Avaleht Ajalugu

Kontaktandmed

SA TÜ Kliinikum Stomatoloogia kliinik
Raekoja plats 6, 
51003 TARTU

Tel: +372 731 9100
(registeerimine)

Tel:  +372 7319 852
(sekretär)

Fax: +372 7319 854

Vaata kaarti

Stomatoloogiakliiniku ajalugu Prindi

Praegune Stomatoloogia Kliinik koosneb viiest osakonnast - näo-lõualuukirurgia osakond (Puusepa 8), suu- ja hambahaiguste osakond (Raekoja plats 6), suukirurgia osakond (Raekoja plats 6), lastestomatoloogia osakond (Raekoja plats 6) ja Hambaproteesikeskus (Puusepa 1a).
Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogia Kliiniku eelkäijaks tuleb lugeda dr. Valter Hiie poolt moodustatud Tartu Ülikooli hambapolikliinikut. V. Hiie oli pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist 1927.aastal kaitsnud samas doktoriväitekirja (1932) ja õppinud teadusliku stipendiaadina Viinis (1932-1934), kus sai ettevalmistuse stomatoloogias.

25. jaanuaril 1935.a. avati ülikooli hambapolikliinik dr. med. V. Hiie juhatusel, kus 5. kursuse üliõpilased said praktiseerida hamba- ja lõualuuhaiguste ravimise alal. Hambapolikliinik asus Toomemäel, omades 4 tuba naistekliiniku ruumides. Polikliiniku sisseseade oli osalt juba varem (1924.a.) muretsetud, kuid seni kasutamata. Tööd alustati kolmel hambaravitoolil. Polikliinikul oli 2 elektri- ja 7 jalaga käitatavat puurmasinat. Kasutati otsmikulampe. Polikliinik oli avatud 2 tundi päevas. Põhiline patsientide kontingent olid kirurgilised haiged. Polikliinikus oli võimalik valmistada portselantäidiseid ja hambaproteese, kuna koosseisus oli ette nähtud hambatehnik portselan-keraamiliste ja kullatööde jaoks.
1936. a. viidi Ülikooli Suu- ja Hambapolikliinik üle Rüütli ja Laia tänava nurgal asuva maja teisele korrusele. Laia tänava poolsesse külge jäi 7 hambaravitooliga sisustatud suur vastuvõtu saal (akende all 4 ja tagumises reas 3 tooli elektriliste puurmasinatega, kus üheaegselt toimus haigete vastuvõtt nii terapeutilise, kirurgilise kui ka ortopeedilise stomatoloogia erialal (ambulantsis toimus segavastuvõtt).Samas ruumis oli ka kartoteek, registreerimislaud ja toimus instrumentide keetmine. Rüütli tänava poole jäi loengusaal (mis mahutas umbes 30 üliõpilast) ja juhataja kabinet. Eraldi oli ruum hambatehniliseks laboratooriumiks. Laboratooriumis toimus tööde modelleerimine, vulkaniseerimine kautšukist, jootmine , valamine ja portselani põletamine. Laboratooriumi kõrval oli sidumis- ja kipsituba. Lõualuu kirurgilistele haigetele tehti seal kipsimähiseid ja sidumistöid. Viimase toana oli operatsioonituba ambulatoorsete operatsioonide jaoks nagu tipuresektsioonid jne.
1939. aastal hakkas Eesti Vabariigis kehtima sotsiaalministri avaldatud arstide ja eriteadlaste kutsekorralduse määrus, mille järgi suu- ja hambahaiguste eriarstina töötamise õiguse saamiseks tuli pärast Arstiteaduskonna lõpetamist töötada tasuta kaks aastat Tartu Ülikooli hambapolikliinikus.
Poliitiliste sündmuste tagajärjel, mis leidsid aset Eestis 1939-1941 aastatel (saksa päritoluga hambaarstide siirdumine Saksamaale, represseerimised, sõda), oli 1942. aastaks Eestis tegutsevate hambaarstide arv vähenenud rohkem kui poole võrra. Dr. Kelleri kirjast Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna dekaanile 10. märtsist 1942. a. mis oli saadetud Tallinna kindralkomissariaadi ülesandel, selgub, et varasema rohkem kui 250 hambaarsti asemel oli 1942. aasta alguseks Eestisse tööle jäänud vaid 113 hambaarsti. Edasi öeldakse kindralkomissariaadi kirjas, et Eesti vajaks umbes 500 hambaarsti.
Hambapolikliiniku ruumid Rüütli t. 24, mis olid saadud erakorteri ümberehituse tulemusel ei võimaldanud peagi ravi- ja õppetöö läbiviimist rahuldavatel tingimustel. V. Hiie sõnadel oli ooteruum vilets, puudus eraldi ambulants hamba ekstraktsioonideks, operatsioonituba oli kasutuskõlbmatu, puudus auditoorium. Olukorra parandamiseks tegi V. Hiie ettepaneku taotleda ülikoolile endise korporatsiooni "Ugala" hoonet Tähe t. 40; kui see pole võimalik, siis Rüütli t. 24 maja kolmandat korrust. Rüütli tn. 24 maja hävis seoses nõukogude vägede pealetungiga 1944.a.
1944. aasta oktoobris tegi Kliinikute Valitsuse juhataja prof. Artur Linkberg kateedri vanemõpetajaks kinnitatud G. Veermale ülesandeks organiseerida hambapolikliinik. 1945. a. jaanuarist sai stomatoloogiapolikliinik endise lastepolikliiniku hoone Veski t. 6, kus asus ka õppebaas. Prof. V. Hiie oli hõivatud statsionaari organiseerimisega näolõualuu haigetele. 18. jaanuaril 1945 algas ravitöö Vabariiklikus Tartu Stomatoloogilises Ambulatooriumis ja sai alustada ka õppetööga. Vastavatud ambulatooriumi peaarstiks määrati G. Veerma . 1948. aastal nimetati ambulatoorium ümber Vabariiklikuks Tartu Stomatoloogia Polikliinikuks. Paralleelselt samal ajal töötas linna polikliinikus (Pirogovi 8) hambaravikabinet ja kunsthammaste valmistamiseks Vabariikliku Hambaproteesimise Töökoja Tartu osakond. Esialgselt, 1944.a. lõpus asus hambaproteesimine Ülikooli t. 1 majas.  1945.a. algul kolis ka see asutus Pirogovi tn. 8.
Hambaproteesimise töökoda komplekteeris oma hambatehnikute kaadri ilma kutseta inimestest. Hiljem tulnud töölised õppisid tarkust vanemate töötajate käealustena.

