lk9 T. KivastikMaarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on valmis ning pidulikult avatud. Kui suur töö moodsate korpuste taga tegelikult peitub, uuris Kliinikumi Leht kliinikumi projektijuhilt Toomas Kivastikult.

 

Kas oli lihtsam juhtida II ehitusjärgu tööprotsessi, kui olite I ehitusjärgu valmimise kogemuse võrra rikkam?


Oli küll lihtsam. Meditsiinilinnaku I ehitusjärgu puhul puudus meil kogemus sellest, et paberil olev projekt saab reaalsuseks. II järk oli mahult veel suurem, ent juba lõpule viidud I ehitusjärk andis kindlust, et saame sellega hakkama.

 

Mille üle tunnete uutes korpustes eriti uhkust?


Uued ja kaasaegsed ruumid muudavad tervishoiuteenust ju veelgi kvaliteetsemaks. Majas on väga palju keerulisi osakondi – näiteks hematoloogia- ja onkoloogia kliiniku ruumid, apteek, labor, patoloogialabor, kardiokirurgia intensiivraviosakond, silmakliiniku operatsiooniplokk, endoskoopiakeskus jne. Liikumine kogu kompleksis peab olema lihtne ja loogiline ning kui midagi esile tõsta, siis ongi selleks hea logistika kliinikute, osakondade ja teenistuste vahel.

 

Nii suure haiglahoone ehitus saab olla ainult suur ühine pingutus – kas kõik tulevased ruumide kasutajad olid planeerimis- ja ehitusprotsessi kaasatud?


Tõesti, kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused olid alates projekteerimisest protsessi kaasatud. See on olnud väga suur meeskonnatöö ja ma pean ütlema, et väga meeldiv koostöö. Tahan siinkohal tänada kõiki osalisi, eriline tänu kuulub projekteerijatele ja ehitajatele, samuti Tõnu Kirsbergile, Peep Pitsnerile ja tema meeskonnale, Aare Toonile ja Peeter Laasile ning kõikidele protsessis osalenud töökaaslastele kliinikutest ja teenistustest.

 

I ehitusjärgus lisandus pinda 30 000 m2, nüüd 40 000 m2 ning arvestades elanikkonna vananemist ja patsientide arvu suurenemist, kas ruumipuudust lähiajal ette näha ei ole?


Mõlemad ehitusjärgud on planeeritud vastavalt reaalsele vajadusele. Ruumide funktsionaalsus muutub ajas ning sõltub omakorda sellest, kuidas muutub ajas meditsiin.

 

Ruttame veidi ajast ette – millal oleks põhjust kirjutada Maarjamõisa meditsiinilinnaku III järgu avamisest?


Tegelikult töö juba käib III ehitusjärguga. Kaasatud on lastekliinik, operatsiooniteenistus, kõrvakliinik, näo- ja lõualuukirurgia osakond. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk võiks valmis olla aastaks 2022. Samal ajal toimub järk-järgult ka olemasoleva n-ö vana maja renoveerimine.


Uus maja on avatud, kas suundute puhkusele?


Eks näis, uus maja oma 40 000 m2 on suur ja keeruline, nüüd algab sissekolimise ja sisseelamisperiood. Ehk et ilmnevad n-ö maja lastehaigused. Kindlasti vajavad selliste mastaapidega tehnilised ruumid suuremat jälgimist ja
haldamist, mistõttu suureneb omakorda tugipersonali roll.


Maja on küll valmis ning avamine andis korraks hingamispausi, aga üks raske etapp seisab alles ees. Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda.

 

Toomas Kivastikuga vestles Helen Kaju