Eelmise aasta lõpus pidi lastefond välja kolima oma kontoriruumidest lammutamisele minevas vanas kaubamajas. Uus kontor saadi kliinikumilt endises närvikliiniku majas aadressil Puusepa 2.
Umbes 30 ruutmeetri suurune pind katusekorrusel oli varem närvikliiniku operatsiooniploki teenindusruumideks ning kliinikum andis selle fondile määramata ajaks tasuta kasutada.

Lastefond teeb uutes ruumides väikese värskenduse ning vabatahtlikud võtavad selle kohe kasutusse. Kohapeal hakkab tööle fondi tegevjuht, lisaks hoitakse seal fondi asju ja vajadusel korraldatakse vabatahtlike kokkusaamisi.

Lastefond peakampaaniaTartu Ülikooli Kliinikumi selle aasta põhikampaaniaga kutsutakse inimesi üles annetama sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks.


Hoiukodud on mõeldud eelkõige just kõrgendatud hooldusvajadusega lastele, kelle vanemate jaoks on lapse hooldamine ööpäevaringne töö.

Esimene hoiukodu on plaanis avada Tartus, siin hakkab teenust pakkuma Perekodu Käopesa. Käopesa direktor Sirli Peterson rääkis, et vajalikud ruumid on välja valitud. Varsti on plaanis seal teha sanitaarremont ja vaadatakse üle kõik vajaminev inventar ning juba otsitakse personali.


Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele. Petersoni sõnul on Tartu linnas raske ja sügava puudega lapsi umbes 300 ja maakonnas 100, kuid kindlasti ei vaja nad kõik hoiuteenust. Tartus on juba sarnase teenuse pakkujaid, keda rahastab riik. Nende teenuseid kasutavad umbes 80 lapse pered, kuid algusest peale on selle teenuse maht olnud piiratud nii ajaliselt kui hinnalt. Näiteks 2014. aastal on riikliku lapsehoiuteenuse maksimaalne maksumus 402 eurot aastas. Selle summa eest on keskmiselt võimalik lapsehoiuteenust pakkuda umbes viis ööpäeva, teenuse hind võib olla erinevatel teenusepakkujatel erinev. „Seega on tekkinud olukord, kus midagi natuke on, kuid see pole piisav, et nii raskete laste vanemaid aidata," rääkis Peterson. Käopesas on plaanis esimesed lapsed vastu võtta märtsi keskpaigas.


Lisaks mõtleb fond ka lapsed hoidu toonud vanematele. Neile hakatakse sponsorite ja koostööpartnerite abil pakkuma mitmesuguseid tasuta tegevusi, näiteks teatri- või kinokülastusi. Esialgu lükatakse toetuste abil käima hoiuteenuse pakkumine Tartus, hiljem ka teistes suuremates keskustes. Lastefondi eesmärk on seda hädavajalikku teenust toetada seni, kuni selle rahastamise võtab üle riik.

 Alates 2. detsembrist on võimalus anda panus haigete laste abistamiseks, soetades SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kodulehe vahendusel heategevuslikke meeneid.

Esialgu on valikus Lastefondi termokruus, Mõmmiku lõhnaseep, PÖFFi kõrvarõngad ning Lastefondi Mõmmiku ja PÖFFi hundiga kleepsud. Hooajaliselt saab kodulehe vahendusel osta ka Lastefondi heategevuslikke paber- ja e-jõulukaarte. Kindlasti lisandub neile aja jooksul teisigi toredaid Lastefondi meeneid.

korvarongadtassseep

Fondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on Lastefond temale teadaolevalt esimene haigla toetusfond, kes sellisel moel heategevuslikke meeneid pakub. „Oleme juba mitu aastat planeerinud, et meie kodulehel võiks Lastefondi meened müügil olla ja meilt on seda ka korduvalt küsitud, kuid alles nüüd jõudsime selle teoks teha," on tal hea meel, et alates detsembrist on kõigil võimalus jõuluvana kingikotti Lastefondi heategevuslike meenetega täiendada ning seeläbi abivajavaid lapsi ja peresid toetada. 

