Juhtumikorraldus on vajadustest lähtuv protsess, kus teenuste osutamise ja koordineerimisega tagatakse inimesele tema vajadustest lähtuv abi vältimaks psühhosotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist.

Juhtumikorralduses vaadeldakse inimest kui tervikut – mida laialdasemalt probleemile läheneda, seda rohkem saab teda aidata.

Kui meditsiiniline diagnoos põhineb probleemil, siis psühhosotsiaalne diagnoos tugineb kirjeldusele. Räägitakse probleemidest ning nende tekkepõhjustest ja vajadustest. Sotsiaaltöö ei vaata ainult inimest, vaid ka keskkonda, sh probleeme eluasemega, suhetega, ressurssidega jms.

Juhtumikorraldaja oskus märgata inimese võimalusi ja ressursse on see, mis aitab edasi liikuda ja inimesel oma probleeme lahendada. Juhtumikorraldaja peab olema loov, paindlik ja oskama töötada meeskonnaga.

Kliiniline juhtumikorraldus eeldab spetsiifilisi klienditöö oskusi, otsene sekkumine toimub nii üksikkliendi kui ka keskkonna tasandil. Raske klient vajab sügavamat ja otsesemat kontakti ning teenuste planeerimisele lisaks ka teenuste otsest osutamist. Alahinnata ei tohi hindamisele kuluvat aega, mis annab sisu edaspidistele tegevustele.

Juhtumikorraldaja ülesanne ei ole inimese eest probleeme ära lahendada, vaid julgustada teda sobivaid lahendusi otsima. Ta annab kätte suuna lahenduse leidmiseks ning inspireerib tegutsema ja mõtlema.

„Juhtumikorraldaja on kui jaamakorraldaja, kes rongi õigele rööpapaarile suunab,“ on oma loengus öelnud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö assistent Karin Kiis.

Merle Pahk
kliinikumi sotsiaaltöötaja