27. jaanuaril kaitses kliinikumi toitlustusteenistuse dieetarst Liidia Kiisk filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Long-term nutritional study: anthropometrical and clinico-laboratory assessments in renal replacement therapy patients after intensive nutritional counselling“ („Pika-ajaline toitumise uuring: antropomeetriliste ja kliinilis-laboratoorsete näitajate hindamine neeruasendusravi patsientidel intensiivse toitumisalase nõustamise järgselt“).

Töö juhendajateks olid emeriitdotsent Helje Kaarma ja professor Mai Rosenberg (TÜ kliinilise meditsiini instituut). Oponendiks professor Inga Arūnė Bumblytė (MD, PhD), nefroloogiakliiniku juhataja, Leedu Terviseteaduste Ülikool, Kaunas, Leedu.

Kokkuvõte
Krooniline neeruhaigus (KNH) on vaikselt ja algstaadiumis varjatult kulgev haigus, mis progresseerub lõpp-staadiumi neerupuudulikkuseni aastate jooksul. KNH peamisteks tekkepõhjusteks Eestis on glomerulonefriit, suhkur- ja kõrgvererõhktõbi. Lõpp-staadiumi neerupuudulikkuse kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on neerusiirdamine dialüüsravi kõrval. Neeru siirdamise järgselt patsiendi üldseisund ja söögiisu paraneb ning sageli kehakaal suureneb. Teaduskirjanduses ilmub üha uusi andmeid siirdatud neeruga patsientide antropomeetriliste, densitomeetriliste ja biokeemiliste näitajate ning toitumise kohta, kuid kehakaalu suurenemise ärahoidmise efektiivsete meetodite kohta on läbi viidud väga vähe uuringuid.

Käesoleva uurimustöö üldine eesmärk oli analüüsida lõpp-staadiumi kroonilise neeruhaige kehakoostist ja toitumist. Neerusiirikuga haigetel hinnati intensiivse toitumisalase nõustamise mõju antropomeetriliste, biokeemiliste ja toitumuse parameetrite muutustele peale jälgimisperioodi ning analüüsiti nimetatud parameetrite omavahelisi seoseid. Uuringugruppidesse kaasati kliiniliselt stabiilses seisundis järjestikulised dialüüsravil ja siirdatud neeruga patsiendid. Uurimismeetoditest kasutati antropomeetrilisi mõõtmisi, kehakoostise hindamist ja laboratoorseid andmeid. Toitumist uuriti menüüde ja sagedusküsimustiku alusel.

Uurimustöö peamised tulemused: 1) Dialüüsi- ja neerusiirikuga haigetel läbiviidud antropomeetriliste mõõtmiste tulemused näitasid, et uuritud gruppide keskväärtusete näitajad olid sarnased; 2) Neerusiirikuga haigetel viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised ja dietoloogi poolt toitumisalane intensiivne nõustamine 1,5 ja 3 aastat peale neerusiirdamist. Peale intensiivset toitumisalast nõustamist olid uuritavatel paljude antropomeetriliste näitajate muutused kooskõlas kehakaalu suurenemisega. Samas, meeste kehakaalu suurenemine oli peale jälgimisaega statistiliselt oluline, kuid naistel mitte. Kuid, 10 aastat pärast neerusiirdamist ei esinenud statistiliselt usaldusväärset kehakaalu suurenemist nõustamist saanute seas erinevalt neerusiirikuga kontrollhaigetest; 3) Antropomeetriliste ja biokeemiliste näitajate vahelised seosed olid meestel ja naistel erinevad. Meestel esinesid antropomeetriliste mõõtmiste seosed põletikunäitajatega ja naistel lipiididega. Need seosed väärivad tähelepanu, sest põletikuline staatus ja hüperlipideemia on üldtuntud kardiovaskulaarsed riskitegurid; 4) Peamiste toitainete kasutamisel leidsime valkude ja süsivesikute tarbimise suurenemist jälgimisperioodi ajal naistel, kuid mitte meestel ning rasvade kasutus jäi normi piiresse nii naistel kui meestel.

Järelikult, intensiivne toitumisalane nõustamine oli efektiivne, sest patsientide toitumisharjumused paranesid niivõrd, et kehakaal ei suurenenud ning kuigi mõnede toitainete osas esines suurenenud tarbimise tendents, ei ületanud need kaasaegsete Eesti vabariigi toitumissoovituste referentsväärtusi.

Juhendaja professor Mai Rosenberg: Dr Liidia Kiisk on oma elutöö pühendanudki dietoloogia eriala arendamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Eestis. Aukartustäratava aastakümnete-pikkuse dietoloogistaaži jooksul on dr Liidia Kiisk oluliselt arendanud haiguspuhust dietoloogiaalast patsiendi käsitlust. Ta on oma oskusi korduvalt täiendanud välismaa ülikoolikliinikute juures ja toonud kaasa väärtuslikke kogemusi dietoloogia arendamiseks. Tema poolt väljatöötatud ja korduvalt korrigeeritud dieetide süsteem on leidnud ametlikku tunnustust ja aktsepteeritud vastava ministri käskkirjaga ning käesoleval ajal on haigus-puhused dieedid kasutusel kõigis Eesti tervishoiuasutustes.

Paralleelselt praktilise tööga on olnud dr Liidia Kiisal aega, jõudu ja sihikindlust tegeleda ka teadustööga ning tänaseks on see resulteerinud põhjalike uurimuste alusel vormistatud doktoridissertatsiooni kaitsmisega 27. jaanuaril 2017 a.

Arvestades ülaltoodut, ühelt poolt pikka praktilist dietoloogi staaži ja teiselt poolt pühendunud teadustöö tegijat, on dr Liidia Kiisk elukestva õppe musternäide.
Ta on andnud oma kogemusi pidevalt noorematele edasi ja esinenud lugematutel TÜ ja teiste õppeasutuste poolt korraldatud täienduskursustel ning ka erialaseltside koosolekutel. Oma teadustöö kokkuvõtteid on dr Kiisk esitanud paljudel kodu- ja välismaistel konverentsidel stendi või suuliste ettekannetena.

Dietoloogia kitsamalt erialalt on dr Kiisk tegelenud rohkem neeruhaigete dietoloogiaalase nõustamisega ning see valdkond oli ka doktoritöö teemaks. Lisaks igapäevasele statsionaaritööle, on dr Kiisk alati olnud valmis ka vabatahtlikult neeruhaigeid ambulatoorselt nõustama ning aidanud koostada neeruhaigetele ka toitumisalaseid kirjalikke materjale. See näitab kuivõrd on dr Liidia Kiisk pühendunud ja hoolt kandnud selle eest, et eriala areneks ja et haiged saaksid alati abi, isegi siis, kui iga visiidi eest ei maksta. Dr Kiisk on alati koostöövalmis, hoolas ja meeldiv kolleeg, kelle peale saab loota.

Dr Kiisk on tubli ema, vanaema – kasvatanud üles kolm tublit poega, kellel kokku on omakorda viis lapselast.
Tänan suurepärast kolleegi koostöö eest ja soovin jõudu ja tervist edaspidiseks!