 

Meenete ostmiseks tuleb minna Lastefondi kodulehele http://lastefond.ee/lastefondist/heategevuslikud-meened , valida välja soovitud toode/tooted ning saata oma ostusoov e-maili aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. . Täpsem info tellimuse vormistamise ja kättetoimetamise kohta on leitav samalt veebiaadressilt.

 

Septembri viimasel nädalavahetusel müüsid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tublid vabatahtlikud Tartu ja Tallinna täiturgudel tuntud inimeste poolt annetatud esemeid, et koguda annetusi haruldase nahahaigusega pisikesele Laurale. Kokku koguti ligi 700 eurot.

 

Hoolimata vihmastest ilmadest mõlemal pool võib sündmused kordaläinuks lugeda. Eriti edukalt läks müük Tartu kirbuturul, kus heade inimeste abiga kogunes 530,66 eurot. Ostuhuvilistest ei olnud puudus ka Tallinnas: kuigi müügitulu saadi üle poole vähem, 177 eurot, on seegi hea tulemus, sest nii koguti kahe päevaga kokku summa, mille eest saab Lastefond katta 3-aastase Laura kahe kuu ravikulud.

 

Kõige populaarsemaks kaubaks osutusid plaadid ja raamatud, aga maha sai müüdud ka mõned mängud ja tuntud inimeste isiklikud esemed. Kahjuks ei tundnud rahvas suurt huvi kunstiteoste vastu. Kindlasti aga ei jää kuulsuste annetatud allesjäänud esemed tarbetult tolmu koguma, vaid leiavad viisi abivajajate abistamiseks.

 

Kui Tallinna kirbuturu klientuuri jaoks oli Lastefond veidi võõram ning tema tegevusest suurt ei teatud, siis Tartu turgu külastanud inimesed olid enamasti fondist teadlikud, olles kursis ka Laura looga. Kuid ka vähem informeerituile pakkus Lastefondi tegevus huvi ning temast taheti rohkem teada saada. Nii mõnelgi korral saadi enda juttu kuulama päris suur hulk uudishimulikke. Nii mõnedki leidsid endale lõpuks lettidelt midagi endale leidis või täitsid annetuskasti.

 

Tartu kirbuturul püüdsid tähelepanu ja aitasid rahvast Lastefondi telki meelitada ka fondi maskott Mõmmik. Linnapea Urmas Kruuse oli samuti ise leti taha asunud, et Laura toetuseks oma bändi plaate müüa. Väga oskusliku müügimehena tegi ta tunni ajaga rahaks 12 plaati, mis tähendas 120-eurost panust.

 

Kokkuvõtteks olid heategevuslikku laata külastanud inimesed meeldivalt üllatunud ning soovisid Lastefondile jõudu ja jaksu. Ka kirbuturu läbiviimisse panustanud fondi vabatahtlikud olid hoolimata külmast võetud varvastest terve päeva vältel väga rõõmsameelsed ja aktiivsed. Kõik see annab põhjust võtta sarnaste sündmuste korraldamine plaani ka edaspidi.

 

Merili Kärner

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

 

28. jaanuaril anti lastekliinikule üle kuus uut aparaati ning tänati häid ettevõtteid, kes nende väga vajalike aparaatide soetusel lastele oma abikäe ulatasid.


2012. aasta Tartu Maratoni ürituste raames koguti annetusi kõnniraja rakmete soetamiseks, et edaspidi saaksid igas vanuses kõnniraskustega lapsed kõnnirada kasutada. Lisaks olid rakmete hankimisele oma panuse andnud 3M Eesti OÜ, TÜ Akadeemiline Spordiklubi, SA Tartu Sport, Computech OÜ, Nores Plastic OÜ ja partnerid.

 

Firma Soli Deo Gloria hoolitses vastsündinute eest, soetades vajaliku kuvöösi, soojendusmadratsi ja kaks jälgimismonitori.

2012. aasta lõpul Selverites toimunud kampaania "Koos on kergem" lõpetamise puhul anti üle Tartu Selverite toetus rinnapiima analüsaatori ostmiseks. Uus rinnapiima analüsaator võimaldab ema rinnapiima sisalduse ja seisukorra väga täpselt määratleda, et oleks võimalik tagada vastsündinutele parima kvaliteediga toit.

