgelt kvalifitseeritud, pühendunud ja motiveeritud personal, kaasaegne ravi-, töö- ja õppekeskkond, jätkusuutlik majandamine ja tulemuslik juhtimine. Süsteemi toimivuse olulisimaks mõõdikuks on patsiendi rahulolu.

 

5.1 Tänapäevaste kvaliteetsete diagnostika ja raviteenuste arendamine.

 

Teenuse kvaliteeti hinnatakse tavaliselt tarbija teenusega rahulolu mõõtmisega. Meditsiinis ei anna rahulolu mõõtmine täielikku ülevaadet teenuse kvaliteedist. Patsient ei ole pädev hindama, kas temale osutatud ravi vastas tänapäevastele nõuetele või mitte kuna tal puudub vastav ettevalmistus. Patsient tunnetab ravi kvaliteeti peamiselt väliste tingimuste, füüsilise keskkonna ja temasse suhtumise alusel. Ravi määrab arst ja sellega võtab ta ka vastutuse raviprotsessi kvaliteetse läbiviimise eest.

 

Raviprotsessi kvaliteedi arengu tagamiseks on vaja seada kvaliteediindikaatorid, töötada välja meetodid nende mõõtmiseks ja kaardistada protsessid, mis viivad eesmärkide saavutamisele.

 

Eestis ei ole enamikel erialadel riigisiseseid arstlike erialade kvaliteediindikaatoreid välja töötatud. Eesmärkide seadmisel peame kasutusele võtma rahvusvahelised indikaatorid. Võimalusel taotleme erialade rahvusvahelist akrediteerimist mis näitab kuivõrd on kliinikumis tehtav töö võrreldav rahvusvaheliste standarditega. Kliinikumi mitmed tegevusvaldkonnad on juba läbinud rahvusvahelise akrediteerimise. Praegu on protsessis järgmised:

  • hematoloogia-onkoloogiakliinik läbib OECI akrediteerimisprotsessi, mille eesmärgiks on kõikehõlmava vähikliiniku akrediteeringu saamine;
  • psühhiaatriakliinik jätkab rahvusvahelist akrediteeringu hindamisprotsessi QNIC;
  • anestesioloogia- ja intensiivravikliinik taotleb akrediteeringut Euroopa Anestesioloogide Seltsilt;
  • patoloogiakeskus osaleb rahvusvahelises LabQuality programmis koos 45 riigi 4500 laboriga, valmistatakse ette akrediteerimist.

 

Kliinikumisiseselt koostame tegevusjuhendeid, mille käigus kaardistame protsessid ja standardiseerime tegevused. Juhendite koostamine loob eeldused tegevuste ühtlustamiseks. Ühetaoline ja korrektne protsesside sooritamine vähendab võimalike vigade teket. Vajadusel on võimalik tegevusjuhendeid korrigeerida. Edasiste tegevuste planeerimisel on oluline tagasiside saamine ravitegevuse tulemustest. Tagasiside saamine annab meile võimaluse hinnata tulemuse vastavust seatud eesmärgile.

 

Oluliseks tagasiside allikaks ja tegevuste planeerimise aluseks on erinevad eesmärgipäraselt kogutud andmed:

  • võtame kasutusele kogu kliinikumi kirurgilist tegevust hõlmava tüsistuste registreerimise süsteemi;
  • loome kiiritus- ja keemiaravi tüsistuste registreerimise süsteemi;
  • töötame välja kirurgiliste tegevuste kvaliteediindikaatorite kogumise töökorra.

 

Tänapäevase meditsiini eesmärk on võimalikult väheste kannatustega patsiendile saavutada tema parim võimalik elukvaliteet. Valdav suund on vähe- ja mitteinvasiivse ravi kasutamine. See tingib vajaduse pideva diagnostika- ja ravimeetodite arengu ja meditsiinitöötajate kitsama spetsialiseerumise järele.

