Reede, 13. juuni oli see päev, kui kliinikumi ehitusväljakul peeti sarikapidu.
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu esimene ehitusepäev oli 28.03.2013 ning tänaseks on uute korpuste valmimisega poole peale jõutud: ehituse algusest on möödas veidi üle aasta ning päris valmimiseni on samuti minna veel veidi üle aasta. Sarikapidu toimus siis, kui kahel uuel korpusel oli paigaldatud viimane, 9. korrus.
Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul on seni raskeim etapp olnud vundamendi ehitamine ning sellega seoses vana maja toestamine. „Samas tuleb ka kohe lisada, et kõige raskem osa seisab alles ees, kui algavad ventilatsioonisüsteemi, nõrkvoolusüsteemide, hooneautomaatika ja teiste tehnosüsteemide väljaehitamine," selgitas Kivastik. Tema hinnangul on ehitustegevus sujunud hästi ning töödega ollakse graafikus: „Kui aus olla, siis praegusel hetkel on ehitustegevus graafikust isegi veidi ees."
Toomas Kivastiku sõnul on sellist suurt ja modernset haiglakompleksi võimatu ehitada ilma tugeva meeskonnata. Nii on näiteks objektil olnud siiani iga päev sadakond ehitustöötajat ning edasiste tööde käigus kasvab see arv veelgi. Igapäevaselt viibib objektil ka omanikujärelevalve meeskond firmast Telora-E, kes Kivastiku hinnangul on teinud väga head tööd ja andnud vajalikku tagasisidet. Samaaegselt ehitamisega töötab ka projekteerimismeeskond koostöös tulevaste kasutajatega, et lahendada hoone tulevikku puudutavaid ettepanekuid ja arvamusi. Kliinikumi poole pealt koordineerivad lisaks Toomas Kivastikule ehitustegevust tehnikateenistuse direktor Tõnu Kirsberg ning Aare Toon majandusteenistusest.
Tõnu Madissoon, OÜ Astlanda Ehitus: „Tänaseks on ehitus kestnud juba üle aasta ning ligikaudu teist samapalju on jäänud lõpuni. Ehitaja jaoks on sellise objekti ehitamine huvitav, tavapärasest ka keerulisem ning väljakutseid esitav. Eesootavale vastu minnes olen positiivne, kuna koostöö kliinikumiga on hea. Uued korpused valmivad kindlasti õigeaegselt!"
Matti Anttila, AW2 Architects: „Uute haiglaruumide projekteerimine on alati tõsine väljakutse. Nii on see ka kliinikumi teise etapi projekteerimisel, kuna juhatus on seadnud väga kõrged eesmärgid ning palunud meil projekteerida selline meditsiinilinnaku laiendus, mis tugevdab veelgi kliinikumi rolli. Projekteerimine on järjepidev ning kõik lahendused on välja töötatud spetsiaalselt kliinikumi vajadusi arvestades. Koostöö erinevate osakondade vahel on olnud innovaatiline ja viljakas, oleme põhjalikult uurinud osakondade vajadusi, sealhulgas neile vajalikke ühendusi teiste üksustega. See on olnud kui peen rätsepatöö. Me mitte ainult ei projekteeri uut nüüdisaegset hoonet, vaid püüame leida uusi lahendusi ja võimalusi, kuidas patsiente vastu võtta ja ravida.
Selle uue, moodsa ja paindlike lahendustega haiglahoone projekteerimise juures on mõned nüansid, mille üle oleme eriti uhked. Esiteks oleme me loonud täiesti uue koridorsüsteemi, mis muudab terve haiglakompleksi ja selles liikumise loogilisemaks. Teiseks oleme suutnud selles hoones tuua päevavalguse kõikidesse ruumidesse – nii patsiendi-, töö- kui ka uuringutubadesse. Ning kolmandaks oleme loonud uue kontspetsiooni radioteraapia üksuse jaoks, viies rasked kiiritusravi kanjonid peasissekäigu fuajee alla.
Minu hinnangul on kliinikum kujunemas regiooni kõige moodsamaks haiglaks, eriti kui vaadata tulevikku, mil valmib ka III ehitusjärk. Selleks ajaks on enamik kliinikumi hoonetest kas renoveeritud või rekonstrueeritud. Kuna meditsiinitehnoloogia ja ravimeetodid on pidevas arengus, siis on seda ka haiglahoone. Seetõttu ei teinud me projekti mitte ainult praegustele vajadustele vastavalt, vaid lõime võimalusi uuenduste ja tehnoloogiate jaoks ka tulevikus.
Ma olen isiklikult väga tänulik, et meie andekas arhitektide meeskonnas töötavad Agu Külm, Tiina Villberg, Berit Freivald, Maarja Varkki ja Kaido Põld. Meie töö ei ole veel lõppenud ning kliinikumiga oleme soetud veel vähemalt aasta. Kindlasti uueneb kliinikum ka edaspidi ning loodetavasti oleme me loonud selleks uued standardid ja võimalused."
Peep Pitsner, AS Telora-E projektijuht: "Tehes kokkuvõtteid ehitusperioodi esimesest poolest, võiks välja tuua järgmised asjaolud: ehituse algus oli pikk ja „väheatraktiivne". Kaevati vundamendisüvendit ja rajati selle toestamiseks erinevaid konstruktsioone. Need tööd venisid ehitusplatsi pinnasetingimuste tõttu – liivpinnas takistas nii A-hoone äärde vaiseina rajamist kui ka Lunini tänava äärse sulundseina süvistamist. Viimatinimetatud tööst sai vibratsiooni näol osa ilmselt iga kliinikumi Maarjamõisa hoonekompleksis töötav inimene (ja mitte ainult – kaebusi vibratsiooni kohta laekus ka ümberkaudsetest elamutest). Alguse ajakaotust aitas aga tasa teha leebe talv, mis takistas montaažitöid vaid paari nädala kestel.
Palju kasu on ehituse käigus olnud sellest, et kõikide asjassepuutuvate osapoolte hulgas on inimesi, kes osalesid ka eelmise ehitusjärgu ehitusprotsessis. Samuti on praegu ehitatava maja projekteerijad haiglate projekteerimisel oluliselt suurema varasema kogemusega. Seega õnnestub arvestatav hulk probleeme lahendada ennetavalt (ja sellevõrra vähem peavalu tekitavalt ning odavamalt).
Järelevalve vaatenurgast tuleb tunnustada eeskätt tellijat, kel on vaatamata maja tulevaste kasutajate paljususele selge eesmärgipüstitus, võime langetada kiiresti otsuseid ja muudatuste tegemise vajadusel realistlik arusaam, mida on ja mida ei ole võimalik ehituse käigus kohendada."