 

Kogutoetus kuuele aparaadile ja seadmele oli ettevõtete poolt 39 000 eurot. Kokku maksid kõik aparaadid 44 000 eurot ning 5000 eurot kaeti fondi püsiannetajate toetuse abil.

 

Kokku maksid kõik aparaadid 44 000 eurot, millest ettevõtete panus oli 39 000 eurot ning 5000 eurot kaeti lastefondi püsiannetajate toetuse abil.

 

Lastefond tänab südamest kõiki toetajaid!

 

Agnes Karlson
lastefondi tegevjuht

 

Väikese Eliise põhihaiguseks on ajukahjustus PCI (laste tserebraalparalüüs) ning tema magu on ebaküps. Tüdruk saab süüa vaid spetsiaalset toidusegu ning käib Pärnust Viljandisse erilasteaeda. Lastefond aitab katta Eliise lasteaia ning toidusegu kulud.

Eliise käib Viljandi lasteabi ja sotsiaalkeskuses lasteaias, kus ta tavaliselt viibib korraga 1-2 nädalat ning järgnevad paar nädalat on ta kodus. Lasteaia kohamaks on 416 eurot kuus, millest omavalitsus katab vaid 64 eurot. Ülejäänud 352 eurot on pere pidanud praegu ise leidma.

Lisaks lasteaiamaksule läheb perel iga kuu ligi 180 eurot Eliise toidusegu peale. Kuna tüdruku magu on väike ja pole välja arenenud, ei suuda ta ise süüa. Laps saab pidevalt läbi sondi väikestes kogustes toidusegu, mida saab osta apteegi käsimüügist ja mille ühest Eliisepurgist (18 €) jätkub tüdrukule kolmeks päevaks.

Tüdruk oskab naeratada, laliseb ja tunneb ära oma ema ning lähedased ja tuttavad. Eliisele meeldib väga tähelepanu ning üksinda ei taha ta hetkekski jääda. Laps väljendab oma valu ja ebamugavustunnet nutuga ning vajab öösiti keeramist.

Lastefond toetab Eliise perekonda kuni 2012. aasta maikuuni lasteaia kohamaksu tasumisel ning aitab toidusegu ostmisel kuni 180 euro ulatuses kuus. Kokku toetab Lastefond tüdruku perekonda umbes 530 euroga kuus.

 

 

Lisainfo: www.lastefond.ee

 

 

14. novembril saab Lastefond juba 11-aastaseks! Sünnipäeva raames võetakse kokku tänavuaastase suurprojekti - insuliinipumpade kampaania - tulemused. Hetkel on insuliinipumba saanud juba üle 60 lapse.

 

Maailma Diabeedipäeval mõõdetakse Selverites veresuhkrut. 14. novembril peetakse Maailma Diabeedipäeva ning Lastefondi, Sanofi Eesti ja EAÜS abiga saab Selverites üle Eesti veresuhkrut mõõta. Kampaaniaga soovitakse pöörata tähelepanu diabeedile ning panna inimesi rohkem mõtlema oma tervisele.

 

Lastefond teeb koostööd PÖFFiga. Lastefondi Mõmmik ja Pöffi Hunt käisid üheskoos Lastehaiglas filmimas videoklippi, mida näidatakse tänavusel Pimedate Ööde Filmifestivalil 16.-30. novembril. Klipi eesmärk on näidata PÖFFi külastajatele, millega Lastefond tegeleb ning tutvustada Lastekliinikut. Festivali raames kogutakse annetusi nägemispuudega laste toetuseks.

 

Lastefondi koostöö Kulturismi Maailmameistrivõistlustega Tallinnas. 19.-20. novembril toimub Nokia kontserdimajas Kulturismi MM, kus on kohal ka Lastefond. Vabatahtlikud tutvustavad fondi tegevust, kutsuvad inimesi üles hakkama püsiannetajateks ning jagavad infot kampaaniate kohta. Üritusel kogutud annetused lähevad ainevahetushaigusega lastele toitesegude ostmiseks.

