Kunstlik viljastamine

SA TÜ Kliinikum naistekliinik pakub ühe lastetusravi meetodina kunstliku viljastamise sh. kehavälise viljastamise (“katseklaasiviljastamise”) teenust.

Täpsemat infot saate telefonilt 7319 901 või kirjutades naistekliinik@kliinikum.ee

Vajame munaraku doonoreid

Teatud juhtudel on lastetuse põhjuseks naise võimetus toota munarakke. Sellise probleemi tekkepõhjuseid on mitu, kuid rasestumiseks on ainult üks lahendus – doonorimunaraku kasutamine.

Kui olete kuni 35-aastane terve naine ja soovite loovutada oma munarakke kunstliku viljastamisel kasutamiseks, palume täpsema info saamiseks võtta ühendust tel 7319 901 või e-aadressil naistekliinik@kliinikum.ee

Kunstlik viljastamine

Mis on kunstlik viljastamine?
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk.

Kunstliku viljastamise viisideks on
1) Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega;
2) Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega;
3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga.

1) Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega toimub Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) abil. IUI on näidustatud, kui lastetuse põhjuseks on mehe sperma kerge astme patoloogia, emakakaelaga seotud probleemid, või kui lastetuse põhjus on ebaselge.
Viljatuse ravi alguses on õigustatud 3-6 IUI protseduuri teostamine, eeldusel, et naise munajuha(d) on läbitav(ad).
IUI tulemuslikkus üle 40-aastastel naistel on väga madal ja seepärast on õigem valik kehaväline viljastamine (IVF).
Ka raske spermapatoloogia korral on IUI tulemusel rasestumise tõenäosus väga väike.

IUI tehakse järgnevalt:
IUI tehakse nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem.
Oodatava ovulatsiooni paiku annab mees spermaproovi. Eelnevalt peab 2-5 päeva vältel suguühtest hoiduma.
Sperma töötluse käigus eraldatakse parima kvaliteediga seemnerakud muudest seemnevedeliku komponentidest.
Saadud kõrge viljastusvõimega spermapreparaat süstitakse peene kateetri abil emakaõõnde.
IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, lastetuse kestusest, spermapreparaadi kvaliteedist ja muudest asjaoludest. Keskmiselt võib 3 IUI tsükliga rasestumise tõenäosust hinnata 15%-ga.

2) Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega;
Munaraku kehaväline viljastamine (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) on peamiselt näidustatud, kui lastetuse põhjuseks on munajuhade puudumine, sulgus või tõenäoline talitlushäire. IVF-ravi kasutatakse ka lastetuse muude põhjuste korral – mehe sperma patoloogia, ovulatsioonihäired, ebaselge põhjusega lastetus.

IVF tehakse järgnevalt:
IVF tehakse nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus suurem.
Oodatava ovulatsiooni paiku kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse munasarja tupe kaudu. Samal päeval annab mees spermaproovi. Eelnevalt peab 2-5 päeva vältel suguühtest hoiduma.
Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnevedelikuga, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib vajalikuks osutuda seemneraku otsene munarakku süstimine (ICSI).
Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse.
Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui siirdamiseks vajalik, saab ülejäänud embrüod pärast külmutamist säilitada hilisemateks siirdamisteks.
IVF tulemuslikkus sõltub mitmetest teguritest – lastetuse põhjusest. naise vanusest, sellest, kas kasutatakse loomulikku menstruaaltsüklit või stimuleeritakse ovulatsiooni, kui palju munarakke õnnestub viljastada ja mis kvaliteediga on saadud embrüod jms. 3 IVF tsükli jooksul rasestumise tõenäosus on 25-35%.

3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga on vajalik, kui naiselt ei õnnestu munarakku saada (munasarjad on eemaldatud või ei allu stimulatsioonile). Sellisel juhul viljastatakse kehaväliselt doonori munarakk, tekkinud embrüo siiratakse aga patsiendile.

Kunstliku viljastamisega seotud peamised tüsistused
1-2% naistest võib kehavälise viljastamise ettevalmistamise käigus tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomi raske vorm, mida iseloomustab üldine kudede turse. Kirjeldatud tüsistus vajab tingimata haiglaravi.
Kui munarakke kogutakse narkoosis, on võimalikud narkoositüsistused, mis on eeskätt seotud organismi ülitundlikkusega ravimitele, mille tulemusena võib tekkida allergiline šokk. Selle tüsistuse esinemissagedus on 0,5:10 000.
Ehkki nii IUI kui ka embrüo siirdamise käigus järgitakse aseptika nõudeid, on nende protseduuride käigus võimalik infektsiooni sattumine emakakaelast emakasse

Kunstliku viljastamise õiguslikud alused ja tagajärjed on fikseeritud KUNSTLIKU VILJASTAMISE JA EMBRÜOKAITSE SEADUSega.