Üks Tartu Ülikooli Kliinikumi põhikirjalistest tegevustest on teadustöö. Aastaaruannetes esitavad kliinikud ka sellekohased andmed. Teadustegevust, nagu kõiki teisigi tegevusi, iseloomustavad kvantiteet ja kvaliteet, siinkohal siis vastavalt publikatsioonide arv ja tsiteeritavus ning nende suhtarv indeksina. Tegime väikese uurimustöö, et koostada kliinikumi teadurite TOP10 2003-2007 ülalmainitud parameetrite alusel.
Vaadeldaval ajal avaldati kliinikumi töötajate poolt 769 mitmesugust publikatsiooni. Pingerea koostamiseks valiti autorid, kes on publitseerinud antud ajavahemikul 14 või enam artiklit. Selliseid teadlasi oli meil 22. Andmeid analüüsiti ja järjestati publikatsioonide hulga, tsiteerimiste arvu ja h-indeksi järgi. Nende alusel määrati koht pingereas. Tabelitesse on välja toodud 10 parimat.
Metoodika põhiprobleemiks on võimalus, et ühel või teisel valimisse mittekuuluval kolleegil võib mõni parameeter olla parem kui nimekirjas toodutel. Paraku pole käesoleval hetkel, tehnilistel põhjustel, koostada edurida kõikide kohta. Seetõttu jäi välja kliinikumi kõige aegade tsiteerituim kolleeg prof Jaan Eha (664 viidet), kellele siit ka sügav kummardus. Välja on jäänud ka kõrge h-indeksiga autoreid – näiteks prof Edvitar Leiburi h-indeks on 6. Ja võib-olla on neid veelgi, kuid vaevalt nad esikümnesse jõuaksid.
Hindamisel publikatsioonide arvu järgi võetakse arvesse vaid haridusministri 26. juuli 2006.a käskkirjas toodud klassifikaatori (ETIS) järgi punktide (1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 3.1) kuuluvad artiklid. Teadlaste pingerida artiklite arvu järgi on toodud tabelis 1. Käesolevas analüüsis artiklite arvu aluseks võtmine on tingitud kliinikumi omapärast. Kliinikum on põhiliselt ravidiagnostiline asutus ja sellest seisukohast kajastab artiklite arv kaudselt ka ravitegevuse analüüsi ja loodetavasti mõjutab seda positiivses suunas. Artiklite arvu hindamise põhipuuduseks on tõdemus, et artiklite olemasolu ei anna veel hinnangut artikli väärtuse ja uudsuse kohta. Teoreetiliselt võib ju ette kujutada grafomaani, kes produtseerib palju, kuid mitteloetavat. Samas pole ka väike publikatsioonide hulk usaldusväärseks aluseks eduridade tegemiseks. Samuti pole arvestatud seda, et osa avaldatud artikleid on sisult rohkem teoreetilised kui kliinilised.
Tsiteeritavuse järgi järjestamisel on kasutatud autori kõikide artiklite tsiteeringute summat. Tulemused on toodud tabelis 2. Ka sellel hinnangul on omad piirangud. Reeglina on väliskolleegidega koostöös avaldatud artiklid enamtsiteeritavad, eriti efektsed on multitsenteruuringud. Samas võib konkreetse teadlase panus jääda proportsionaalselt hoopis väikeseks. Teisalt oleneb tsiteeritavus mitte ainult info uudsusest, vaid ka erialast, uuritava meditsiinilõigu päevakajalisusest, tähtsusest ja probleemi sagedusest. Lisaks on teoreetiline meditsiin alati enam tsiteeritav kui kliiniline. Seetõttu püütaksegi olukorda parandada mitmesuguste indeksite arvutamisega.
Suhteliselt aktsepteeritud indeksiks teadlase hindamisel on 2005. aastal füüsik Jorge Hirschi pakutud h-indeks. Lähteandmetena kasutatakse siin nii artiklite arvu kui ka nende tsiteeritavust. H-indeks näitab seda, kui palju on teadlasel selliseid artikleid, mida on viidatud vähemalt publikatsioonide arv korda. Indeks on alati täisarv ja vähemalt 1. H-indeksit ei mõjuta üksiku artikli kõrge viitamissagedus ja ka madala viidatavusega artiklite publitseerimise mõju pole suur. H-indeksit võib samuti iseloomustada ka kui näitajat kolleegi artiklite keskmise taseme kohta. Kuna indeks ei arvesta artikleid, mis on avaldatud ajakirjades, mille tsiteeringuid ei koguta (nt Eesti Arst), lähtutakse kliinikumi edetabeli jaoks ISI Web of Science andmetest, mis tagab h-indeksi arvutamise võrdsuse kõigi jaoks (tabel 3). Muidugi võib ta anda ka „vale positiivse” tulemuse, kui teadlane esineb väikese panusega, kuid paljudes artiklites, või kui publitseeritud artiklite arv on väike.
Koondhinnang teadlase tegevusele. Me otsime teadlast, kes publitseerib palju artikleid, keda palju tsiteeritakse ja kelle artiklite väärtus h-indeksi järgi on stabiilselt hea. Koondhinnang kolleegi kohta saadakse liites kokku kohapunktid kõigist kolmest edureast. Kohapunkte saavad esimesed 20, vastavalt oma kohale reas iga parameetri eest. Sama arvu artikleid omavad kolleegid saavad kõik maksimaalsest võimalikud kohapunktid. Saadud tulemusi kajastab tabel 4.
Nagu võiski oodata, olid enam publitseerinud kolleegid ka rohkem tsiteeritud, kuid mitte alati. Kõige enam avaldas artikleid prof Tiina Talvik ja kõige stabiilsemad ning heatasemelised artiklid ilmusid meditsiinidoktor Rain Jõgilt, kellel on analüüsitutest enam tsiteeringuid ja ka h-indeks oli kõige kõrgem (9). Kolme testi järgi kokku osutuski „kõige kõigemaks” Rain Jõgi. Talle järgnesid prof Tiina Talvik ja prof Helgi Silm. Hea on vaadata, kuidas arenevad keskmise (Katrin Õunap, Margus Punab jt) ja noorema põlvkonna teadlased - doktorandid (Külli Kingo, Priit Kampus jt).
Kavatseme edaspidi analüüsimetoodikat täiustada, et meil oleks pidev ja objektiivne ülevaade kliinikumi panusest maailmateadusesse. Huvilistele soovitame ühendust võtta kliinikumi meditsiiniinfo keskusega, kust saate täiendavat infot selle kohta, kust leida näitajaid nii enda kui naabri teadustöö tulemuslikkuse kohta, siin võib esitada ka kommentaare ja arvamusi. Tabelid, täies ulatuses analüüsitud kõigi 22 autori kohta, on toodud ka Medinfo kodulehel.
Keiu Saarniit
medinfo keskuse direktor
Raul Talvik
emeriitprofessor