 

Skaudid müüvad ühisprojektina valmistatud jõulukaarte, mille hinnaks on 1 euro ja millest 50 senti läheb insuliinipumpade ostmiseks.

Lastefond ootab uusi püsiannetajaid. Lastefond kutsub inimesi üles vormistama püsiannetust, mis aitab fondil paremini kavandada oma tegevust ning toetusprojektide rahastamist. Hetkel on Lastefondil 514 püsiannetajat. Fond loodab püsiannetajate hulka vähemalt kahekordistada, sest mida rohkem on püsiannetajaid, seda paremini saab fond planeerida toetusi ning projekte. Ressursside suurenemisel saab oluliselt paremini toetada laste ravi.

 

 

Küllike Saar

Lastefondi tegevjuht

 

Lastefondi 3. septembri heategevuslikul müügil koguti ainevahetushaigustega laste: Miikaeli, Albiina ja Brandon-Danieli toetuseks 324 eurot.

 

Õnneliku omaniku leidsid endale nii Contra "Erisaate" kampsun, Ene Ergma käevõru kui ka Age Oksa varvaskingad.

Inimeste suur huvi on meid innustanud ettevõtmist kordama ning uus heategevuslik müük toimub juba 1. oktoobril. Kutsume tuntud inimesi taaskord üles annetama põnevaid esemeid Albiina, Miikaeli ning Brandon-Danieli toetuseks ning seekord ootame neid ka ise müügileti taha kauplema. Annetamiseks mõeldud asju kogutakse kuni 30. septembrini ning neid saab osta 1. oktoobril toimuval Emajõe Kirbuturul.

Lisaks soovib Lastefond südamest tänada kõiki häid annetajaid: Anu Lamp, Contra, Anni Arro, Liisu Arro, Epp Maria Kokamägi, Karolin Kuusik, Liisi Koikson, Marika Korolev, Hedvig Hanson, Hanna-Liina Võsa, Hannaliisa Uusma, Märt Avandi, Reet Linna, Jarek Kasar, Argo Aadli, Ene Ergma, Eveli Saue, Age Oks, Kristjan Jõekalda, ansambel Nevesis, Mari Abel, Maia Sermand, Tiina Tauraite, Tallinna Linnateater, Jaanus Vaiksoo ja Hanna Korsar.

 

Küllike Saar
Lastefondi tegevjuht

 

7. juunil avati kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas (L. Puusepa 1 a) Lastefondi abiga uus mängunurk.

 

Kuulmise ja kõnestamise osakonna vanemõe Tiia Johannese sõnul oli vajadus mängunurga järele suur. Osakonnas käib vastuvõtul palju mudilasi, kes pikkade protseduuride ajal väsivad ning vajavad puhkepause. Mõnikord on tarvis ka väikest last rahustada ja tema mõtteid mängu abil mujale viia. Mängunurgas saab nii mängida kui pilte joonistada või ajakirju vaadata. Nii lapsed kui lapsevanemad on värvikireva mängupaiga üle väga rõõmsad.

Mänguasjad saadi Lastefondi abiga, osa lelusid tõid osakonna töötajad oma kodudest. Mängunurga mööbel osteti firmast Pesa Invest OÜ 25% soodustusega. Tulevikus on plaanis seintele välja panna ka laste joonistused.

Kellel on kodus üleliigseid mänguklotse või lasteajakirju võib need lahkesti mängunurka tuua!

 

Kliinikumi Leht

Lastefondi_vabatahtlikud_2_pisi

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja tema tegemised ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Aga kes on need toimekad noored, kes fondi eest hea seisavad ja oma vaba aja sellele pühendavad? Seda püüdiski „Kliinikumi Leht" uurida, kui kohtus nelja reipa särasilmse neiuga.

 

Evelin on Tartu piirkonna vabatahtlike koordinaator, lõpetanud äsja Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö eriala.

Aneth on Tallinna piirkonna vabatahtlike koordinaator, õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja geenitehnoloogiat

Sandra on noorliikmete ehk huviliste koordinaator, klassiõpetaja õpingute kõrvalt Tartu Ülikoolis töötab ta Pääsupesa lasteaias õpetajana.

