Kliinikumi köögi toidujagamisliin ja termokärud on äratanud teiste haiglate tähelepanu, sest nii innovaatilisel viisil kui Tartus ei jõua veel portsjonid patsientideni kusagil mujal.

17.03.2009, Meditsiiniuudised. „Kliinikum teeb toidujagamises teistele silmad ette“


Jaanuari lõpupäevil Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiateenistusse läbi seina lükatud moodne magnetresonantstomograaf sai eile ebainimliku ülesande – tal tuli visualiseerida kanamuna. Sündmus märkis uue perioodi algust, täpsemalt seda, et Tartus asuv Baltimaade täiuslikem, 3-teslane magnetresonantstomograaf on läbinud seadistamise ja prooviperioodi ning alustab patsiendiuuringute tegemist.

18.03.2009, Tartu Postimees. „Prooviperioodi lõpetas kanamuna“


Tohtrina võin üldistatult väita, et kõik elavad olendid ja kooslused on põhireaktsioonide poolest sarnased. Inimesel on ellujäämiseks vajalik paljude parameetrite samaaegne optimaal¬ne väärtus, mida saavutatakse vastavate mehhanismidega. Sama põhimõte kehtib ühiskonnas, kus inimeste tegevusi reguleeritakse seadustega, eriorganisatsioonide ja moraaliga. /…/ Tugeva rünnaku korral süsteemi tasakaal häirub ja olukord stabiliseerub madalamal tasemel. Inimese puhul nimetame seda kollapsiks, ühiskonna puhul kriisiks.

23.03.2009, Postimees. „Raul Talvik: inimene ja riik haigestuvad sarnaselt“

 

Sama teed võib minna TÜ Kliinikum. Juhatuse liikme Mart Einasto sõnul on kogu töötajaskonna sissetulekute piiramine ilmselt paratamatu. Põhipalku on raske muuta, sest see nõuab poolte kokkulepet. "Ilmselt raskel ajal kokkuleppele ka jõutakse, kui ikka reaalne oht on tajutav, et muidu tuleb koondamine," oletas Einasto, lisades, et tõenäoliselt kärbitakse siiski lisatasusid.

25.03.2009, Äripäev. „Esimesed arstide palgakärped tehtud“


Mõnede uuringute alusel võib koguni 14%-l noortest esineda sportimist piiravaid seisundeid, mis vajavad uuringuid ja ravi. Selliseid tulemusi kinnitab ka Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravikliinikus 2007. aastal tehtud uurimistöö Eesti noorsportlaste kohta. Uuriti 877 noorsportlast, kellest 18 (2%) sai sportimiskeelu ning 126 (14%) vajas lisauuringuid ja ravi. Peamised probleemid olid seotud südame-veresoonkonnaga – see tuvastati 104 lapsel (12%).

25.03.2009, Linnaleht. „Tervisekontroll on ka sportlasele vajalik“


Ülikooli kliinikum pakub neile rasedaile, kelle kodunõuandlas ei ole võimalik teha sõeluuringut selle kohta, kui suur on tal risk saada päriliku haigusega laps, tasulise skriiningu võimaluse.

26.03.2009, Tartu Postimees. „Kui naine tahab teada, kas loodus on eksinud“


TÜ närvikliiniku emeriitprofessor Arvo Tikk ütles, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oleks äärmiselt vajalik eetikakomitee loomine. Tikki sõnul on see vajalik, kuna tegemist on niivõrd suure üksusega. /…/ Praegu on Eestis kaks kliinilist eetikakomiteed: TÜ Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas.

27.03.2009, Meditsiiniuudised. „Arvo Tikk: PERH vajab eetikakomiteed“


Lea Pehme TÜK kopsukliinikust rääkis oma ettekandes Eesti arstide päevade, et vastavalt üldtunnustatud seisukohale on tuberkuloosi (TB) paim piiramise võimalus ühiskonnas kiire diagnostika ja selle läbi kiire ravi.

27.03.2009, Meditsiiniuudised. „Lea Pehme: tuberkuloosi parim piiramise võimalus on kiire diagnostika“


Tegelikult haigusest Paju rääkida ei soovigi – vaid hoopis tahtejõust ja Tartu ülikooli kliinikumi arstidest, kellele ta on südamest tänulik.

28.03.2009, SL Õhtuleht. „Ants Paju: "Minu paranemislugu oli müsteerium, nagu žiletiteral kõndimine."


Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan professor Toomas Asser, kes ka ise Eesti arstide päevadel kõnet pidas, arvas, et ega välismaale tööle värbajatele kätt ette panna saa. “Eks see ärevust võib tekitada, aga ehk stimuleerib see ka Eesti tööandjaid,” ütles Asser.

02.04.2009, Tartu Ekspress. „Arste hakkab varsti Eestis üle jääma“


Tiina Freimann märgib, et omastel on soovitatav jälgida patsientide külastamise aegu. Samuti seda, et haiget ei sobi külastama minna hulgakesi.

08.04.2009, Tartu Postimees. „Kuidas avada haiglas ust ja kuhu panna kohver“


„Riina Tiido on klassikalise ülemõe võrdkuju – äärmiselt korrektne, süstemaatiline, planeeriv ja korda pidav,“ leidis Siigur, lisades, et sellise ülemõe käske ja otsuseid ei vaidlustata pea kunagi. Seega pole tema meelest ka ime, et kolimine läks plaanipäraselt, liigse kärata ja lõbusas tujus.

08.04.2009, Meditsiiniuudised. „Ülemõde kolis närvikliiniku ümber“