18 üksuselise koosseisuga töötas Vabariiklik Tartu Stomatoloogiline ambulatoorium kuni 16. aprillini 1948, mil Vabariikliku Stomatoloogilise ambulatooriumiga ühendati Linna Polikliiniku hambaravi kabinet ja nimetati Vabariiklikuks Tartu Stomatoloogiliseks Polikliinikuks. Uue tüüpkoosseisu rakendamisel suurenes arsti ametkohtade arv 13-le vastavalt sellele suurenes ka muu teenindav koosseis. 1949.a. ühendati polikliinikuga Vabariiklik Hambaproteeside Töökoja Tartu Osakond, mille tõttu arsti ametkohtade arv tõusis juba 16-le.
1950.a. paigutati Vabariiklik Tartu Stomatoloogiline Polikliinik ümber N. Pirogovi tn. 8 asuva linna polikliiniku hoone IV korrusele, kuhu eraldati ruumid Vabariiklikule Tartu Stomatoloogia Polikliinikule. Samal aastal toimus ka stomatoloogilise polikliiniku koosseisude mõningane vähendamine, mis oli tingitud uute stomatoloogiliste polikliinikute tüüpkoosseisude rakendamisest, vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu korraldusele muudeti polikliinik V kategooria stomatoloogia polikliinikuks.
1952.a. viidi Vabariiklik Tartu Stomatoloogiline Polikliinik üle IV kat. Stomatoloogia Polikliinikuks, arsti ametkohtade arvuga 20.
1956.a. sai Polikliinik III kategooria arsti ametkohtade arvuga 25 ja 1957.a. II kategooria arsti ametkohtade arvuga 28.
1958.a. omistati Tartu Vabariiklikule Stomatoloogilisele Polikliinikule I kategooria.
Oma tegevuse algaastail ei olnud Stomatoloogiline Polikliinik struktuuriliselt jaotunud. Alles 1948.a. toimus osaline osakondadesse jaotamine, nimelt ravi- ja kirurgiliseks osakonnaks. Alates 1949.a. jagunes Stomatoloogiline Polikliinik kolmeks iseseisvaks osakonnaks, kusjuures hambaproteeside osakond töötas erivahendite eelarvel.
Alates 1948.a. töötab polikliinikus röntgenikabinet. Esimese meditsiiniõena töötas röntgenikabinetis Helju Vigel. Alates 1951.a. sai kabinet uued koosseisud ja haigete vastuvõtt toimus kahes vahetuses kogu polikliiniku vastuvõtu aja jooksul.
Alates 1958. aastani kuulus Laste hambaravikabinet Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla koosseisu 3,5 stomatoloogi kohaga. Asus Ülikooli tn. 12 asuvas Laste Polikliiniku ruumides. Arstide arv suurendati 8,5-ni.
1958.a. 16. jaanuaril anti Laste hambaravikabinet üle Vabariikliku Tartu Stomatoloogia Polikliiniku alluvusse, kuid jäi siiski kuni 1963. aastani asukohaga Ülikooli tänavale.
Seoses lasteosakonna ületulekuga polikliiniku alluvusse, avati ka ortodontia kabinet,1959.a. avati füsioteraapia kabinet.
1960.a. laiendati ja süvendati füsioterapeutilisi menetlusi. 1960.a. eraldati ka füsioteraapia kabinetile 1,0 stomatoloogi koht.
1959.a. moodustati Liikuv osakond.   Liikuv osakond oli bussi ehitatud hambaravi kabinet, mille ülesandeks oli kaugemate maapiirkondade teenindamine. Põhiliselt raviti internaatkoolide ja lastekodude lapsi.01. juunist 1980.a. koondati liikuv osakond.