Kerda on veel huvilise staatuses ja õpib Tartu Ülikoolis esimesel kursusel keemiat.

 

Kuidas sattusite lastefondi vabatahtlikeks?

Evelin: Soovisin haiglas ravil olevate lastega mängida. Poolteist aastat tagasi läksin lastefondi mänguasjade kogumise üritusele ja sealt kõik alguse saigi.

Sandra: Tulin lastefondi koos sõbrannaga kuulutuse peale, mis oli ülikooli listis. Mõtlesin, et nii vahva, nüüd saan veel ka õhtuti lastega mängida.

Aneth: Sain lastefondist teada samuti listi kaudu. Tahtsin õpingute kõrvalt lastega tegeleda ja neid aidata.

Kerda: Mind kutsus sõbranna, et lähme vaatama. Tahtsin lisaks ülikoolile oma aega millegi kasulikuga sisustada. Varasemast on mul kogemus UNICEF-i jõulukaartide müügiga.

 

Mis köidab vabatahtliku töö juures?

Kerda: See on põnev! Lisaks pakub eneseteostusvõimalust. Huvilisele on kõik alles uus ja põnev.

Aneth: Meil, vanematel olijatel, on ka väga põnev! Pidevalt leiame uusi tegevusvaldkondi ning saame end proovile panna. Lastefondi vabatahtlikud on tore seltskond!

Sandra: Seltskond on ka tähtis, aga lastefond on pidevalt arenev organisatsioon, igav siin juba ei hakka! Mõtleme pidevalt välja uusi tegevussuundi, kuidas haigeid lapsi toetada.

Evelin: Tunnen, et teen õiget asja. Tahan muuta ühiskonda, et meil oleks rohkem teineteise märkamist. Teavitustöö on mulle väga oluline - püüan igal võimalusel lastefondi tutvustada. Kui mõnikord kipub motivatsioon kaduma, siis piisab ühest lastekliiniku külastusest, et taas endas jõudu ja tahtmist tunda.

 

Millist tööd lastefondis teete?

Aneth: Minu töö on lastefondi vabatahtlike tegevuse koordineerimine Tallinnas. Lastefond on olnud juba pikemat aega väga aktiivne Tartus, nüüd püüame laiendada oma tegevust ka Tallinnasse, et ka seal kujuneks samasugune aktiivne seltskond nagu Tartus.

Sandra: Minu unistus on, et Andrus Kivirähk kirjutaks lastefondi maskott Mõmmikust raamatu. Löön kaasa kõikides tegevustes.

Kerda: Põhiliselt on minu tööks erinevatel messidel lastefondi tutvustamine ja ürituste korraldamine. Samuti uute püsiannetajate leidmine. Väga tore oli see, et 1. juuni heategevuslike märkide müümise üritusel astus ligi kliinikumi töötajatest abielupaar, kes kumbki kümne euro eest endale märgi ostis. Ning nagu muuseas mainiti, et neil on lastefondi toetamiseks tehtud püsiannetus.

Sandra: See võikski olla loomulik, et igal kliinikumi töötajal on lastefondi toetamiseks püsikorraldusleping. Kui iga kliinikumi töötaja püsiannetus oleks iga kuu kasvõi kaks eurotki, oleks see haigetele lastele tohutu toetus.

 

Miks tegutsete just lastefondis?

Sandra: Ma pole isegi mitte mõelnud, et võiksin näiteks koertevarjupaika toetada.

Kerda: Inimesed on mulle märksa olulisemad kui loomad.

Evelin: Kui laps siia ilma sünnib, siis ta ei saa end ise aidata. Mina oma tegevusega seisangi hea selle eest, et kui tal on abi tarvis, siis oleksid tal olemas vastavad meditsiinilised aparaadid.

Sandra: Minu elu ongi lapsed! Kui vähegi saan, siis tahan lapsi aidata, et neil kergem oleks. Olen ise lapsena pikalt Lunini tänava haiglas olnud. Lastefondis olemiseks on tuhat põhjust!

