Käesoleva aasta märtsi alguses kaitses kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna arst-õppejõud dr Kai Kliiman meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Ravimresistentne tuberkuloos Eestis: riskifaktorid ja negatiivse ravitulemuse riskitegurid".

Alates 2000. aastast on tuberkuloosi (TB) haigestumus Eestis stabiilselt langenud, kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge multiravimresistentse (MDR) TB osakaal. MDR-TB juhuga on tegemist, kui haigustekitaja Mycobacterium tuberculosis on resistentne vähemalt kahele TB põhipreparaadile – isoniasiidile ja rifampitsiinile. Eestis 2009. a diagnoositud bakterioloogiliselt kinnitatud kopsu TB juhtudest olid MDR juhud 22,3% esmasjuhtudest ja 29,0% retsidiividest. 2006. a võeti kasutusele mõiste eriti resistentne (XDR) TB, mille puhul on tegemist MDR-TB juhuga, kus lisandub haigustekitaja resistentsus fluorokinoloonile ja vähemalt ühele teise rea süstitavale TB-vastasele ravimile. Ka selliste haigusjuhtude osakaal on Eestis suhteliselt kõrge.

Analüüsimaks kõrget MDR-TB ja XDR-TB suhtarvu põhjustavaid tegureid Eestis kaasati populatsioonipõhisesse retrospektiivsesse uuringusse kõik Eestis ajavahemikul jaanuar 2003-detsember 2005 diagnoositud bakterioloogiliselt tõendatud kopsu-TB patsiendid. Uuringus osales 1163 patsienti, kellest 80,4% olid uued haigusjuhud. Kõikidest uuritavatest 78% olid mitte-MDR-TB juhud, 76,6%-l oli MDR-TB ja 5,2%-l XDR-TB. Patsientide vanuse mediaan oli 45,3 a ning kõikidest haigetest 72,5% olid mehed. Eestis oli sündinud 78,9% haigetest, 7,9% olid kodutud, 39,8% töötud ja 19,6% olid viibinud kinnipidamisasutuses. Alkoholi kuritarvitamine oli registreeritud 39,7%-l ning HIV-infitseerituid oli 4,7%.

XDR-TB riskiteguriteks olid varasem TB-ravi, HIV-infektsioon, kodutus ja alkoholi kuritarvitamine. MDR-TB riskiteguriteks osutusid varasem TB-ravi ja vanus alla 65 eluaasta. Patsientide vanusegrupis ≤ 24 aastat osutusid MDR-TB riskifaktoriteks naissugu ja sündimine väljaspool Eestit.

 

Mitte MDR-TB haigetest paranes või lõpetas ravikuuri 87,2%, MDR-TB haigetest oli positiivne ravitulemus 60,4%-l ja XDR-TB haigete hulgas 42,6%-l. MDR-TB haigete negatiivse ravitulemuse riskifaktoriteks osutusid HIV-infektsioon, varasem TB-ravi, resistentsus ofloksatsiini suhtes ja bakterioskoopiliselt positiivne röga äigepreparaat ravi alguses. XDR-TB patsientide negatiivse ravitulemuse riskiteguriteks olid elamine linnas ning bakterioskoopiliselt positiivne röga äigepreparaat ravi alguses.

Kõikidest TB ravi alustanud patsientidest katkestas selle 9,4%. Kõige levinum ravi katkestamise põhjus oli alkoholi kuritarvitamine (77,9%). Ravi kestvuse mediaan TB ravi algusest ravi katkestamiseni oli 142,5 päeva, vastavalt 124,5 päeva mitte-MDR-TB haigetel ja 241,5 päeva MDR-TB haigetel. TB-ravi katkestamise riskiteguriteks osutusid alkoholi kuritarvitamine, töötus, MDR-TB, linnas elamine ja varasem kinnipidamisasutuses viibimine.

104-st ravi katkestajast 102 kohta õnnestus koguda infot ravi katkestamise järgse seisundi kohta ning neist 30 (29,4%) surid ravi katkestamise järel. Patsientide elulemuse mediaan pärast TB-ravi katkestamist oli 342,0 päeva.

Töötus oli nii TB-ga seotud kui ka muudel põhjusel saabunud surma riskiteguriks. TB-st tingitud surma riskiteguriteks osutusid HIV-infektsioon, MDR-TB, varasem TB põdemine ja bakterioskoopiliselt positiivne röga äigepreparaat ravi alustamisel.

Tulemustest järeldub, et parandamaks Eestis ravimresistentse TB-ga haigete ravitulemusi ning vähendamaks seeläbi ravimresistentse infektsiooni levikut ühiskonnas on oluline pöörata erilist tähele¬panu varasemalt TB ravi saanud patsientidele, HIV-infitseeritutele ning sotsiaalselt haavatavatele patsientidele (töötutele, kodututele, alkoholi kuritarvitajatele jne) parandamaks nende ravisoostumist.

 

Dr Kai Kliiman. Foto: Merili Väljaotsa.
Dr Kai Kliiman
kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna arst-õppejõud