Avaleht Patoanatoomiline lahang

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Patoloogiateenistus
L. Puusepa 8 
50406 TARTU

 

SEKRETÄRID

+372 731 9699

+372 731 9697 

 

Fax: +372 731 9681


E-post:

patoloogia@kliinikum.ee

 

Majajuht: 

http://www.kliinikum.ee/patsiendile 

 

 

Lahanguline töö Prindi

SISUKORD


 

PATOANATOOMILINE LAHANG ehk AUTOPSIA
Haiguste surmajärgne ehk postmortaalne diagnostika.

Lahang on koolnu surmajärgne uurimine:

  1. välise vaatluse,
  2. siseelundite makroskoopilise kirjeldamise ning
  3. elunditest ja kudedest võetud materjali mikroskoopilise uurimise teel.

Selleks avatakse lahangu käigus koolnu kehaõõned ning eemaldatakse siseelundid, mis võimaldab neid lähemalt uurida ja vajalikeks lisauuringuteks (histoloogiline, mikrobioloogiline/viroloogiline, elektronmikroskoopiline, molekulaar-geneetiline uuring) koelist materjali koguda.

Lahangu viib läbi eriarst ehk patoloog, kes vormistab ka lahanguleidu kajastava lahanguprotokolli ning arstliku surmatõendi.

Lahanguline tegevus on Eesti Vabariigis reguleeritud Surma põhjuse tuvastamise seadus.

 

Lahangu eesmärgiks on:

  1. surma põhjuse (vigastuse/haiguse) selgitamine
  2. kõigi haigel esinenud haiguste diagnoosimine, eeskätt põhihaiguse ja tema tüsistuste väljaselgitamine, kuid ka kõigi kaasuvate haiguste diagnoosimine ning esinevate muutuste omavaheliste patogeneetiliste seoste selgitamine, patomorfoloogiliste muutuste võrdlemine elupuhuste haigustunnustega
  3. kvaliteedikontroll - lahang on ravivale arstile viimane võimalus saada tagasisidet tema poolt püstitatud diagnooside ja määratud ravi õigsuse kohta, samuti annab lahang arstile informatsiooni selle kohta, kas haige suri raske ja ravimatu haiguse tõttu, või näiteks ebaadekvaatse ravi või ka ravi kõrvaltoimete tõttu; lahangul on seega oluline koht kaasaegses tõenduspõhises meditsiinis arstliku tegevuse kvaliteedi tagamisel

Seega on lahangul oluline tähtsus nii riigi statistiliste andmete õigsuse tagamisel kui ka raviarstide diagnostilise ja ravitegevuse kvaliteedi edasise tagamise ja parandamise seisukohalt.

Kõik lahangul ilmnenud muutused kirjeldatakse lahanguprotokollis, milles tuuakse ära ka kõigi lisauuringute tulemused. Nende alusel vormistatakse lahanguprotokollis patoanatoomiline diagnoos, milles tuuakse ära põhihaigus ja selle tüsistused ning kaasuvad haigused.
Patoanatoomiline epikriis ehk lahanguleiu lühikokkuvõte on dokument, milles märgitakse ära otsene surmapõhjus (sageli põhjustavad surma põhihaiguse tüsistused), põhihaigus ning patoanatoomilise ja kliinilise diagnoosi võrdlus (kas esines lahknevust nende vahel või mitte).

Patoanatoomilise lahangu protokoll väljastatakse surnu patoanatoomilisele lahangule suunanud arstile ja perearstile. Surnu omastel või tema seaduslikul esindajal on õigus tutvuda lahangu protokolliga ning saada sellest oma kulul ärakirju.

 


 

SURNU SUUNAMINE PATOANATOOMILISELE LAHANGULE


Surnute saatmine külmkabrisse toimub paberkandjal saatelehe alusel (link saatelehed).

 

Tartu Ülikooli Kliinikumis toimub surnu suunamine patoanatoomilisele lahangule elektroonilise tellimuse alusel. Patoloogiateenistuse sekretärile* edastatakse haiguslugu koos elektroonilise saatelehe väljaprindiga.  

Teistest raviasutustest toimub surnu suunamine patoanatoomilisele lahangule paberkandjal tellimuse alusel, vt Uuringud - Patoanatoomilise lahangu saateleht (kliinikumiväline). Patoloogiateenistuse sekretärile* edastatakse haiguslugu koos paberkandjal saatelehega.

 

* Patoloogiateenistuse sekretär
ruum E-121, E-korpus, I-korrus; L.Puusepa 8, Tartu
tel: 731 9699, 731 9697
fax: 731 9685


 

NÕUDED PABERKANDJAL SAATELEHTEDELE

Saateleht patoanatoomilisele lahangule (kliinikumiväline) (link saatelehed)

  1. raviasutus
  2. saatja arst, kontakttelefon
  3. surnu EES- ja PEREKONNANIMI (trükitähtedega), vanus, isikukood, sugu
  4. kliinilised andmed: kliiniline diagnoos, tähtsamad kliinilised ja anamnestilised andmed / erisoovid
  5. surma kuupäev ja kellaaeg
  6. arsti allkiri
  7. omaste kontaktandmed

Saateleht surnu saatmiseks surnukambrisse (link saatelehed)

  1. saatelehe täitmise kuupäev
  2. saatja asutus, osakond
  3. lahkunu EES- ja PEREKONNANIMI (trükitähtedega), vanus, isikukood, sugu
  4. surma kuupäev ja kellaaeg
  5. surnu küljes olevad väärisesemed
  6. surnu omaste andmed: ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon
  7. saatja nimi, telefon
  8. surnu transportija nimi, allkiri

 

ARSTLIKU SURMATEATISE VÄLJASTAMINE

Pärast surma põhjuse tuvastamist väljastab surma põhjuse tuvastanud arst (v.a kiirabibrigaadi juht) surnu omastele või tema seaduslikule esindajale ja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele või omasteta surnu puhul elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele arstliku surmateatise.
Täiendav info: Surma põhjuse tuvastamise seadus § 8.


 

TEADUSLIKUD UURINGUD

Kaasajal viiakse lahangu käigus diagnostika eesmärgil eemaldatud koefragmentidel vahel läbi ka teaduslikke uuringuid. Seetõttu võidakse omastelt küsida luba ka teaduslike uuringute läbiviimiseks ning palutakse täita ka vastav omaste nõusolekuvorm (vt KOEPANK dokumendid - omaste nõusolek kudede säilitamiseks teaduuuringuteks).
Nõusoleku andmine teadusuuringute läbiviimiseks on vabatahtlik. Kui omaksed ei ole nõus kudede säilitamisega teadusuuringute läbiviimiseks, siis koed hävitatakse tavalises korras.
Surnud isiku isikuandmeid ei avaldata kudede teadutööks kogumise käigus mitte mingil kujul, vaid need lahutatakse temalt eemaldatud koematerjalist. See tähendab, et need koed muutuvad anonüümseks inimkudedel teadusuuringutega tegelevatele kolmandatele isikutele üleandmise hetkel. Seega on välistatud edaspidi surnu delikaatsete isikuandmete kasutamine teadustöös või mistahes kujul avaldamine.

Kudede kogumisel teadustööks lähtutakse Surma põhjuste tuvastamise seadusest ning sellealast tegevust reguleerivatest rahvusvahelistest dokumentidest (Euroopa Liidu direktiivid, Nuffield´i juhend jt).