Kerda: Keegi ei või iial teada, millal tal endal sellist abi vaja võib minna.

 

Lastefondi vabatahtlikega vestles Ene Selart

 

Vaata infot lastefondi kohta: www.lastefond.ee

 

Lastefondi vabatahtlikud Sandra Liiv ja Kärt Hüdsi valiti 2010. aasta viieteistkümne parima vabatahtliku hulka.



Kommentaar

 

Küsimus: Kes on lastefondi vabatahtlik?

Lastefondi vabatahtlik on positiivse ellusuhtumisega aktiivne inimene, kes leiab omaenese tuhande tegemise kõrvalt aega ning motivatsiooni ka lastefondis tegutsemiseks. Kuna võimalusi on palju, siis leiame toimetamist igale inimesele. Ainsateks olulisteks märksõnadeks on „kohusetundlikkus", „hoolivus" ja „pühendumus". See tähendab - kes on vastutuse võtnud, ei saa sellest poolel teel loobuda või võetud kohustusi ülejala teha.

Uutele huvilistele toimub lastefondi tegevuse tutvustamine ja üritustele kaasamine aastaringselt ning huvi korral palume võtta ühendust Sandra Liivaga (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

 

Küllike Saar
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht

15. detsembril toimetasid Lastefondi tarmukad vabatahtlikud kliinikumi erinevatesse osakondadesse heade inimeste poolt haiglaravil viibivatele lastele annetatud mänguasjad.

Fondi juubelinädala jooksul (8.-12. november) Tartu Kaubamajas paiknenud info- ja kogumispunkti toodud mänguasjad viidi pisikeste patsientide rõõmuks rõõmuks laste-, psühhiaatria-, silma-, kõrva- ja hematoloogia- onkoloogia kliinikusse, EMOsse ning kirurgiakliiniku ambulatoorsesse ja kardiokirurgia osakonda.

Kokku kogunes nädala jooksul ligi 8 suurt kotitäit pehmeid mänguasju, suuremat kasti teist laadi lelusid ning 2 väiksemat kasti lasteraamatuid ja lauamänge.

Foto: Kaimo Puniste/ kmzphoto.2000. aasta novembris tulid Tartus kokku 26 hea südamega inimest, et panna alus heategevusorganisatsioonile SA TÜ Kliinikumi Lastefond, mille sihiks on aidata ühiskonna kõige nõrgemaid ja abitumaid – haigeid lapsi.

Tänaseks on fond tegutsenud juba 10 aastat ning selle aja jooksul on ühendus abivajajaid aidanud 13 üle-eestilise kampaaniaga, millest kolm on olnud püsiannetus- ja kolm isikukampaaniad (Erle (liigesehaigete laste ravi toetamine), Nestor (ihtüoosi põdevate laste toetamine) ning Varvara (erilist seenhaigust põdevate laste toetamine)). Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on suurim edu osaks saanud just viimastele. „Inimesed on altimad oma panust andma, kui seostavad haigust konkreetse lapsega," usub ta.

Oma tegevusaja jooksul on fond soetanud või osaliselt toetanud ka 46 meditsiiniseadme ostu. Sealjuures on suurimateks koostööpartneriteks olnud ETV heategevuslik saade „Jõulutunnel" (7 aastat ~4,3 mln krooni) ning kauplustekett Selver kampaaniaga "Koos on kergem" (4 aastat ~400 000 krooni). „Lisaks oleme 3 aastat toetanud liigesehaigete laste ravivõimlemist Aura keskuses ning ühe aparaadi ostnud ka koduseks kasutamiseks," räägib Küllike Saar.

Küsimuse peale, kuivõrd kerge või raske on tänapäeva Eestis ühel heategevusorganisatsioonil tegutseda, vastab fondi juht, et hakkamasaamine on täielikult iga ühenduse enda teha. Ta on veendunud, et vajadus heategevuslike fondide järgi on igatahes olemas, sest kitsakohti, mida riik toetada ei jõua, jätkub. „Ka annetajaid leidub alati. Oluline on lihtsalt kogu aeg n-ö pildil olla, loorberitele puhkama jääda ei saa," arvab Küllike Saar. Veel üheks oluliseks aspektiks peab ta isiklikke tutvuseid, ilma milleta oleks üsna raske midagi korda saata. „Tunnen, et mul on praegu oluliselt lihtsam kui paar aastat tagasi tööle asudes, sest on tekkinud juba teatud kontaktvõrgustik."


