Kindlasti on tulevikus ka Eestis vähivaktsiinil oma koht vähiravis. Eesti patsiendid peaksid ikka saama samaväärset ravi, mis mujalgi maailmas on parimaks arvatud. Omaette küsimus on vaktsiini individuaalsuses, mis tähendab konkreetse haige kasvajarakkude kasutamist vaktsiini saamiseks. Sisuliselt on tegemist rakuteraapia ühe liigiga. Eestis on olemas kõik eeldused, et vastavaid personaalseid vaktsiine tulevikus valmistada. 21.01.2012, Postimees „Uudne ravi tõotab vähile tugevat vastulööki"

Küll aga arutavad naised üsna elavalt ultraheliuuringu pildi endale saamise võimaluste üle perefoorumites. Mõned on rahulolematud hinna, teised jälle selle pärast, et raha eest saadud pildid on kehvakesed. Asser ütleb, et salvestatud piltide kvaliteet sõltub eelkõige uuringu kvaliteedist. Selles on oma osa nii loote asendil, raseduse kestusel kui ka naise anatoomial ja nii-öelda nähtavusel. 24.01.2012, Tartu Postimees „Ema kõhus kasvava beebi pildi hind rabab rahakotti"

Selle võinuks talle panna ka Eesti tohtrid, kuid haigekassa keeldus eelmise aasta lõpus Eesti arstide taotlusest lülitada pumba panek tervishoiuteenuste loetellu. Igaks juhuks jättis haigekassa avatuks tagaukse - nad rahastavad pumba paigaldamist välismaal! Möödunud nädala neljapäeval sõitiski Aivo Helsingi Ülikooli südamekirurgiakliinikusse, et saada tehissüda. Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurg Arno Ruusalepp tunnistab kummalist olukorda: „Eesti südamekirurgid ja kardioloogid on valmis seda teenust Eesti haigetele pakkuma, aga ei tee seda, sest ravi ei kompenseerita." 26.01.2012, Eesti Ekspress „Haigekassa maksab kinni vaid välismaal paigaldatud tehissüdame"

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm lisab sellele faktile, et tänavu talvel on neile toodud ka mõned alajahtunud patsiendid, kuid õnneks mitte eluohtlikus seisus. Pakaseliste ilmade tervisekahjustustest rääkides tulebki Nõmme sõnul eristada külmunud patsienti alajahtunud patsiendist. Ta selgitas, et külmumine ei ole otseselt eluohtlik. Tavaliselt on külmavõetud kas näpud, varbad, nina või kõrvalestad ning halvimal juhul on võimalik neist lihtsalt ilma jääda. 03.01.2012, Tartu Postimees „Purjutanud noor mees magas lumehanges"