Kristina Oja märgib, et hospiitsiosakond ei kujune mitte kõigile patsientidele surmaeelse ravi osakonnaks. Jah, seal ollakse tavaliselt väga raskete haiguste tõttu, millest terveks saada pole võimalik. Olgu neiks kas pahaloomuline kasvaja, kopsu-, südame- või neeruhaigus, Alzheimeri tõbi, infarkt või komatoosne seisund. Siiski kirjeldab Kristina Oja ka juhte, mil nende osakonda on kodunt toodud vähihaige, kes ei söö ega joo ning on valmis surema. Aga pärast valuravi ja iiveldusvastaseid rohtusid inimese enesetunne ja üleüldine toonus paranevad ning ta saab tagasi koju. Ja elab oma lähedaste keskel veel hulga aega. 18.10.2012, Tartu Postimees „Ükskord tuleb leppida, et aeg saab otsa"

„Eesti positsioneerub uuringus Põhjamaade hulka, kelle tulemused on võrdluseks olnud Inglismaast paremad. See on märkimisväärne saavutus, „ leidis TÜ kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf. 05.11.2012, Postimees „Uuringu väitel teevad Eesti arstid imelist tööd"

Hematoloogia ja onkoloogia residentuuri üldjuhendaja professor Hele Everausi sõnul pole üks lisa-aasta ideaallahendus, neid võiks olla isegi kaks. „Onkoloogia residentuuris läheb esimene aasta ülderialade õppimiseks, milleta ei saa asuda onkoloogiaõpingute kallale. Ma ei arva, et see otsus on tulnud kiirustades, me oleme seda arutanud küll ja võimegi arutama jääda, kuni sotsiaalministeeriumi rahastus ära kaob. Üldjuhendajate koosolekul pool aastat tagasi olid küll kõik poolt," ütles doktor Everaus. 07.11.2012, Tartu Ekspress „Residentuurile aasta otsa?"

Kuigi vähktõbi on enamasti eakamate inimeste haigus, tasub valvas olla kõigil, sest haigus võib tekkida igas vanuses. Aastas saab Eestis vähidiagnoosi ligi 7000 inimest. Pahaloomulised kasvajad on südame- ja veresoonkonnahaiguste kõrval üks peamisi haigestumise ja surma põhjusi Euroopas ja ka Eestis. 09.11.2012, Linnaleht „Jana Jaal: Varem avastatud vähk on paremini ravitav"