1967.a. avati parodontoosi kabinet, 1974.a. 21. jaanuaril laiendati kabinetti ja muudeti III raviosakonnaks. Kuna ruumid olid jäänud väga kitsaks, siis 1963.a. novembris kolis stomatoloogia polikliinik Raekoja plats 6 ja vabariikliku alluvusega polikliinikust sai Tartu Linna Stomatoloogia Polikliinik.
Tartu Linna Stomatoloogia Polikliiniku koosseisu kuulusid ka koolides asuvad hambaravi kabinetid ja mõlema ülikooli üliõpilaste hambaraviks ettenähtud kabinetid. Samuti olid polikliiniku kureerida ka Tartu linna ettevõtetes asuvad hambaarstid.
Dr. Iive Kolli eestvedamisel moodustati polikliiniku ortopeedilise osakonna ja hambatehnilise laboratooriumi baasil 1992.aastal iseseisev Hambaproteesikeskus (juhataja I. Koll), mis 1995. aastal kolis vastvalminud Maarjamõisa Polikliiniku ruumidesse Puusepa 1a. dr. I. Koll´i juhtimisel kujunes sellest välja arvestatav hambaproteesialane keskus Lõuna - Eestis, mis on ühtlasi õppebaasiks Tartu Ülikooli Stomatoloogia kliiniku üliõpilastele ja täiendusarstidele.
1993. aastal sai Tartu Linna Stomatoloogia Polikliiniku peaarstiks dotsent T. Seedre.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses elas Eesti murrangulisel iseseisvumise ajajärgul. Järsult tõusis erahambaarstide arv, kes moodustasid varsti Tartus tegutsevatest hambaarstidest enamuse. Samal perioodil sagenes polikliinikut kui ülikooli õppebaasi külastavate uudishimulike välismaa erialaspetsialistide arv (Soome, Rootsi, Kanada, Saksamaa), kes ei jõudnud ära imestada missugustes tingimustes ja missuguse aegunud aparatuuri- ja materjalidega Nõukogude Eesti hambaarstid olid pidanud töötama. Tänu tööle hakanud haigekassa süsteemile tekkis Tartu Linna Stomatoloogia Polikliinikul arvestatav hulk raha, millega oli võimalik renoveerida Raekoja plats 6 asuv hoone ja vahetada välja aparatuur. Renoveerimistööd kestsid aastatel 1994 - 1999. Renoveeriti ka Tartu Ülikooli käsutuses olevad ruumid ning ehitati uus 40 kohaline kaasaegse tehnikaga varustatud auditoorium. Tartu Kliinilise Haigla kirurgilise stomatoloogia osakond avati 5. juulil 1945. aastal asukohaga Tartu II Haavakliinikus Puusepa t. 6. Selline osakond oli Eestis ainuke ja selle asutamine sai võimalikuks tänu prof. V. Hiie tegevusele. Ta oli juba alates 1935. aastast teinud näo- ja lõualuude operatsioone Toome Haavakliinikus.
Kirurgilise stomatoloogia osakond oli kuni 1952. aastani ainuke stomatoloogia statsionaar ning ravivajajaid võeti vastu kogu Eestist. Raviti kõiki näo- ja lõualuude haigustega haigeid, nii traumade, väärarengute kui ka mädapõletikega patsiente. Pärast sõda oli prof. V. Hiie esimene kirurg, kes tegi raskemaid operatsioone näo-lõualuude piirkonnas.

