Eelmises lehenumbris ilmus lugu kliinikumi arstide ja austerlaste koostöös tehtud esimesest kopsusiirdamisest. Seekord saame lugejaid teavitada uutest edusammudest transplantoloogia vallas. Mõneti on järgnev küll kaagutamine veel täielikult väljamunemata muna peal, kuid vahel on kasulik teada, et protsess käib.

Siirdamise vallas on ammu jõutud arusaamisele, et edu tagab vaid piiriülene koostöö. Põhjamaades on juba 40 aastat elundite vahendamisega tegelenud Scandiatransplant (üldpopulatsioon 24 miljonit). Kesk-Euroopas täidab sama rolli sihtasutus Eurotransplant, millega on liitunud Austria, Belgia, Saksamaa, Luxemburg, Holland ja Sloveenia (elanikkond 125 mln). Alates 2002. aastast on ka Baltimaades proovitud koostööd arendada Balttransplanti kaudu. Paraku pole seda ettevõtmist saatnud kuigi suur edu. Sestap on meie pilgud nüüd pööratud Eurotransplanti poole. Mullu sõlmis Kliinikum selle Hollandis asuva transplantoloogia sihtasutusega koostööleppe ja selle jätkuna on nüüd Sotsiaalministeeriumi vahendusel sõlmimisel ka riiklik leping Eesti saamiseks Eurotransplanti täisliikmeks. Kliinikumi poolt lükkab seda tegevust takka kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna vanemarst-õppejõud dr Peeter Dmitriev.

 

 

Mis on Eurotransplant?

Eurotransplant on rahvusvaheliselt tunnustatud mittetulundusühing, mis koordineerib siirdatavate elundite vahendamist. Eurotransplanti vahendustegevus põhineb ühel, kõikide liikmesriikides elavate patsientide registreeringuid sisaldaval ootenimekirjal, mille alusel sihtasutus nende riikide patsientide vahel elundeid tsentraalselt jaotab. Info ja järjekordade haldamiseks on kasutusel elektrooniline infosüsteem ENIS, kuhu sisestatakse ühtlustatud kujul andmed doonorite, retsipientide ja siirdamise järelkontrolli kohta vastavalt ENIS-i juhendile.

Eurotransplantiga liitunud riigid, vt. www.eurotransplant.nlLiitumine Eurotransplantiga tekitab Kliinikumile loomulikult ka lisakulusid. Näiteks maksab ühe patsiendi lülitamine ootenimekirja ca 480 eurot. Lisaks esitatakse kõrgeid nõudmisi ka laboriteenistusele, kuhu tuleb teha mitmeid lisainvesteeringuid ning uuendada kvaliteedisüsteemi. Septembrikuus inspekteerib Kliinikumi ühendlaborit Eurotransplanti referentslabori juhataja, et hinnata meie valmisolekut ja labori vastavust nõuetele.

Eurotransplantiga liitudesm suureneks tõenäosus leida doonorile sobiv retsipient (ja vastupidi) 2-3 korda. See oleks suureks lohutuseks ootelehel pikalt oodanud patsientidele, kel sensibiliseerumise tõttu või muul põhjusel on Eestist raske sobivat neeru või muud organit leida.

Eurotransplanti laitmatu reputatsioon ja kõrged eetilised standardid peaksid hajutama kõik võimalikud kahtlustused, et tegemist on rahvusvahelise organiäriga. Seda kahtlusevarju on transplantoloogiale paratamatult heitnud Hollywoodi kõmufilmid ja organite müügipakkumised internetis.