Avaleht Ajalugu Ajaloolisi verstaposte
Ajaloolisi verstaposte Prindi
  • 8. november 1920 arstiteaduskonna otsus: asutada Tartu Ülikooli juurde iseseisev neuroloogia õppetool ja eraldada närvihaiguste kliinik vaimuhaiguste kliinikust
  • 22. november 1920 Tartu Ülikooli arstiteaduskond valis prof. Ludvig Puusepa neuroloogia õppetooli professoriks. Kliiniku kasutusse anti Maarjamõisa üks haiglahoonetest, mida tuli jagada II sisehaiguste kliinikuga
  • 2. detsember 1920 Eesti Vabariigi haridusminister kinnitas prof. L. Puusepa kandidatuuri. Lubas pidada loenguid 1.a vene keeles. Kliiniku kasutusse anti Maarjamõisa üks haiglahoonetest (praeguse L. Puusepa t. 2 hoone esimene korrus), mida tuli jagada II sisehaiguste kliinikuga (II korrus). Inventari sai Närvikliinik suuremalt osalt Tartu I Sõjaväehaiglalt ja osaliselt ka Tartu linna haiglalt. Voodikohti 45.
  • 18. jaanuar 1921 kliinikusse võeti esimesed haiged
  • 5. veebruar 1921 närvikliinik kuulutati avatuks. Kliiniku koosseisus: operatsiooniblokk, füsioteraapia osakond - elektri-, foto-, mehhano-, termoteraapia, diagnostika labor, patohistoloogia labor, keemia labor, eksperimentaalne labor
  • 9. aprill 1921 esimene operatsioon (sutura nervi ischiadici)
  • 30. aprill 1921 esimene ajukasvaja operatsioon (Tumor regionis anguli pontocerebellaris dextri)
  • 1922 voodikohtade arvu suurendati 75-le
  • 1922 asutati Eesti Neuroloogide Selts
  • 1922 üksikjuhtudel ventrikulograafia ja pneumoentsefalograafia kasutamine (meetod rakendati Walter Dandy poolt 1918. ja 1919. aastatel)
  • 1924 võeti kasutusele müelograafia lipiodooliga
  • 1926 asutati röntgeni kabinet (varem kasutati II haavakliiniku ja II sisekliiniku kabinetti) (S. Zlaff)
  • 1926 endomüelograafia süringomüeelia puhul
  • 1926 süringomüeelia operatsioon Puusepa meetodil
  • 1928 algas ventrikulaograafia ja pneumoentsefalograafia süstemaatiline kasutamine;
  • 1928 logopeedia ja psühoteraapia kabinetid
  • 1930 algas ajuarterite angiograafia kasutamine; regulaarse uuringuna 1936.a.-st (meetodi algatas Egas Moniz 1927.a.-l)
  • 1934 sinusograafia
  • 1936 suboktsipitaalne pneumoentsefalograafia
  • 1923-1939 ilmus 17 köidet "Folia Neuropathologica Estoniana"t, sealhulgas 9. kd (1929) "Folia
    Neuro-Chirurgica" nime all. Autoreiks prof. L. Puusepp ja ta õpilased, kuid ka W. E. Dandy (Baltimore), A. Ley (Barcelona), A.E. Walker (Chicago), E. Steblov (Leningrad), M. Mistschenko (Harkov), W. Bechterew (Leningrad), G. Rossolimo (Moskva), W. Freeman (Philadelphia), L. van Bogaert (Brüssel), G. Guillain ja Th. Alajonanine (Pariis) ja G. Marinesco (Bukarest)
  • 1929 ilmus prof. L. Puusepa "Die Tumoren des Gehirns", Tartu
  • 1932-1933 ilmus prof. L. Puusepa "Chirurgische Neuropathologie" Bd. I-III, Tartu, maht 1400 lk.
  • 1940 prof. L. Puusepa assistent Felix Raudkepp viidi üle Tallinnasse, kus ta organiseeris neurokirurgia haigla
  • 1941-1942 osa kliiniku ruume Saksa armee kasutuses. Närvikliinik ning II Sisehaiguste kliinik töötasid maja alumisel korrusel. Närvikliiniku kasutuses 30 haigevoodit.
  • 1942 pneumomüelograafia
  • 19. oktoober 1942 suri prof. L. Puusepp
  • 1942 mõnda aega juhatas kliinikut dots. Voldemar Üprus.
