1. veebruaril sai 5-aastaseks Tartu Ülikooli Kliinikumi müokardiinfarktiregister – teenistus, mis loodi 2012. aastal kliinikumi kui riikliku müokardiinfarktiregistri (MIR) volitatud töötleja juurde, et korraldada riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist.

Viis aastat on registri töötajad hoolitsenud TÜ kliinikumi IT töötajate kaasabil selle eest, et oleks ülevaade kõigi 21 Eestis müokardiinfarkti kas elupuhuselt või pärast surma diagnoosiva tervishoiuteenuste osutaja ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) juhtudest ja ÄMI patsientide ravist. Viis aastat on kantud hoolt, et müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks vajalik digitaalne andmekogu oleks korras. Korras andmekogu tagamiseks on ühelt poolt püütud igati aidata ja toetada registrisse andmeid sisestavaid tervishoiuteenuste esindajaid nõuetekohaste teatiste sisestamisel, teisalt on püütud infopäringute tegijaid innustada ja abistada registri andmete kasutamisel ja statistilisel andmeanalüüsil.

Andmekogu kvaliteedi parandamisel on abiks olnud nii tervishoiuteenuste osutajate esindajad, sealhulgas haiglate ravijuhid, kui ka müokardiinfarktiregistri vastutava töötleja (Sotsiaalministeeriumi) nõustamiseks Sotsiaalministri käskkirjaga loodud 10-liikmeline teadusnõukogu, mis hoiab registri tegemistel silma peal ning aitab kaasa registri arendamisele ja müokardiinfarktiga patsientide käsitluse parandamisele riiklikul tasandil. Samuti on MIR andmekvaliteedi parandamiseks kasutatud korduvalt MIR andmete võrdlemist ja täiendamist surma põhjuste registri andmetega.
Alates riikliku registri loomisest kuni praeguseni on registrisse sisestatud 15 312 ÄMI teatist. Kokku, koos riikliku registri eelse perioodi ÄMI teatistega, on registris 26 860 ÄMI teatist. Registri kasvav andmete hulk on toonud üha juurde ka andmete kasutajaid. Kui riikliku registri esimestel aastatel kasutasid MIR andmeid põhiliselt teadustööde tegijad ja andmeid sisestavad haiglad, siis nüüdseks kasutavad MIR andmeid peale haiglate, teadlaste ja tudengite ka näiteks Tervise Arengu Instituut, Haigekassa, Geenivaramu, OECD jt. MIR andmete suurenenud hulk ja kvaliteet on tõstnud ka tervishoiuteenuste osutajate registrile esitatud päringute arvu ning annab võimaluse kajastada Eesti andmeid OECD poolt tehtavas Euroopa maade ÄMI patsientide statistikas.
Siiani pole ressursside piiratuse tõttu täitunud MIR ootus andmevahetuseks teiste andmekogudega riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, mis annaks võimaluse regulaarseks andmevahetuseks tervise infosüsteemiga ning surma põhjuste registri ja rahvastikuregistriga ning avaks võimaluse kasutada MIR andmeid ka igapäevases ravitöös.
Ees ootavad ka muudatused MIR andmekoosseisus seoses muutustega ÄMI ravis.
Müokardiinfarktiregistri kodulehelt http://www.infarkt.ee/ on leitavad andmed nii registri kohta kui ka Eesti ÄMI patsientide eripära ja ravi kajastavad aastaaruanded.

Gudrun Veldre
Müokardiinfarktiregistri direktor