28. augustil tähistab esimest juubelit lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann. Kliinikumi Leht vestles professoriga tema juubelikünnisel.

 

Miks valisite arsti elukutse?

Vallo Tillmann1Langetasin otsuse arsti elukutse kasuks suhteliselt hilja, keskkooli viimases klassis. Ajendiks oli ilmselt ema mõte või soovitus – miks mitte arstiks õppida!? Varem ei olnud ma sellest ise mõelnud. Samas kaalukausiks võis olla ka asjaolu, et sel aastal, mil ülikooli astusin, ei võetud arstiteaduskonna üliõpilasi Nõukogude armeesse aega teenima. Järgmisel aastal sisseastunud juba kutsuti sõjaväkke.

 

Lastearsti eriala oli sümpaatne tänu meie tollasele jaoskonnaarstile dr. Endla Kööbile, tema suhtumine lastesse, tarkus  ja hoolitsus olid muljetavaldavad. Oma mõju avaldas kindlasti ka mu perekond, mul on seitse aastat noorem vend ja neliteist aastat noorem õde, kelle eest hoolitsema pidin.

 

Alternatiivne valik, mis meeles mõlkus, oli Tallinna Polütehnilise Instituudi puidutöötlemistehnoloogia inseneri amet.

 

Kui mõtlete lastekliinikule, siis mis on asjaolud, mis kõige enam rõõmustavad?

 Heameelt teeb sõbralik ja  üksteist igati toetav kollektiiv. Hea meeskonnatöö on olnud ja on lastekliiniku tugevaim külg.. Mind rõõmustavad meie töötajate suur  pühendumus oma tööle  ja kõrge  professionaalsus oma erialal. Väga raske on olla pädev kõikidel pediaatria alaerialadel, mida on muide üksteist! Küll tahaks kõike osata ja teada, kuid ei oska.. Mulle valmistab rõõmu teadmine, et saan kompetentsetelt kolleegidelt alati nõu küsida.

 

Olen võrrelnud meie lastekliinikut tähistaevana, kus on palju säravaid tähti. Minu ülesanne on luua tingimused, et tekiks ikka uusi ja uusi tähti ja et need veelgi eredamalt kiirgaksid. Hea näide siinkohal on teadustöö lastekliinikus. Viimase kümne aasta jooksul on meie teaduspublikatsioonide hulk viiekordistunud. Mullu avaldas meie kliinik kokku 29 teadusartiklit, mille valmimisel olid kaasatud 25 lastekliiniku erinevat töötajat – nii arstid kui füsioterapeudid,  psühholoogid ning õed! Minu enda panuseks jäi vaid  3 artiklit. Siinjuures suured tänud  professor Tiina Talvikule, kes lastekliiniku teadustööle tugeva vundamendi rajas.

 

Augustis lõppeb Euroopa Liidu 7.  raamprogrammi projekt DIABIMMUNE;  mille üks partner oli Kliinikum. Projekti eesmärgiks on  hügieeni hüpoteesi testimine 1. tüüpi suhkruhaiguse ja allergia tekkes.  See oli äärmiselt mahukas ja  intensiivne 5-aastane teadusprojekt, kus lastekliiniku 12-liikmeline töögrupp kaasa lõi. Esimesed viljad on juba tänaseks lõigatud, projekti esimene artikkel valmis just Tartus, selle autor on dr. Aleksander Peet.

Tulevikust rääkides näen kaht olulist ülesannet – esiteks personali järjepidevuse tagamine. Residentuuri lastehaiguste erialal on viimastel aastatel olnud tugev konkurss, näiteks sel aastal kandideeris 2e üldpediaatria kohale 7 inimest Samas on pediaatrial palju alaerialasid, nagu eelnevalt juba rääkisime, mis eeldavad alaeriala residentuuri, kuhu me sel aastal võtsime vastu 3. Meie residendid on tõesti olnud väga tublid, kõrgelt motiveeritud..

Teine oluline aspekt kliiniku tulevikus on uus, parimate tõekspidamiste järgi projekteeritud patsiendisõbralik hoone. Loodan väga, , et Euroopast tuleb lisaraha Maarjamõisa meditsiinilinnaku kolmanda etapi väljaehitamiseks.   

 

Kuidas te puhkate?

Viimasel kahel aastal on minu hobiks abikaasa vanavanemate talu korrastamine. Mulle meeldib kunstinäitusi külastada, võimaluste piires täiendan oma tagasihoidlikku kunstikogu.

Kolmas hobi, mis aitab meeltel puhata, on kalastamine. Eks ka siin ole oma „agad" – kes kalad puhastab...