Avamisel oli osakonnas 20 voodikohta. 1991. aastaks tõusis voodikohtade arv 30-ni. Praegusel Näo-lõualuukirurgia osakonnal on olnud mitu nime - näo-lõualuude kirurgia osakond, stomatoloogiaosakond, kirurgilise stomatoloogia osakond. Osakond on andnud erialalist, nii plaanilist kui ka erakorralist abi Tartu ja Lõuna-Eesti elanikele, olles ühtlasi sama piirkonna organisatsioonilis-metoodilise abi keskuseks. Stomatoloogia statsionaari algaastaist alates on tehtud nii kirurgilise stomatoloogia kui ka taastava näo-lõualuukirurgia valdkonda kuuluvaid operatsioone: abstsesside, flegmoonide avamine, retineerunud hammaste eemaldamine, hambajuuretipu resektsioon, parodondiidi kirurgiline ravi, lõualuutsüstide operatsioonid, osteosüntees lõualuude fraktuuride puhul, näo piirkonna heade ja pahaloomuliste lõualuukasvajate eemaldamine, lõualuude resektsioon ja osteoplastika, kaasasündinud huule- suulaelõhede plastilised operatsioonid ning mitmesugused muud näoelundeid taastavad operatsioonid (rhinoplastica, otoplastica jt. Filatovi ümarvarre kasutamisega). 1954. aastast alates on suuremate suuõõne- ja lõualuuoperatsioonide tegemisel kasutatud endotrahheaalset narkoosi.
Seoses töö efektiivsemaks muutmisega osakonnas on voodikohtade arv pidevalt vähenenud kuid ravitud haigete arv ei ole langenud. Suurenenud on operatsioonide arv ning maksimumi on saavutanud kirurgiline aktiivsus.
1998. aastal hakati teostama näo-lõualuude ortognaatseid operatsioone ja 2001. aastal hangiti artroskoop, millega on võimalik edukalt diagnoosida ja ravida temporomandibulaarliigese patoloogiaid. Kirurgilise stomatoloogia osakonnal on head suhted haigla teiste osakondadega, eriti kirurgiaosakondadega. Seetõttu on osakond suutnud efektiivselt ravida palju raskelt haigeid.
Osakond on litsenseeritud kõrgema etapi osakonnaks. Tööpäevadel toimub konsultatiivne vastuvõtt, kuhu tulevad probleemsed patsiendid kogu vabariigist.
Seoses Kliinikumi moodustamisega 1999. a. lõpetati töölepingud kõikide arstidega ja kuulutati välja konkurss arst-õppejõudude ametikohtade täitmiseks, kuhu edukalt kandideerisid kõik eelnevalt tööl olnud arstid. Stomatoloogiakliinik on oma asutamise algusest peale olnud üliõpilaste ja arstide täienduskursuste õppebaasiks. Vastavalt vajadusele on kliiniku arst-õppejõud kaasatud ka diplomieelsesse koolitusse ja teadustöösse.
Stomatoloogiakliiniku arst-õppejõud osalevad aktiivselt täienduskoolitustel. Tänu sellele on ravitöö jõudnud uuele kaasaegsele metoodilisele tasemele.
Viimase kümne aasta jooksul on omandatud teadmisi paljudel väliskonverentsidel ja kongressidel ning on esinetud nendel ka ettekannetega. Paljudel arstidel on olnud võimalus stažeerida lühemat või pikemat aega välisülikoolides, kus omandatud teadmisi on edukalt rakendatud nii ravi- kui õppetöös.