Prantsusmaal paistab päike ka hilistel pärastlõunatundidel, mis jätab isegi pärast pikki tööpäevi võimaluse nautida kõike, mida sel kultuuririigil pakkuda on. Foto: erakogu.IFMSAsse (International Federation of Medical Students´ Association) kuuluvatel aktiivsetel Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) liikmetel on võimalus käia välismaal nii kliinilise kui ka teadustöö tegemist piilumas.

Ilmselt on paljud ka kliinikumi koridorides suvel võõra ilmega tudengeid liikumas näinud – kliiniline välisvahetus on toimiv juba aastaid. Sellest aastast on EAÜSi teadusgrupp taaselustanud ka teadusliku välisvahetuse traditsiooni – neli üliõpilast käisid laias teadusmaailmas olukorda uurimas. Selle aasta sihtkohtadeks olid Bulgaaria, Rumeenia, Türgi ja Prantsusmaa.

Isiklikust kogemusest Edela- Prantsusmaal Toulouse´s võin vaid kiitvalt kirjutada. Artikleid-postreid neljanädalase töö/praktika põhjal lubada oleks rumal, kuid aimduse kuidas, miks ja mida pakkisin kohvripõhja kaasa.

Südameteadus ühes kohalikest haiglatest (Rangeuil) on ilmselt üks aktiivsemalt toimivaid meditsiiniteadusvaldkondi Toulouse´s. Projekte on mitmeid, hõlmates sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse hindamist südamepuudulikkusega patsientidel mikroneurograafia abil ning prognostilise markeri leidmist pidevalt dekompenseeruvatel südamehaigetel, mitteinvasiivse aortaalse rõhu mõõtmise juurutamist ning võrdlust tavapraktikas kasutatava a brachialise rõhuga, erinevate valkude roll südamehaiguste patogeneesis, reedukatsioon jne.

Minu töövahenditeks olid aktsendiga prantsuse keel, uuringuprotokoll ning aparaate täis ratastel käru, millega mitteinvasiivselt tsentraalset rõhku mõõtsin (tonomeetriga radiaalarterilt pulss, finomeetrilt saadud andmed sisestada ning pulsilaine korraliku salvestuse korral arvutas aparaat vererõhuväärtused aordis).

Kuna Prantsusmaa arstiõppes on olulisel kohal teadus (vähemalt neile, kes haiglakarjääri soovivad teha), leidub interne- arste-teadlasi igas haigla nurgas ning vähe on patsiente, kelle kaardile pole ühtegi „protocole“ kirjutatud.

Teha ja näha on palju, kui keel suus ja huvi olemas, kuid paraku jääb ühest kuust väheks. Lisaks teadusprojektile, mis neelab põhiosa ajast, saab huvi korral näha ja teha veel, muudki (osaleda südamesiirdamisel, jälgida hiirte ehhokardiograafiat, südame MRI-d, näha haruldasi seisundeid (taku-tsubo stresskardiomüopaatia) jne). Seda muidugi juhul, kui soe päike liigselt ei peibuta ning ollakse nõus kella 17ni haiglas viibima ja seda oma Eesti puhkuse ajast.

See aasta ei jää kindlasti viimaseks teadusvälisvahetuse aastaks – järgmise suve sihtkohtadeks on Kataloonia Hispaanias, Serbia, Türgi, Kreeka, Saksamaa ja Prantsusmaa.

 

Raili Ermel
VI kursuse arstitudeng