 

5.2 Personali ja IT võimekuse arendamine.

 

Iga organisatsiooni väärtuslikum osa on tema inimesed. Seetõttu pöörame töötajate professionaalsele arendamisele, nende rahulolu suurendamisele ja töötingimuste parandamisele suurt tähelepanu. Tähtsaks motivatsiooniallikaks on töötajatele töötasu ja üldine töökorraldus. Aasta-aastalt on kliinikumi töömahud suurenenud, ning suurenenud on ka töötajate hulk. Nii oli 2000. aastal kliinikumis kokku 3040 täidetud ametikohta ning 3299 füüsilist isikut, aastal 2015 olid vastavad arvud 3640 ja 4086 Vaatamata töötajate arvu suurenemisele on töö intensiivsus ja pingelisus oluliselt kasvanud, mis võib soodustada „läbipõlemist“.

 

Selle vältimiseks kaardistame meditsiinipersonali töökorraldust, et optimeerida töökoormusi. Töökoormuste mõõtmine selgitab välja need erialad ja töölõigud, kus meil on töötajate puudus kõige suurem. Olukorra parandamiseks tõhustame uute arstide värbamist. Värbamine algab juba stuudiumi ajal – tutvustame tulevastele arstidele - õdedele kliinikumis töötamise võimalusi.
Töötajate erialases arengus on oluline koht koolitustel. Suurendame aasta-aastalt koolitusmahtu eelkõige rohkemate sisekoolituste läbiviimisega. Toetame ka väliskoolitustest osavõtmist.

 

  • kliinikumis tööd alustavate õdede ja residentide jaoks kasutame kohanemiskoolituse programmi, mis tutvustab tööleasujatele meie IT süsteemi, dokumendihalduse ja personaliteenistuse tarkvara ning annab ülevaate ravimite käitlemise korrast;
  • anname juhtidele võimaluse osaleda juhtimiskoolitustel;
  • kasutame kõiki võimalusi personali töötasu tõstmiseks, püüame edaspidi rohkem siduda tasu töötulemustega;
  • hoiame pidevat infovahetust tööelu puudutavates küsimustes Kliinikumi ametiühingutega ning peame läbirääkimisi töö- ja palgatingimuste parandamiseks;
  • korraldame töötajate rahuloluküsitlusi, et saada tagasisidet kliinikumi töökorralduse kohta ja parandada töötajate töökeskkonda, mis oleks turvaline ja töövõimet säilitav;
  • oleme uhked oma haigla üle ja tutvustame kliinikumi kui väärtuslikku tööandjat.

 

Organisatsiooni IT võimekus on tänapäeval uuenduste ja arengu vundamendiks. 2014. aastal juurutati kliinikumi elektrooniline ambulatoorsele vastuvõtule registreerimise süsteem, palju teisi väiksemaid arendusi viidi sisse ka kliinikumi elektroonilisse haiguslukku.

 

Suur osa IT-alasest ressursist kulub arendustööle koostöös e-Tervise Sihtasutuse vabariiklike projektidega. Lähemate aastate jooksul täiendame elektroonilist haiguslugu eesmärgiga muuta kõik haiglasisesed ravidokumendid elektrooniliseks.

 

  • arendame edasi patsiendiportaali võimalusi ambulatoorsesse järjekorda registreerimiseks;
  • viime elektroonsele kujule õendusdokumentatsiooni;
  • juurutame elektroonilise laboritellimuse, haiglasisese uuringute tellimise ja ravimilehe;
  • juurutame kvaliteediindikaatorite aruanded vastavalt kliinikute ja haigekassa vahelisele kokkuleppele;
  • loome võimalused e – konsultatsiooni ja e – saatekirja kasutamiseks.

