Avaleht Patsiendile

Kontaktandmed

SA TÜ Kliinikum Radioloogiakliinik

L. Puusepa 8, G.1.R
51014 TARTU

Registratuur E-R kl 8-17

tel: +372 7318 377

Info ja reg mammograafiale E-R kl 8-16

tel: +372 7319 411

Ülemõde tel: +372 7318 370

Kliiniku juhataja tel: +372 7318 300

e-post: radioloogia@kliinikum.ee

Vaata kaarti

Inimesed kiirgusväljades Prindi

Georg Liidja

 

SISSEJUHATUS

Meie meeleorganid informeerivad meid akustilise, optilise ja pikalainelise (soojus-) kiirguse môju all viibimisest, kuid meil puudub meeleorgan, mis hoiataks ioniseeriva kiirguse eest. Pôhjus vôib olla selles, et evolutsiooni käigus puudus niisuguse meele järgi vajadus: kiirguse intensiivsus oli palju suurusjärke nôrgem kui elule ohtlik tase. Inimtegevus on olukorda muutnud lokaalselt.

 

KIIRGUSTE ÜLDISELOOMUSTUS

Vaatleme lühidalt eriliiki kiirgusvälju, mida eristab vastastikmôju iseloom, kiirgust kandvate osakeste energia (spekter), kiirgusvoo intensiivsus ja kiirguse allikas (looduslik vôi inimtegevusest tingitud). Edaspidi pöörame peatähelepanu tuumakiirgusele.

 

MÔÔTÜHIKUD

Kiirgusallika aktiivsuse ühik on bekrell:

1 Bq = 1 tuumalagunemine sekundis.

Ühes grammis raadiumis (poolestusaeg 1600 aastat) toimub sekundis 37 miljardit lagunemist, seda tähistab suurem aktiivsuse ühik kürii:

1 Ci = 3,7x1010 Bq.

Aines neeldunud kiirgusenergia koguse ehk doosi ühik on grei:

1 Gy = 1 J sekundis.

Bioloogilise ekvivalentdoosi (ja efektiivdoosi) ühik on siivert:

1 Sv = 1 Gy gammakiirte korral.

Suure ionisatsioonitihedusega osakeste korral on Sv 5 - 20 korda suurem kui Gy.

 

RISKID JA NORMID

Letaalne kiiritusdoos on 3 - 5 Sv. Akuutne kiiritus 1 - 3 Sv tekitab kiiritushaiguse. Oletatakse, et 1 Sv kroonilist kiiritust suurendab vähi tôenäosust 4 %.

Eesti Kiirgusseaduses on kehtestatud rahvusvaheliselt ühtlustatud piirnormid, mida ei tohi ületada looduslikule foonile lisanduv inimtegevus.

Kutsekiiritus: 100 mSv 5 järjestikuse aasta jooksul vôi 50 mSv 1 aasta jooksul täisealise kiirgustöötaja kogu kehale; silmadele 150 mSv aastas, nahale ja jäsemetele 500 mSv aastas.

Elanikukiiritus: 1 mSv aastas kogu kehale (erandjuhul 5 mSv), silmaläätsele 15 mSv aastas, nahale 50 mSv aastas.

 

LOODUSLIK FOON

Keskmine looduslik kiiritus on 2,2 mSv inimesele aastas. See on pôhjustatud uraani ja tooriumi lagunemisest maapôues, gaasilise laguprodukti radooni sattumisest atmosfääri, kosmilise kiirguse poolt tekitatud radiosüsinikust, kaaliumi radioaktiivsest isotoobist merevees jt allikatest. Maal on asustatud piirkondi, kus looduslik foon on erakordselt kôrge (sadu kordi üle keskmise).

Inimtegevus (tuumakatsetused atmosfäris, tuumareaktorid ja nende radioaktiivsed jäätmed, meditsiiniline ja tööstusaparatuur) on lisanud vaid 20 % peamiselt diagnostiliste ja ravikiiritusega, kuna kogu tuumatööstus oma jäätmetega lisab vähem kui üks protsent keskmisele looduslikule kiirgusfoonile.

 

KIIRGUSAVARIID

Lokaalselt on inimtegevusega seotud tuumakiirgusnivoo läbinud suuri fluktuatsioone. Tuuma- vôi termotuumarelva katsetuste kôrval on tuumatööstuses ja mujal toimunud avariisid, kus inimesed on saanud kiiritushaiguse vôi surnud. Viimase 15 aasta tähelepanuväärsemad avariid, mille kohta IAEA on koostanud üksikasjaliku aruande, on aset leidnud 1999. a. Jaapanis (Tokaimura jäätmekäitises), 1994 Eestis (Kiisal), 1989 San Salvadoris (steriliseerimisseadmel), 1987 Brasiilias (Goianias meditsiiniseadmega, kuid mitte haiglas). Suurim katastroof oli Ukrainas Tshernobôli aatomijaamas, kus kiirituse tôttu suri 28 inimest ja keskkonda paisati 500 Mci radioaktiivseid aineid, tuhat korda rohkem, kui kôigis varasemates reaktoriavariides kokku.

 

STOHHASTILISED EFEKTID

Vähk ja pärilikud efektid leiavad vastuolulist suhtumist. Hiroshima ja Nagasaki üle elanud kuid suure momentaalse kiiritusdoosi saanud inimeste kohta saadud andmeid ekstrapoleeritakse väikese doosikiirusega kroonilise kiirituse jaoks nn lineaarse läveta teooria abil, mille kohaselt 1 Sv suurendab vähki haigestumise tôenäosust 4%. Viimased epidemioloogilised uuringud näitavad, et risk on väiksem.

 

RADIOFOOBIA

Arenenud riikides on tuumaohutuse nôuded ebaeetilises disproportsioonis. Kôigi kohustuslike ohutusmeetmete rakendamine tuumaenergeetikas annab kogumaksumuse 2,5 miljardit dollarit ühe säästetud inimelu kohta. Näide: Kui suurte rajamiskulude tôttu aatomijaam asendati fossiilsel kütusel töötava jaamaga, siis selle amortiseerumiseni sureb heitgaaside tôttu ligikaudu 1000 inimest.

 

MEDITSIIN

Radioaktiivsete allikate kasutamine toob meditsiinis kahtlemata kasu ka edaspidi. Näitena toome brahhüteraapia rakendamise stenokardia ravi efektiivsuse tôstmisel, millel oletatakse suuri väljavaateid.

 

KOKKUVÔTE

Tôenäoselt on inimkond üle saamas müstilisest hirmust tuumakiirguse suhtes, mis loovutab oma koha uutele hirmudele (näiteks bioloogiline relv).

Avariiolukordi, mis on peamiselt pôhjustatud inimeste ignorantsusest, ei saa elimineerida kui mitte elimineerida inimest ennast kiirgusega seotud tootmisprotsessist.