Nii küsivad paljud eHL-i kasutajad, kes on meile programmi täiendusettepanekuid saatnud. Ja küllap on nii mõnigi omaette pisut pahandanud, kui saadud vastus on üsna ümmargune: „võib minna mitu kuud“, „väga kiiresti ei saa“ või koguni „läheb ootejärjekorda“. Miks siis ometi IT-inimesed keerutavad ja täienduse valmimise täpset kuupäeva välja ei ütle?

Sellise keeruka infosüsteemi, nagu eHL seda on, täiendamine on kohati üsna aeganõudev ja keeruline protsess. Palju on erinevaid, samas üksteisest sõltuvaid funktsionaalsusi, küllaltki inforikkaid ekraanipilte, kasutaja jaoks nähtamatult rakenduse „kõhus“ toimivat automaatikat – seetõttu nõuab iga täiendus põhjalikku kaalumist, et ühes kohas tehtud muudatus teist kohta ootamatult ja negatiivselt ei mõjutaks. Näiteks võib ühest kohast mingi andmevälja eemaldamine tähendada seda, et teises kohas automaatika (nt automaatne voodipäeva arvestus) enam ei tööta.

Analüüs

Iga täiendussoov läheb kõigepealt analüütikute kätte, kes peavad läbi mõtlema, mida antud täiendus endaga kaasa toob – kui paljusid kasutajaid see mõjutab, milliseid tööprotsesse see puudutab, kas ja milliseid kontrolle peaks rakendama, kas uuel või täiendatud funktsionaalsusel on erandeid (näiteks kas broneeritud patsientide nimekirjale lisatud vabateksti veerg on vajalik ainult ühes registratuuris/ kliinikus või tuleks seda kuvada kõigile) jne. Samuti tuleb hoolega kaaluda, millise prioriteediga antud täiendus on (kas soovitud tulemuseni on eHL-is juba võimalik jõuda, ainult ebamugavamalt, või soovitud tulemust polegi ilma antud täienduseta võimalik saavutada?). Vahel tuleb erinevate kasutajagruppide vahel pidada ka läbirääkimisi, et tagada täienduse sobivus võimalikult laiale kasutajate ringile.

Mõnikord veab ning soovitud täiendus on tegelikult rakenduses juba olemas ja saab kasutajale nähtavaks privileegide kohendamise järel või on see eHL-i haldurite poolt hõlpsalt rakendusse lisatav. Täiendussoov võib teostuda kiiremini ka juhul, kui vastava mooduli uuenduskuur on analüütikutel/arendajatel parasjagu just käsil.

Enamasti tuleb aga täienduse sisseviimiseks kavandada muudatusi nii andmebaasis kui kasutajaliideses ning samuti programmi koodis. Analüüs võib aega võtta paarist päevast mitme kuuni. Seetõttu ongi kasutajatele kohe peale soovi teatavaks tegemist raske täpset valmimiskuupäeva öelda.

Lisaks sellele tuleb iga täienduse puhul hoolega läbi mõelda, kas selle sisseviimiseks kulutatud ressursid (nii inimeste töötunnid kui lepingupartneri programmeerijatele makstav raha) seda väärt on või peaks antud täiendus ootama aegu, mil arendustööde jaoks on kasutada rohkem rahalisi vahendeid.

Disain

Kui kokkulepped on saavutatud ning muudatuse tegelik sisu selge, kirjutavad analüütikud valmis tehnilised ülesanded ning projekteerivad muudatused andmemudelisse. Lihtsamalt öeldes pannakse IT-keeles kirja ülesanded programmeerijatele ning määratakse kindlaks, millised tabelid andmebaasi juurde tehakse ning kuidas need omavahel seotud on.

Keerukamate kasutajaliidese muudatuste korral joonistatakse valmis ka uute ekraanipiltide kavandid ning lepitakse täpselt kokku väljade asetus, nuppude nimed, värvid, veateated jne.

Sageli liitub analüüsi lõpus ja disainifaasis aruteludega ka tarkvaraarhitekt, kes annab soovitud täienduse tehnilisele teostusele oma hinnangu. Mõnikord võivad kasutajate ja analüütikute soovid olla liiga raskesti teostatavad (ehk liiga kaua aega võtvad, liiga kallid või rakenduse kasutamist aeglustavad). Siis püütakse üheskoos leida lihtsamaid lahendusi.

Programmeerimine

Kui analüütikud ja arhitekt on töö lõpetanud, siis suunatakse tehnilised ülesanded programmeerijatele, kes soovitud täienduse programmile lisavad. Vahel juhtub, et töö suunatakse programmeerija juurest ringiga tagasi analüütikute kätte, kuna täiendusele viimast lihvi andes selgub, et kõiki üksikasju pole siiski suudetud ette näha.

Testimine

Kui paras kogus täiendusi on valmis programmeeritud, hakkavad tööle testijad, kes kontrollivad, kas valminud täiendus funktsioneerib nii, nagu kasutajad soovisid.

Versiooni uuendamine

Kui täiendused on testitud ja leitud vead parandatud, siis lisatakse muudatused eHL-i – see tähendab programmi versiooniuuendust. Suuremad versiooniuuendused nõuavad kasutajate töö katkestamist, mistõttu püüame neid teha nii harva kui võimalik, aga samas nii tihti kui vajalik (st, et vajalikud täiendused jõuaksid võimalikult kiiresti kasutajateni).

Kogu see töö nõuab üsna suurt planeerimist – ühte tsüklisse, alates analüüsist lõpetades versiooniuuendusega, tuleb koguda paras kogus täiendussoove. Tavaline on see, et osad täiendused selles tsüklis on juba valmis, aga tuleb oodata pikemat analüüsimist või mahukamat programmeerimist nõudvate tööde järel. Iga üksiku täienduse valmimise järel me eHL-i versiooni ei uuenda, kuna ka versiooni uuendamisel on oma hind.

Ettepanekud

Päris palju täiendussoove saame lahendada suhteliselt kiiresti – kas või näiteks eelmises lehenumbris tutvustatud dokumendivormide abil. On aga ka neid (näiteks diagnooside komponendi täiendamine või labori analüüside risttabeli teema), mis ammu soovina kirja pandud, aga mille analüüs ja disain ikka veel kestavad, kuna tegu on väga keerukate komponentidega.

Loodan, et täienduste tegemise protsessi keerukus eHL-i kasutajaid ei heiduta. Ükski kasutajate poolt tehtud täiendusettepanek ei jää tähelepanuta – seega, saatke neid meile julgesti edasi! Tuleb lihtsalt arvestada, et nende ettepanekute realiseerimine võtab aega.

Täiendusettepanekuid saate esitada e-kirja teel või kasutades vormi aadressil http:// ehlabi.kliinikum.ee.

Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja