lk10 L. Puusepa 6Elanikkonna vananedes räägitakse tervishoiuteenuse osutamisel üha enam mõistest „eakasõbralik“. Kuna eakate osakaal patsientide hulgas järjest tõuseb, ühines Tartu Ülikooli Kliinikum koos Lõuna-Eesti Haiglaga 2013. aastal rahvusvahelise liikumisega „Eakasõbralik haigla“. „Eakasõbraliku haigla“ visioon on olla tervishoiuasutus, kus edendatakse eakate inimeste tervist, eneseväärikust ning osalemist oma ravis ja hoolduses.


Selleks, et kaardistada hetkeseis ning seada sihte tulevikuks, hindasid, tõlkisid ning kohandasid kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla 2014. aastal ülemaailmse eakasõbraliku haigla liikumise eestvedaja Shu-TiChiou, MD, PhD, MSc, poolt loodud küsimustiku. Aasta hiljem, 2015, viidi mõlemas haiglas läbi enesehindamine, millele järgnes tulemuste analüüs. Käesolevaks aastaks on valminud parendusplaan ning loomisel on liikumise „Eakasõbralik haigla“ strateegia. Strateegia elluviimine on planeeritud aastatesse 2016–2018, pärast mida tuleb läbi viia korduv enesehindamine.

 

Kliinikumis osales enesehindamisel 16 osakonda 7 kliinikust (hematoloogia-onkoloogia kliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, närvikliinik, kopsukliinik, kirurgiakliinik, sisekliinik, südamekliinik). Hindamiseks valiti osakonnad, kus eakate patsientide osakaal on umbes ≥ 30%. Hindamise läbiviijateks olid õendusjuhid koos meeskonnaga. Enesehindamine toimus neljas kategoorias – juhtimispoliitika; suhtlemine ja teenused; ravi ja hooldusega seotud protsessid ja füüsiline keskkond. Nii on ka hindamise järeldused ja parendusettepanekud jaotunud neljaks valdkonnaks.

 

• Juhtimispoliitika – siinkohal rõhutatakse eakasõbraliku haigla strateegia loomise tähtsust, mille elluviimiseks omakorda on vaja tagada personal, vahendid, õppimisvõimalused. Ühtlasi tuleb kaasata personali strateegiaga seotud otsuste tegemisse, auditeerimisse ja aruandlusesse. Praktiliste saavutuste ja ravitulemuste, organisatsioonikultuuri arengu ning patsientide ja töötajatega seotud muudatuste hindamiseks oleks hea kasutusele võtta kvaliteedi hindamise programm.

 

• Suhtlemine ja teenused – on tähtis, et personal räägiks patsiendiga arusaadavas keeles ning jagaks teavet (haigla lahtiolekuaegadest, teenuste hinnakirjast, ravi- ja uuringuvõimalustest jne) patsiendile eakohasel viisil. Ka kirjalikud infomaterjalid peavad olema eakale patisendile arusaadavad. Lisaks informeerimisele, peab personal kaasama eakaid ja nende perekondi kõigis ravi- ja hoolduse etappides. Haiglas võiksid olla vabatahtlike programmid, et toetada patsiente ja külastajaid haiglasse vastuvõtul, seal liikumisel, transpordil jne ning et aidata ambulatoorsete või statsionaarsete teenuste osutamisel.

 

• Ravi ja hooldus – eduka ravitulemuse saavutamiseks on vajalik vanuselisi ja soolisi erinevusi arvestavate juhiste olemasolu. See aitaks hinnata patsiendi tervise edendamise ja haiguste ennetamisega seotud vajadusi, näiteks eluviisi, toitumist, psühho-sotsiaalset ja majanduslikku staatust, kukkumiste ennetamist. Info tervena vananemise ja seda ohustavate riskide kohta peab olema kättesaadav nii patsientidele, nende peredele, külastajate ja personalile. Lisaks sellele, et eakasõbralikul haiglal peaks olema nimekiri koostööd tegevatest tervishoiu ja sotsiaalteenuste pakkujatest, tuleks koostada koostööpartneritega kava patsiendi ravi järjepidevuse tagamiseks. Kui patsient lahkub haiglast, tuleb talle tagada teave patsiendiorganisatsioonide kohta ning nii patsiendile kui lähedastele kaasa anda arusaadavad juhised.

 

• Füüsiline keskkond – siinses kategoorias, füüsilise keskkonna standarditele vastamise osas, sai kliinikum hindamise käigus kõige positiivsemad tulemused. Keskkond haiglas peab olema turvaline ja mugav. Eakasõbraliku haigla koridorides peaksid olema tugireelingud mõlemal pool seintel, olulised on ka mugavad transpordiühendused. Haigla peaukse juures võiksid olla reisija toomise/viimise ala ja abi pakkuvad töötajad.

 

Eakasõbralik õendusabi kliinikumis
Rääkides parendusettepanekutest spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ülemõe Külli Uiboga, selgitab ta, et osakondade enesehindamine jäi aega, mil L. Puusepa 6 asuv õendusabimaja ehitus käis suure hooga.

„Enesehindamine aitas meil teadlikuks saada mujal maailmas kasutusel olevatest eakasõbraliku haigla standarditest. Hakkasime nende nüanssidega arvestama ka kohe L. Puusepa 6 maja tol hetkel veel pooleli olnud ehitus- ja sisustusprotsessis. Loomulikult ei saanud me muuta vana maja planeeringut, kuid saime muuta mitmeid eakate füüsilist keskkonda mõjutavaid tegureid paremaks – näiteks erinevate värvidega õepostide märgistamine, suureformaadilised sildid ja numbrid, tugireelingute ja kutsungilülitite paigaldamine, et eakas patsient orienteeruks ja tunneks ennast turvaliselt teda ümbritsevas keskkonnas,“ räägib Külli Uibo.

 

Kuna patsiendi statsionaarse õendusabi osakonnas viibimise aeg on keskmiselt üks kuu, siis ei saa alahinnata eakate vaba aja sisustamist. Selleks on loodud puhkealad, tegevustoad ning kujundatud õueala. Külli Uibo rõhutab, et ravitöösse on kaasatud aina rohkem füsioterapeute ning eakate patsientide aktiviseerimine on väga heal tasemel. „Sügisest alustab L. Puusepa 6 majas tööd ka tegelusterapeut, kelle juures saavad patsiendid harjutada nii mõttetööd kui ka motoorikat nõudvaid tegevusi.“ Samuti väärib märkimist asjaolu, et spetsiaalselt patsientidele toimuvad jumalateenistused, käivad esinejad ning korraldatakse ka omavahelisi vestlusi.


On veel üks oluline nüanss, mis puudutab eakate patsientide sõbralikkust – ravi järjepidevus. „Kui patsient ei vaja enam haiglaravi ning läheb meie juurest koju, on tal võimalik ja vajalik kasutada koduõendusteenust, mida võib nimetada ka eakasõbralikuks teenuseks. Kahjuks on hetkel nõudlus teenuse järele oluliselt suurem, kui meie leping Eesti Haigekassaga pakkuda lubab,“ lausub ta.


Olgugi, et ideaalne eakasõbralik teenus kujuneb lõplikult välja tööprotsessi käigus, on juba tänaseks lähedastelt saadud tagasiside pigem positiivne. Patsientide lähedasi on plaanis tulevikus rohkem kaasata, kuna „Eakasõbraliku haigla“ strateegia üks eemärke on võimestada eakaid patsiente ja nende pereliikmeid suurendama kontrolli oma tervise ja hoolduse üle. Nii nagu ka luua eakate inimeste vajadustele vastav sõbralik, lugupidav ja tervist toetav keskkond ning pakkuda tervishoiuteenust, mis on ohutu, tervist edendav ja patsiendikeskne.

 

lk11 Tiina FreimannTiina Freimann, Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemõde: Euroopa riikide rahvastik vananeb ning riigid peavad valmistuma kiireteks muutusteks. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt tõuseb pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus Eestis 2040. aastaks 28%ni.


Eakasõbralike haiglate eesmärk on luua asutustes eakate inimeste tervist ja väärikust toetav ja edendav keskkond ning pakkuda teenuseid, mis on kohandatud eakate inimeste vajadustele. Samas tuleb rõhutada, et eakasõbraliku haigla standardid sobivad kvaliteetse teenuse lähtekohaks igas eas ja mistahes terviseprobleemiga inimestele.


Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla liikumine eakasõbraliku haigla suunas pälvis suurt huvi ja toetust rahvusvahelisel tervist edendavate haiglate konverentsil Norras. Kahe asutuse seniseid tegevusi tutvustas ühisettekandes Lõuna-Eesti Haigla õendusabikeskuse juhataja Lilia Leppsaar.