 

5.3 Kaasaegne ravi-, töö- ja õppekeskkond.

 

Meditsiinitehnoloogia areneb väga kiiresti ja nõudlus kaasaegsete diagnostika- ja ravimeetodite kasutamiseks suureneb pidevalt. Kliinikumi üks prioriteete on, et meie diagnostika- ja raviseadmed oleksid innovatiivsed ja maailmatasemel. Uus tehnoloogia loob eeldused uute ravimeetodite arenguks, samuti peab õpetav haigla võimaldama arstiõpet läbi viia maksimaalselt kaasaegsetes tingimustes. Tänapäevaste töötingimuste loomine muudab kliinikumi atraktiivseks töökohaks residentidele, noortele arstidele, õdedele ja teiste erialade tippspetsialistidele. Kaasaegne keskkond vähendab ka motivatsiooni Eesti meditsiinisüsteemist lahkumiseks.

 

Tabel 1. Investeeringud tehnoloogiasse 2014 – 2018 (T – tegelik, P – prognoos)

  2014 (T) 2014 (P) 2015 (P) 2016 (P) 2017 (P)
Investeeringud tehnoloogiasse 6 504 856 5 662 858 17 683 000 6 206 000 6 306 000

 

 

5.4 Haiglate võrgustumine.

 

Tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks kogu riigi ulatuses näeb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ ette Eesti haiglavõrgu jagunemise kaheks vastutuspiirkonnaks kus vastavad pädevuskeskused (PERH ja Kliinikum) tagavad tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse. Kliinikum on enda piirkonnaga juba aastaid tegelnud. 2003. aastal osales kliinikum aktiivselt Ida Viru Keskhaigla moodustamises ning sellest ajast saati kuuluvad pooled kohad IVKH nõukogus kliinikumile ning kliinikumil on oluline roll haigla arengu suunamises. Lõuna-Eesti Haiglast sai kliinikumi tütarettevõte 2014. aastal. Alustatud on läbirääkimisi Põlva Haigla, Valga Haigla, Viljandi Haigla ja Järvamaa Haiglaga. Pikemas perspektiivis näeb kliinikum enda vahetu vastutuspiirkonnana viit Lõuna Eesti maakonda, Ida-Virumaad ja Järvamaad. Üksikute erialadega oleme esindatud ka kaugemal (nt esindused Tallinnas ja koostöölepe Kuressaare Haiglaga). Võrgustumise tempo ja ulatus sõltub suurel määral jätkuvast poliitilisest toest ja tahtest, ning haigekassa rollist selles protsessis, mis siiani on olnud nõrk.

 

Ida-Viru suunal jääb eesmärgiks kliinikumi ambulatoorsete vastuvõttude suurendamine. Plaanime avada üldkirurgi ja androloogi vastuvõtu Narvas. Lõuna Eesti Haiglas on eesmärgiks diagnostilise võimekuse suurendamine (MRT soetamine), et tagada teenuse parem kättesaadavus ja lühendada järjekordi, sh Tartus. Prognoosime lähiaastatel ka eriarstiabi ravijuhtude arvu kasvu tänu paranenud diagnostikavõimalustele ja piirkonnas tööjaotuse muutustele. LEH majandamise põhiprintsiip peab olema jätkusuutlik isemajandamine ja tasakaalus eelarve.

 

Tabel 2. Tervishoiuteenuste osakaal Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste eelarvest (T – tegelik; P- prognoos)

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla kokku             
   2013 T 2014 T  2015 P  2016 P 2017 P 2018 P
 Osakaal haigekassa kuludest (ilma üldarstiabita) 22,60% 22% 22,70% 23% 23,40% 23,40%
 Sh Tartu Ülikooli Kliinikum 21,50% 20,90% 21,50% 21,70% 22,20% 22,20%
Sh Lõuna-Eesti Haigla 1.10% 1.10% 1.10% 1.15% 1.45% 1.45%

 

5.5 Finantseesmärgid.

 