1. mail algas „Teeme ära!“ talgute käigus Lastefondil kampaania püsiannetajaskonna suurendamiseks 500 inimese võrra.

Ahvatlevaid pakkumisi erinevate talgute ja korrastustööde näol oli palju, kuid meie vabatahtlikud otsustasid korraldada hoopiski oma talgud ning koguneda laupäeval Ülikooli kohvikusse, et leida Lastefondile lisajõudu püsitoetajaskonna näol. Nimelt helistati ja kirjutati oma sõpradele ja tuttavatele, et uurida, kas ka nemad oleksid valmis heategevusse oma panuse andma ja püsiannetuse tegema. Rõõm on tõdeda, et päris paljud neist olid.

Esialgsete andmete kohaselt suurenes Lastefondi püsiannetajaskond esimese päevaga tubli 48 liikme võrra. Kuid usume, et see on alles algus, kuna kampaania kestab terve maikuu ja kutsume jätkuvalt üles kõiki häid inimesi püsiannetust tegema. Seega, head lugejad, ka teie olete oodatud meie püsiannetajaskonnaga liituma!

Püsiannetus iseenesest tähendab seda, et internetipangas on võimalik teha Lastefondile püsikorraldus enda poolt valitud summaga. Iga inimese panus on oluline, sest kui näiteks 500 püsiannetajat annavad kõik kuus 25 krooni, on juba koos 12 500 krooni, millega oleks võimalik laste heaks palju ära teha.

Püsiannetused on Lastefondis eriti hinnatud, kuna saame sel juhul arvestada, et teatud summa on alati kindlalt olemas. Sellest sõltuvad eriti just taastusravi ja pidevat
igakuist abi vajavad väikesed patsiendid, kelle toetamisega fond tegeleb. 31. mail teeme kokkuvõtted talgute tulemustest. Loodame väga, et eesmärk saab täidetud ja seeläbi lastele edaspidi veelgi paremad ravivõimalused tagatud.

 

SA TÜK Lastefond

8.-13. veebruarini Kaubamajas aset leidnud sõbrapäevakampaania raames kogusid Lastefondi usinad vabatahtlikud kliinikumi erinevate osakondade mängutubade sisustamiseks suure hulga mänguasju.

 

Kõige enam toodi igas suuruses pehmeid kaisuloomi, lisaks ka lauamänge, nukke, pildiraamatuid ning elektroonilisi mängimisseadmeid. Suur tänu kõigile annetajatele, haiglas viibivatel lastel on uute asjade üle kindlasti hea meel!

 

Muist kogutud leludest andsime sõbrapäeval, 14. veebruaril üle kliinikumi lastehaiglale (Lunini 6) ning osa viisime kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (Puusepa 8). Lähiajal on plaanis mänguasjadega varustada ka erialaarstide ootealad ja psühhiaatriakliiniku (Raja 31) ning lastekirurgia osakonna (Puusepa 8) mängutoad.

Tartu Linna Kl. Lastehaigla röaparaat on 1941. a. „Burevestnik“ tüüpi, kaitseta, lahtine, nelja kenotroniga täislaine aparaat. Ülesvõtete osas ei rahulda laste raviasutuse nõudeid. Esineb suur voolukõikuvus vanemat tüüpi juhtlaua konstruktsiooni tõttu. Kõrgepinge milliampermeeter on kulunud ja tundlikkus (100 mA šuntiga) halb, tekitab häireid eriti ülesvõtete osas.

 

Aparatuuris on esinenud häireid, mis mõjustasid takistavalt rö-kabineti tööle. Häireid kõrvaldati rö-tehnikute ja rö-laborandi poolt.

