Kuna suund on haiglaravi lühenemisele, muutub taastusravi roll inimeste aitamisel aina olulisemaks, kinnitab Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Audova. "Kliinikumis on põhimõte, et peame olema eelkõige haigete õpetajad, mitte niivõrd protseduuride tegijad, aga loomulikult teeme ka protseduure, nii palju kui on võimalik antud näidustuste puhul teha." 15.11.2012, Põhjarannik „Taastusravi meeskonna tähtsaim liige on patsient"

 

Pidevalt lisandub uut teavet haiguse tekkepõhjuste kohta, intensiivselt areneb tõve tekkele kaasaaitavate geneetiliste muutuste uurimine. 22.11.2012, Eesti Päevaleht „Ülla Linnamägi: Kuidas tekib Alzheimer?"

 

«Praegused plaanid elusdoonorite ringi muutmiseks käsitlevad suunatud annetust konkreetse patsiendi jaoks ning seda eeldusel, et elundidoonoril on organi saajaga kas geneetiline või emotsionaalne side,» selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Palli. Ta kinnitas, et altruistliku ja/või anonüümse elusdoonorluse lubamist ei ole Eestis kaalutud. 26.11.2012, Postimees „Peagi võib neeru kinkida ka sõbrale"

 

Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Aleksandr Peet kinnitas, et gluteenitalumatus ja diabeet esinevad koos tihedamini kui gluteenitalumatus eraldi muidu tervetel inimestel. Selle haiguse tõttu kontrollivad arstid kõiki diabeediga lapsi iga kahe aasta tagant, et teada saada, kas mõnel on tekkinud gluteenitalumatus. 28.11.2012, Postimees „Laste diabeet tungib agressiivselt peale"

 

Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi tegevjuht Agnes Karlson tõi lisaks välja mure, mis saab masinatest siis, kui need on vanaks jäänud või katki läinud – kus fond neid hoiab või kuidas uued kasutajad leiab? 03.12.2012, Eesti Päevaleht „Seadus sunnib haiglate toetusfonde skeemitama"