Meie peamine lepingupartner on Haigekassa ja kliinikumi eelarve moodustub 95% ulatuses Haigekassa poolt lepingu alusel tasutavast ravitegevusest. Prognoositud teenuste osutamine sõltub Haigekassasse laekuvast maksutulust. Isemajandava üksusena ei saa kliinikum olla kahjumis, sest sellega kannatab meie võimekus osutada elanikkonnale kaasaegsetele nõuetele vastavat ravi. Ka Euroopa Struktuurifondide vahendite kasutamise eelduseks on tasakaalus eelarve. Seetõttu on eelarve tasakaal ja tuleviku finantsvõimekus üheks võtmeprioriteediks kliinikumi majandustegevuse eesmärkide seadmisel:

 

Tabel 3. Eelarve täitmine 2014 – 2018 (eurodes; T – tegelik; P – prognoos)

    2013 (T)  2014 (P) 2015 (P)  2016 (P) 2017 (P) 2018 (P)
Tulud kokku   143 561 493  170 322 114  181 385 124  169 711 438  178 019 724  188 323 707
 sh Kliinikum  135 807 963  162 167 630  172 176 506  159 968 720  167 663 215  177 387 681
 sh LEH    7 753 530     8 154 484     9 208 618     9 742 718   10 356 509   10 936 026
   2013 (T) 2014 (P)  2015 (P)   2016 (P)  2017 (P)  2018 (P)
 Kulud kokku  144 285 892  155 387 353  172 877 728  178 550 253  180 819 724  191 123 707
 sh Kliinikum  136 540 875  147 266 362  163 669 110  168 807 535  170 463 215  180 187 681
sh LEH  7 745 017  8 120 991  9 208 618  9 742 718 10 356 509 10 936 026
  2013 (T) 2014 (P) 2015 (P) 2016 (P) 2017 (P) 2018 (P)
Tulem  -724 399  14 934 761  8 507 396 -8 838 815 -2 800 000 -2 800 000
sh Kliinikum  -732 912  14 901 268 8 507 396 -8 838 815 -2 800 000 -2 800 000
sh LEH  8 513  33 493 0 0 0 0
    2013 (T)  2014 (P) 2015 (P)  2016 (P) 2017 (P) 2018 (P)
Invest. Tehnoloogiasse      6 504 856      5 547 091    18 182 703     6 206 000    6  306 000     6 406 000
    2013 (T)  2014 (P) 2015 (P)  2016 (P) 2017 (P) 2018 (P)
ERDF raha laekumine     3 293 626      6 087 069    23 979 589                  0                  0                  0
sh CASA NOVA II     3 286 354      5 546 609    22 679 073      
sh õendushooldus           7 272         540 460      1 300 516      

 

  • täidame kohustused Haigekassa ees, räägime läbi võimalused lepingumahtude suurendamiseks vastavalt nõudluse suurenemisele;
  • suurendame järk-järgult kliinikumi poolt osutatavate raviteenuste mahtu seoses kompetentsikeskuse laienemisega;

  • hoiame kliinikumi eelarve tasakaalus

 

 

5.6 Patsientide rahulolu.

 

Patsientide rahulolu on kliinikumi arengu ja toimivuse üks olulisemaid mõõdikuid. Peame esmatähtsaks patsientide rahulolu kindlustamist ja suurendamist. Patsient ootab õigeaegset tänapäevaste diagnostika- ja ravimeetoditega läbiviidud ravi, mis säilitab maksimaalselt tema elukvaliteeti. Selle tagamiseks on vajalik oskuslikult ühendada töötajate professionaalsus, haigla ravikeskkond ja tulemuslik juhtimine. Patsientide rahuloluküsitlusi viime kliinikumis regulaarselt läbi alates 2003. aastast. Ühel aastal korraldatakse küsitlus statsionaarse ravi, teisel aastal ambulatoorse ravi patsientide seas. Väga rahul oli 2015. aastal statsionaarse raviga 74% patsientidest. Küsimusele „kas te tuleksite uuesti kliinikumi ravile?“ vastas jaatavalt 88% küsitletutest. Viimase küsimuse vastus näitab, et patsiendid on lojaalsed nii kliinikumile kui ka meie töötajatele.