 

Praegu ei ole röntgeniaparaadi jaoks tagavaraks ühtegi röntgen- diagnostika toru. On läbi põlenud torude kütteniit – töötades suure koormusega järgemööda pikemat aega (kuus kuud) ilma kenotronideta. Torude vastupidavus vähenes, töötades ilma kenotronideta, järskude voolu tõugete mõjul.

 

On vaid olemas üks läbivalgustuse ja teine ülesvõtete tarvis olev rö-diagnostika toru (RD4-100).

 

Võrreldes eelneva aastaga on 1952. a. töö kvaliteet ja kvantiteet hea. Rö-menetluste arv ületab normatiive arvestades olemasolevaid ametikohti (1 rö-loog; + 1 rö-labor.).

Väike Varvara.

Narvast pärit Varvara vajab avalikkuse toetust, sest lapsele põhjustab erinevaid ohtlikke tervisehäireid haruldane kaasasündinud immunoloogiline defekt.

 

2002. aasta oktoobris terve lapsena sündinud Varvara harvaesinev haigus ilmnes 2-kuuselt: tema organismis puuduvad pärmseente (Candida albicans) vastased antikehad, mistõttu ei suudakeha seeninfektsiooniga võidelda.

 

Varvara haigust tuleb ravida pikkade ravitsüklitega – nii kaovad nahal esinevad granuloomid, muutub katust puhtaks suu, taastuvad moondunud küüned ja paranevad kahjustused peanahal. Seenkahjustusi on ka tema siseelunditel (UH-uuring on neid näidanud), kuigi päris süsteemne ja kõiki organeid haarav see haigus õnneks ei ole.

 

Tüdrukule on tehtud geeniuuringud nii Tartus kui konsulteeritud asjatundjatega Londonis, nii on täpselt teada, mis haigusega tegemist. Varvara peab olema oma tervisega äärmiselt hoolikas, et ta ei haigestuks mõnda antibiootikumravi vajavasse haigusesse, sest tema puhul on nende kasutamine täiesti vastunäidustatud. Õnneks on vanemate lakkamatu hoolitsus suutnud seni selliseid riske vältida.

MASUst hoolimata pöördub TÜ Kliinikumi Lastefondi poole järjest enam välisfirmasid ja -organisatsioone, kes peavad heategevusliku sihtasutuse mainet usaldusväärseks ning soovivad seda toetada.

 

Norra Kuningliku Õhuväe brigaadikindral Gundars Abols ja Lastefondi tegevjuht Küllike Saar näitavad Balti Kaitsekolledži fuajeesse üles seatud annetuskasti juures eeskuju. Foto: Oliver Toots.

Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on koostööd välistoetajatega tehtud ka varem, kuid just viimastel aastatel võtab Lastefondiga aktiivselt ühendust aina rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid ja organisatsioone, kes mingil moel Eestiga seotud on. Praegu on Lastefondil käsil koostööprojektid nelja välistoetajaga.

 

Nii Balti Kaitsekolledž, Eesti Abistamiskomitee Kanadas kui ka kaks Lõuna-Euroopa päritolu eraettevõtet pöördusid Lastefondi poole ise. Saare sõnul otsisid toetajad fondi üles Interneti või kuulduste kaudu ning esitasid seejärel pakkumise või projekti, mille kaudu fondi raha kogumisel abistada soovisid. Kogutud summad lähevad TÜ lastekliinikule vajalike aparaatide ostmiseks ja arstide koolitamiseks.

 

Eesti Abistamiskomitee Kanadas toetab Lastefondi juba teist aastat järjest. Abistamiskomitee nõukogu liikme Peeter Einola sõnul on nad juba aastaid olnud Tallinna lastehaigla kuldsponsoriks ning sealtkaudu kuuldi ka Lastefondist. „Leidsime, et võiks toetada lastehaiglat ja laste heaolu ka Lõuna-Eestis,“ selgitas ta. Eelmisel aastal annetas komitee Lastefondile 20 000 Kanada dollarit ehk ligi 200 000 Eesti krooni. Sel aastal ning ka edaspidi on plaanis jätkata tavapärasema summa ehk 100 000 krooniga.