  • 1942-1944 kliinikut juhatas professor Johannes Riives. Emigreerus algul Rootsi ja sealt Kanadasse, kus suri 19 aprillil 1971 a.
  • 1944-1948 kliinikut juhatas dotsent Voldemar Üprus. Augustis 1945 jätkas kliinik dots. V. Üpruse juhtimisel tööd. Vahepeal oli kliinik redutseeritud 30 voodini, varad osaliselt evakueeritud. Dots. V. Üprus taastas 75-voodilise kliiniku, alustas regulaarse ravi-, õppe- ja teadustöö; esialgu töötas kliinikus vaid 3 arsti: V. Üprus, L. Rivis ja E. Raudam. Dots. V. Üprus sunniti lahkuma Närvikliiniku juhataja ametikohalt süüdistatuna kodanlikus natsionalismis (aluseks kirjutised "Akadeemias" ja "Esti Arstis"). Töötas mõned kuud veel Närvimajas ning seejärel minister Viktor Hioni soovitusel üldarstine Kohtla-Järvel, kus avas neuroloogia osakonna. Suri 5. Novembril 1956.a.
  • 31. märts 1945 ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi käskkiri 173a, mille alusel ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi Närvikliinik sai uueks nimetuseks Vabariiklik Tartu Närvikliinik
  • 1. september 1945 kliinik jätkas dots. V. Üpruse juhtimisel tööd endises asukohas Maarjamõisas 55 voodikohaga. Algas taas regulaarne ravi-, õppe­ ja teadustöö. Esialgu töötas kliinikus vaid 3 arsti - V. Üprus, L. Rivis ja E. Raudam. Voodikohtade arvu tõsteti 1946 aastal 65-le ja alates 1947 a.-st 75-le
  • 1944-1945 Maarjamõisa kliinikud Punaarmee kasutuses. Seetõttu alustas Närvikliinik tööd I Sisehaiguste kliiniku III korrusel Toomel (praegune Riigikohtu hoone). 1944 kliinikus töötajaid 34.
  • 1946 esimene epilepsia operatsioon
  • 1948-1984 juhatas kliinikut professor Ernst Raudam
  • 1949 Dots. V. Üpruse initsiatiivil jagunes kliinik kaheks osakonnaks - 40 voodikohaga neurokirurgia osakond (juhataja. R. Paimre) ning 35 voodikohaga neuroloogia osakond (juhataja L. Rivis)
  • 1949 asutati Üliõpilaste Teadusliku Ühingu neuroloogiaring
  • 1949 taastati histoloogialabori tegevus. Kiirdiagnostika võimalus. Üliõpilane, hiljem professor Kalju Põldvere. 1956-1967 toimis ta ka kliiniku prosektorina
  • 1950 kliinikus töötajaid 64
  • 1951 avati ravikehakultuuri kabinet, biokeemia labor
  • 1951 loodi Vabariiklik Tartu Kliiniline Haigla, mille koosseisus neuroloogia ja neurokirurgia osakond.
