Möödunud aasta oktoobris ilmus ajakirjas Thoracic & Cardiovascular Surgeon kopsukliiniku torakaalkirurgide Tanel Laisaare ja Tõnu Voodri ning TÜ matemaatik-statistiku Triin Umbleja koostöös valminud teadusartikkel „Kasvajaanamneesiga patsientidele ümarkolde tõttu teostatud torakoskoopiline kopsuresektsioon“ („Thoracoscopic resection of a solitary pulmonary nodule in patients with a known history of malignancy“) (Thorac Cardiovasc Surg 2008; 56: 418-421).

Ümarvari kopsus on sage diagnostiline probleem, sealhulgas patsientidel, kellel on anamneesis pahaloomuline kasvaja. Tegemist võib olla kopsumetastaasiga, aga ka primaarse kopsuvähiga või hoopis healoomulise haiguskoldega. Kõigil neil juhtudel on ravitaktika kardinaalselt erinev. Vaatamata radioloogia arengule jääb ka tänapäeval tihti definitiivseks diagnostikameetodiks torakoskoopiline ekstsisioonbiopsia.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada erinevate haiguste osakaalu kasvajaanamneesiga patsientidelt torakoskoopiliselt eemaldatud üksikute ümarkollete puhul, samuti hinnata kopsumetastaaside korral haigete elulemust just torakoskoopilise kopsuresektsiooni järgselt.

Uuringusse haarati kõik patsiendid, kellel alates torakoskoopilise kirurgia kasutuselevõtust kliinikumis 1995. aastal kuni detsembrini 2005 eemaldati torakoskoopiliselt kopsu ümarkolle. Ümarkoldeks loeti kompuutertomograafia alusel diagnoositud üksik, ilma ümbritseva kopsukoe patoloogiata, ümar tuumor diameetriga kuni 3 cm.

Kokku teostati uuringuperioodil 155 torakoskoopilist kopsuresektsiooni üksiku ümarkolde tõttu, sh 34 patsiendil (17 naist ja 17 meest vanuses 27-80 aastat) oli anamneesis pahaloomuline kasvaja, kõige sagedamini kolorektaalvähk (12 juhtu) ja neeruvähk (6 juhtu). Muud kasvajad esinesid harvem, kahel patsiendil oli anamneesis kaks kasvajat. Lõpliku histoloogilise uuringu alusel oli 22 (65%) patsiendil tegemist kopsumetastaasiga ja 12 juhul healoomulise haiguskoldega, sh 2 juhul tuberkuloomiga.

Operatsioonijärgselt tekkisid 7 haigel uued kopsumetastaasid keskmiselt 402 (205- 628) päeva peale operatsiooni, sh ka ühel haigel, kellel esimesel operatsioonil oli tegemist healoomulise haiguskoldega. Kolmel juhul tekkisid uued metastaasid samas, kahel juhul vastaspoolses kopsus ja kahel juhul mõlemas kopsus. Viit patsienti opereeriti korduvate metastaaside tõttu uuesti. Viie aasta operatsioonijärgne elulemus oli 50%, sh kopsumetastaasidega patsientidel 46% ja healoomuliste kolletega patsientidel 61% (p=0.40). Elulemuse mediaan oli 3,8 aastat (vt joonis 1).

Käesolev uurimus demonstreeris, et kasvajaanamneesiga patsientidel esinevatest ümarkolletest on vaid 2/3 metastaasid. Mõnevõrra üllatuslikult ei esinenud meie patsientide hulgas ühelgi juhul primaarset kopsuvähki, mis võib tuleneda patsientide valikust uuringusse – tegemist oli alla 3 cm diameetriga perifeersete haiguskolletega, mis loeti kompuutertomograafia alusel torakoskoopiliselt atüüpiliselt resetseeritavaks.

Teiseks oluliseks uuringu tulemuseks oli fakt, et torakoskoopiliselt eemaldatud kopsumetastaaside korral on haigete elulemus sama nn avatud operatsioonide korral saavutatud elulemusnäitajatega, seega võib torakoskoopilist kopsuresektsiooni pidada adekvaatseks üksikute kopsumetastaaside ravis. Võimalike uute metastaaside diagnostikaks on loomulikult vajalik haigete regulaarne postoperatiivne jälgimine ja vajadusel korduv kirurgiline ravi.

 

Dr Tanel Laisaar.

Dr Tanel Laisaar
kopsukliiniku vanemarstõppejõud torakaalkirurgia erialal