Jaanipäeval lõppes eHL-i juurutamise teine, kõige mahukam etapp. 2008. augustist kuni 2009. juulini juurutati eHL 10 kliinikus ning veelgi täpsemalt öeldes 91 allüksuses. Enne seda töötas eHL-iga vaid 3 kliinikut.

Antud ajavahemikul loodi eHL-i 1500 uut kasutajatunnust ning üle 5000 konto (ühel kasutajal võib erinevate tööülesannete täitmise jaoks olla mitu erinevat kontot).

Selle aja jooksul on eHL-is dokumenteeritud rohkem kui 23 000 statsionaarset ja 190 000 ambulatoorset külastust, nende raames on vormistatud üle 300 000 arve. Alates eHL-i käivitumisest kuni tänaseni on eHL-is koostatud üle 1 000 000 dokumendi.

Peaaegu aasta kestnud teises juurutusetapis oli kokku 25 nn LIVE-nädalat mille jooksul uued struktuuriüksused eHL-i kasutusele võtsid ning eHL-i kasutajatoe koormus selle tõttu ka suurenes.

Kas ikka oli vaja niimoodi kiirustada?

Juurutamise tempo on olnud väga kiire, mitmel korral on see tekitanud meditsiinitöötajates ka rahulolematust – on soovitud pikemat ettevalmistusaega ja rohkem nõustamist osakonnas koha peal, lisaks ka rohkem funktsionaalsust ja automaatika lisamist programmi.

Paraku on kahe keskse meditsiiniinfosüsteemi ülalpidamine kliinikumi jaoks väga kulukas. Lisaks süsteemide ülalhoidmiskuludele (serverid, litsentsid, hoolduskulud) tekivad topeltkulud ka Sotsiaalministeeriumi ning haigekassa nõuete täitmiseks vajalike arendustööde tõttu.

Alates 2010. aasta algusest suureneb kliinikumist kohustuslikus korras riiklikesse infosüsteemidesse saadetava digitaalse info hulk kordades – haigusjuhu alustamise ja lõpetamise teatised, statsionaarsed ja ambulatoorsed epikriisid, töövõimetuslehed, retseptid, saatekirjad jne.

Lisaks on kliinikumil endal optimaalsema ravitööde planeerimise huvides vajalik saada operatiivne ülevaade ravi järjekordadest, arveldatud ja arveldamata teenustest, avatud haigusjuhtudest jne, mis kahe infosüsteemi tõttu muutus väga keeruliseks.

eHL – mis saab edasi?

2009. aasta teises pooles jätkame juurutamist nendes kliinikutes, kes seni veel eHL-iga liitunud ei ole, ning tegeleme ka nende allüksustega, kes teises etapis vaid osaliselt liitusid (näiteks päevaravi).

Praeguste plaanide kohaselt saame juurutamisega ühele poole 2010. aasta veebruaris.

Loomulikult tuleb eHL-i ikka edasi arendada, programmi kasutajasõbralikumaks teha ning arstidele vajalikku funktsionaalsust lisada. Soovide ja ettepanekute nimekiri on päris pikk ning jõudumööda neid ka ellu viiakse. 2009. aasta lõpus tegeletakse peamiselt Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa nõuete täitmisega seonduvate arendustega.

 

korm
Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja