lk12 klaverKliinikumi L. Puusepa 8 majas sai 6. detsembril uues galeriis endale koha C. Bechsteini tiibklaver. Kliinikumi Leht uuris, kuidas leidis klaver tee haiglakompleksi.


Väärika tiibklaveri esimene omanik oli kuulus Estonia teatri solist (sopran) Helmi Einer (1888–1968), kes õppis laulmist Peterburis, hiljem nii Tallinnas kui ka Roomas. Kui 1944. aastal Tallinna märtsipommitamise tõttu teater Estonia süttis, oli just seesama tiibklaver ainuke muusikainstrument, mis põlengust päästeti.


Pärast solistitööd (1912–1932) oli Helmi Einer Estonias ametis hääleseadjana (1947-1956) ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis (1932-1936) olles ka Artur Rinne ja Martin Tarase õpetajaks. Kogu karjääri jooksul oli proua Eineri saatjaks seesama tiibklaver.


Vahetult enne surma, aastal 1968, müüs Helmi Einer klaveri Ell Saviaugule. Ell Saviauk (1934–2017) lõpetas 1954. a Tartu Muusikakooli, 1960. a kiitusega ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Ta töötas Tartu Lastemuusikakoolis ja Tallinna Muusikakoolis pedagoogina ning Tallinna konservatooriumis kontsertmeistrina. Aastatel 1991–1997 jõudis proua Saviauk õpetada ka Soomes Rauma Musiikkiopistos. Ta oli alates Tallinna Muusikakeskkooli asutamisest 1961. aastal selle kooli eriklaveriõpetaja ning pani oma metoodilise tegevusega aluse professionaalsele klaveriosakonnale. Ell Saviauk on õpetanud väga paljusid nimekaid muusikuid, tema õpilased on olnud näiteks ka Martti Raide, Indrek Laul, Reinut Tepp, Ene Nael.


Septembris, pärast Ell Saviaugu lahkumist, pärisid klaveri tema lapselapsed Mari ja Kadi Saviauk, kes on samuti leidnud läbi vanaema tee klaveriõpinguteni. Proua Saviaugu lastelaste ema on aga Terell Pihlak silmakliinikust, kes tegi kliinikumi juhatusele ettepaneku tuua väärikas tiibklaver kliinikumi galeriisse, kus see pärast õhuga kohanemist ja häälde seadmist annaks võimaluse korraldada nii spontaanseid kui ka planeeritud kontserte. „Olen väga tänulik, et kliinikum oli valmis väärika ajalooga instrumendile koha leidma. Meie perel on soe tunne, et klaver saab siin hea õhu ja ventilatsiooniga avaras ruumis pilke püüda ja oma lugu jutustada. Meil on mõttes juba nii mõnigi kontsert, aga enne tuleb klaverile anda veidi kohanemisaega,“ lausub Terell.

 

Kliinikumi Leht