 

Tabel 4. Patsientide rahulolu (A – ambulatoorse teenusega; S – statsionaarse teenusega)

  2013S  2014A  2015S  2016A 2017S
Üldine rahulolu ('väga rahul' vastanute %)  72% 77% 74% 77% 74%
 Lojaalsus ('kindlasti tulen' vastanute %) 88%  92%  88% 92% 88%

 

Kättesaadavuse parandamiseks kasutame kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi:

  • patsientide järjekorda registreerimise kiiruse ja mugavuse suurendamiseks arendame elektroonilist ambulatoorsesse järjekorda registreerimise süsteemi;
  • viime ravijärjekorrad vastavusse Haigekassa poolt sätestatud nõudmistega kirurgiakliinikus, närvikliinikus ja naistekliinikus. Tagame, et naistekliiniku päevastatsionaaris patsient pärast saabumist ei oota operatsiooni üle ühe tunni;
  • leiame võimalusi palliatiivse ravi arendamiseks;
  • avame patsiendi infokeskuse, et pöörata suuremat tähelepanu terviseprobleemide ennetamisele, patsientide ja nende lähedaste terviseteadlikkuse tõstmisele, ravisoostumuse suurendamisele. Hea koostöö patsiendi ja tema lähedastega on oluline tegur raviprotsessis.

 

Eeldame, et uute palatikorpuste valmimine suurendab patsientide rahulolu veelgi, sest paranevad patsientide olmetingimused.

Alates 2013 aastast on kliinikumis kasutusel patsientide kahju- ja ohujuhtumite registreerimise tarkvara POI. Kahju- ja ohujuhtumite registreerimine, nende põhjuste analüüsimine ja parendustegevuste korraldamine võimaldab meil vähendada kitsaskohti ning seeläbi muuta haiglakeskkond nii patsiendile kui kliinikumi töötajale turvalisemaks.

 

5.7 Õppe-ja teadustegevus.

 

Õppetööd korraldab kliinikumis Tartu Ülikool vastavalt kehtivatele seadustele ja oma põhikirjale. Kliinikumis toimub õppetöö Tartu Ülikooli arstiteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppes. Diplomijärgsest õppest toimub siin residentide ja kliiniliste erialade doktorantide õpe ning arstide täiendõpe. Lisaks võimaldame EL Erasmus+ programmi raames kliinikumis õppepraktikat sooritada ka välistudengitel.. Uute ravikorpuste (J, K ja L) valmides on oluline õpperuumide halduse tõhustamine, juurutame koos arstiteaduskonnaga ühised tarkvaralahendused ruumide haldamiseks.

Teadustegevus toimub lähtudes rahvusvahelistest ja Eesti seadusandlikest dokumentidest ning on orienteeritud kliinilise meditsiini arendamisele. Konsortsiumis koos Tartu Ülikooli ja Maaülikooliga arendame teadusuuringuid tuumiktaristus (Siirdemeditsiini keskus), 50% kliinikutest osaleb EL tõukefondide poolt rahastatud projektides, osaleme tehnoloogia arenduskeskuste töös. 

Lisaks uutele teadmistele, mida on võimalik praktilises ravitöös rakendada, avardab teadustöö arstide silmaringi, laiendab tema kontakte väliskolleegidega, süstematiseerib mõtlemist ja soosib isiku ning kliinikumi tuntust maailmas.

 

  • motiveerime koostöös ülikooliga teadusartiklite avaldamist rahvusvahelistes ajakirjades;
  • soodustame kliiniliste ravimiuuringute läbiviimist ja toetame kliinikumi arengufondi abil ka uurija algatatud kliinilisi teadusuuringuid;
  • soodustame töötajate osalemist tasemeõppes.