Jana LassArtikkel „Drug utilisation pattern and off-label use of medicines in Estonian neonatal units" ilmus ajakirja European Journal of Clinical Pharmacology 2011. aasta 12. numbris.


Varasematest uuringutest on teada, et vastsündinud saavad haiglas sageli ravimeid, mille kasutamiseks pole nende vanuserühmal ametlikku näidustust. Kuna vastsündinute kaasamist kliinilistesse ravimiuuringutesse peeti veel hiljuti ebaeetiliseks, lähtutakse selle, ravimite toimete suhtes eriti tundliku patsientidegrupi ravimisel tihti ekspertide arvamusest või isiklikust kogemusest.

Uuringu eesmärgiks oli kirjeldada vastsündinute ravimikasutust Eesti haiglates ja võrrelda vastsündinuid puudutavat raviminfot ametlikus ravimiomaduste kokkuvõttes (SPC) ning teistes sageli kasutatavates infoallikates (eksperthinnangul põhinev Briti Rahvuslik Lasteravimite Formular (BNFC) ja Ameerika Toidu ja Ravimiameti (FDA) andmetel põhinev Thomson Micromedexi andmebaas).

Hindasime seda, kui suurel osal kasutatud ravimitest puudub info ravimi kasutamiseks vastsündinutel ja kui palju kasutati müügiloata ravimeid (ravim tuuakse Eestisse ühekordse sisseveoloa alusel).

Uuringu käigus vaatasime prospektiivselt ajavahemikul 01.02–01.08. 2008 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 01.02–01.08. 2009 Tallinna Lastehaigla neonatoloogia osakonda hospitaliseeritud vastsündinute ravimikasutust.

Uuringu tulemusena leidsime, et 490 uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinust said ravimeid 71%. Neile määrati 1981 korral 115 erinevat ravimit. Keskmiselt sai vastsündinu haiglas 4 erinevat ravimit (kvartiilidevaheline haare 2–7). Kõik ravitud vastsündinud said vähemalt ühe ravimi, millel puudub müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks.

Leidsime neonataalse raviminfo lahknevused erinevates infoallikates. Kõige suurem erinevus esines ajalisi vastsündinuid puudutavas informatsioonis – määratud ravimitest 67% juhtudest oli info olemas BNFC-s, 38% Micromedexi andmebaasis ja vaid 24% Eesti SPC-s.

Uuringu tulemusena järeldame, et vastsündinutel ametliku kasutamisnäidustuseta kasutatavate ravimite määr on Eesti haiglates suur. Kuna sagedamini kasutatavad infoallikad sisaldavad erineval määral teavet ravimite kasutamise kohta vastsündinutel, on lisaks ravimiuuringute läbiviimisele oluline olemasoleva informatsiooni põhjal ravimiomaduste kokkuvõtete järjekindel ühtlustamine.

 

Jana Lass

kliiniline proviisor