Kirurgiline ravi on ainus tõenduspõhine püsivat kaalulangust pakkuv meetod patsientidele, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m². Kliinikumis on viimastel aastatel bariaatriliste lõikuste arv kasvanud hüppeliselt.
Kliinikumis on bariaatrilisi operatsioone teostatud alates 2008. aasta kevadest. Esimesel aastal tehti 9 operatsiooni, 2009. aastal ca 30 operatsiooni ning 2011. aastaks oli lõikuste arv tõusnud ca 2-3 operatsioonini nädalas. Meie oleme kasutanud kahte laparoskoopilist operatsioonimeetodit. Vertikaalse maoresektsiooni (gastric sleeve) korral eemaldatakse mao suur kurvatuur ning moodustatakse "varrukas" söögitorust kuni duodenumini mahuga 60-120 ml. Maost möödajuhtiva operatsiooni (gastric bypass) 
puhul mao ülaosa läbimise teel tekitatakse uus väike magu. Sellest omakorda juhitakse toit sooleanastomoosi abil otse peensoole keskossa. Operatsiooninäidustustel on aluseks KMI: kehakaal (kg) jagatud pikkuse (m) ruuduga. Tänapäeval on üldtunnustatud piiriks operatiivse ravi rakendamisel KMI vähemalt 40 või KMI üle 35 koos ülekaaluga seotud kaasuva haigusega. (vt. ka www.kergemaks.ee )
Operatsioonide efektiivsust mõõdetakse protsentidega, mis kaotatakse üleliigsest kaalust. Kaalulangetuslõikuste eesmärgiks pole ideaalkaalu saavutamine (kuigi üksikutel juhtudel see toimub), vaid olulisteks tulemusteks on kaasuvate haiguste leevendumine ja elukvaliteedi paranemine. Suurimat tähelepanu on maailmas pööratud just II tüübi diabeetikutele, mahukates uuringutes on saavutatud haiguse remissiooni (normaalsed veresuhkruväärtused ilma ravimiteta) operatsiooni järgselt 48-98% patsientidest.
Patsiendid vajavad postoperatiivselt profülaktilist mikroainete ja vitamiinide asendusravi ning monitoorimist. Adekvaatse käsitluse korral on tulemuseks elukvaliteedi paranemine ning eluea pikenemine.
Toomas Sillakivi
kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna
arst-õppejõud