lk9 LEHEesti Haigekassa ja Põlva Haigla otsustasid tänavu oktoobrist sulgeda Põlva sünnitusosakonna, ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks sai ka Valga Haigla, sünnitajad suunatakse edaspidi Lõuna-Eesti Haiglasse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi.


Sünnitusosakondade sulgemine on olnud väikese sünnituste arvu tõttu kõne all aastaid. Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on Lõuna-Eestis kolm haiglat, kus on sünnitusi aastas alla 300, Eesti Naistearstide Seltsi hinnangul on aga teenuse arenguks vajalik vähemalt 500 juhtu aastas. Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle – mullu oli Valgas vastavalt 138 ja Põlvas 245 sünnitust.


Kliinikumis on tipptasemel abi nii emadele kui beebidele. Alles jääb ka Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakond, mis võtab osa Põlvamaa sünnitajaist oma hoolde, on ju Põlva ja Võru vahemaa vaid 27 km. Juhul, kui Valga Haigla nõukogu haigekassa ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks heaks kiidab, hakkavad Valgamaa naised käima sünnitamas valdavalt 86 km kaugusel Tartus. Lõuna-Eesti Haigla ülemarst Agnes Aart ütles, et põlvalastele jääb sünnitusabi piisavalt kodu lähedale. „Valga ja Tartu vahemaa on pikem, aga Läänemaal suleti sünnitusosakond juba 2001. aastal,“ lausus ta. „Naised käivad sünnitamas Tallinnas ja probleeme pole tekkinud.“


Kiirabi on alati käepärast
Aarti sõnul viiakse patsiendid vajadusel sünnitama kiirabiga. „Alati võib minna haiglasse ise, ent kutsuda saab ka kiirabi. Kiireloomulise sünnituse puhul on ka kohapeal pädev personal.“


Põlva Haigla juhatuse esimees Koit Jostov ütles, et piirkonna inimesed saavad alates oktoobrist sünnitusabi Lõuna-Eesti Haiglast ja Tartu Ülikooli kliinikumist. „Inimesed valivad edaspidi koos arsti ja ämmaemandaga, kuhu sünnitama minna,“ lausus ta.


Sünnituseelne abi jääb Põlvasse ja Valka alles, pealekauba jätab haigekassa haiglatele alles ka raha, mis on plaanitud tänavu ja tuleval aastal sünnitusosakondade käigus hoidmisele – haiglad saavad suunata selle raha teistele teenustele.


Maivi Parv ütles, et osa Põlva sünnitajaist läheb edaspidi kindlasti Lõuna-Eesti Haiglasse, mis tagab viimasele parema jätkusuutlikkuse. „Naised teavad ju sünnituse toimumise aega, nn riskirasedad lähevad haiglasse plaanitud ajal,“ lausus ta. „Tähtis on, et inimene teaks, millal tuleb hakata haigla poole liikuma; vajadusel on olemas ka kiirabi. Sünnitusabi andmine on lõpetatud nii Läänemaal, Raplas kui Jõgeval ning haiglate juhid ja günekoloogid seda otsust ei kahetse.“


Parve hinnangul peavad Lõuna-Eesti Haigla ja kliinikum tegema mõningaid töökorralduslikke muudatusi, et olla paindlikum kaugemalt tulnud sünnitajatele. „Kui inimene tuleb Valgast Tartusse sünnitama pisut liiga vara, peab mõtlema, et ehk on mõistlik jätta ta haiglasse, mitte saata tagasi Valka.“


Sünnitusosakondade sulgemise põhjus on Parve kinnitusel sünnituste väike arv ja paraku ei näita prognoosid lähitulevikuks ka kasvu. „Haiglate juhid probleeme ei eita,“ lausus ta. „Seda otsust on aastaid edasi lükatud.“ Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna säilitamise poolt rääkis nii Võru geograafiline asukoht kui ka kolmest haiglast parim intensiivravi võimekus.


Üle jääv raha kulub teistele teenustele
Kliinikumi juhatuse liige ja kõigi kolme Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Mart Einasto sõnul on sünnitusabi ümberkorraldamiseks Põlvas pool aastat, eelkõige tuleb näha vaeva, et pakkuda praegustele töötajatele väärikat tööd.


Valga Haigla juhi Marek Seeri sõnul on laual haigekassa ettepanek sünnitusosakonna sulgemiseks, haigla nõukogu on seda arutanud ning arutab veel ühes haigekassaga. „Sellise sünnituste hulgaga sünnitusosakond ära ei majanda. Samas ei saa tervishoius olla alati majanduslikult otstarbekaid lahendusi,“ sõnas Seer. Tema sõnul on tänuväärne haigekassa pakkumine, et haigla saaks kasutada sünnitusosakonnale suunatud raha teiste teenuste osutamiseks.

 

Kliinikumi Leht