  • 1954 epiduraalrõhu määramine E. Raudami meetodil
  • 1954 kronaksimeetria kasutuselevõtt
  • 1952-1957 fraktsioneeritud, suunatud pneumoentsefalograafia meetod (Dr. Endel Heinsoo)
  • 1957 nimmediskide prolapside kirurgiline ravi; sama patoloogia diagnoosimine ja konservatiivse ravi täiustamine
  • 1957 ajusiseste spontaansete hemorragiate opereerimine akuutses staadiumis (publitseeritud 1959, 1961)
  • 1957 taas angiograafilised uuringud
  • 1958 avati vesiravi kabinet
  • 1958 üldnarkoos, trahhea intubatsioon (Ants Veldi)
  • 1958 poliomüeliidiepideemia, hingamishalvatuste ravi, respiratsioonitsentrum (prof. Arvo Tikk, Ants Veldi)
  • 1958 elektrofüsioloogia kabinet (kronaksia, EMG, vegetatiivse närvisüsteemi uuringud - Tiiu Virro)
  • 1958 radoondiagnostika spinaalsete protsesside ja vesipea iseloomu määramiseks
  • 1959 stereotaksiline kirurgia: keemiline destruktsioon, diatermokoagulatsioon, doseeritud termokauterisatsioon (TERM-TRÜ), E. Heinsoo aparaat 1968, Todd Wells'i aparaat mis valmistati käsitööna Riias 1988 (T. Asser)
  • 1959 aerosool-elektroaerosoolravi seadeldised
  • 1959 raviti viimane akuutse poliomüeliidi haige
  • 1950-te lõpp/1960-te algus - lõunatiiva keldri väljakaevamine; Meditsiini Kesklaboratoorium (prof. K. Põldvere, rector emeritus prof. J. Kärner, prof. L. Allikmets, dots. L. Karu)
  • 1960 elektroentsefalograafia, 16 kanaliline EEG aparaat firmalt Kayser (dots. M. Mägi)
  • 1961 ajuarterite aneurüsmide kirurgiline ravi (publitseeritud 1963)
  • 1962 fokaalepilepsia kirurgiline ravi, kortikograafia
  • 1963 kaelaarterite rekonstruktiivsed operatsioonid (peaaju isheemiliste haiguste puhul)
  • 1965 selgroo fikseerivad operatsioonid spinaalsete traumadega haigetel (prof. Arvo Tikk)
  • 1965 Tartu Linna Täitevkomitee otsusega muudeti Kesk-Kaare tänava Riia ja Tervishoiu tänava vaheline lõik L. Puusepa nimeliseks
  • 12. juuni 1965 kliiniku fassaadil avati mälestustahvel prof. L. Puusepale
  • 1966 avati uus röntgeni kabinet
  • 1966 ventrikulagraafia positiivkontrastainega
  • 1968 Contrastor-150, elektronoptilise võimendajaga
  • 1970 epilepsia raviks kombineeritud meetod ajukoe subpiaalse aspiratsiooni ja jahutus-irrigatsiooniga
  • 1974 kompressioonneuropaatiate diagnoosimine ja kirurgiline ravi (tunnelsündroomid)
  • 1961-1975 anti koos Eesti psühhiaatritega välja 10 köidet "Kliinilise neuroloogia ja psühhiaatria küsimusi" 1957 oli analoogne kogumik ("Neuroloogia alaseid töid"), ilmunud TRÜ Toimetistes (vihik Nr. 58)
  • 1981 jätkas seda sarja ("Acta et commentationes Universitatis Tartuensis") vihik 589 - Cerebrovascular Diseases
  • 1984-1996 kliiniku juhataja prof. A.-E. Kaasik
  • 1986 Acta et commentationes Universitatis Tartuensis, 749
  • 1990 Acta et commentationes Universitatis Tartuensis, 901
  • 1970-te lõpp/1980.a.-d mikrokirurgiline meetod kesknärvisüsteemi ja perifeersete närvide kirurgias (suurendusluubid, Opton-Zeiss mikroskoop, peaaju püsiretraktorid, Aesculap'i mikroinstrumendid; perifeersete närvide transplantasioon, närviõmblus)
    Oktoober 1976 neuroloogia osakonnas avati lasteneuroloogia palatid
  • 23. mai 1978 kliinikule kogu hoone L. Puusepa 2, neurokirurgia osakond asus II korrusele
  • 1980 selgrookanali ahenemissündroomide diagnostika ja ravi
  • 1981 ekstero-interoanastomoos (R. Anton)
  • 1981 ventrikulo-atriaalne shunteerimine (J. Eelmäe)
  • 1982 prof. L. Puusepa ausamba avamine TRÜ 350. Juubeliks
  • 1979-1987 pikk ümberehitusperiood põhjatiivas
  • 1982-1983 kompuutertomograaf, firma Technicer, Delta-Scan
  • 15. jaanuar 1988 avati uuendatud neuroreanimatsiooniosakond - 10 voodit, firma "Hellige" monitorid
  • Aprill 1988 avati uus operatsiooniblokk
  • 1988 ajusiseste hematoomide stereotaksiline eemaldamine (T. Asser)
  • 1988 algas vesiravila ümberehitus, elekterravi vanasse operatsiooniblokki
  • 17. september 1990 lasteneuroloogia lastehaiglasse
  • 1996 - kliiniku juhatajaks prof. T. Asser
  • 1997 transsfenoidaalne kirurgia - opereeritud 15 haiget (T. Asser, J. Eelmäe)