Hetkel tehakse kopsutransplantatsioonioperatsioone, tõsi küll, veel välismaal. Täpsemalt Austrias Viini Ülikooli Kliinikus, kus aprilli lõpus siirdati kopsud esimesele kliinikumi patsiendile. Kuid pole päris võimatu, et ühel hetkel võiks kopsusiirdamine aset leida ka kliinikumis koha peal.

Ideest tegudeni

Kopsukliiniku torakaalkirurgi Tanel Laisaare sõnul on kopsusiirdamise idee olnud õhus juba üsna pikka aega, kuid seni oli see erinevatel põhjustel ideetasandile ka jäänud. Tõsisemalt hakati transplantatsiooniprojektiga tegelema vähem kui kaks aastat tagasi. Tõuke selleks andis teatud hetkel järjest päris mitme niisuguse noore patsiendi esilekerkimine, kelle jaoks kopsutransplantatsioon on ainsaks ravivõimaluseks. „See ei ole sugugi ainult vanade suitsetajate kopsude väljavahetamine, vaid paljudel juhtudel just nimelt noorte inimeste jaoks oluline ravivõimalus, kellel üleüldse igasugune muu alternatiiv puudub,“ täpsustab dr Laisaar kopsusiirdamise kandidaatide olemust.

Teine aspekt, miks kopsukliiniku arstid siirdamistemaatikaga tegelema hakkasid, on kopsutransplantatsiooni tulemuste järk-järguline paranemine. Dr Tanel Laisaar räägib, et kümne või enama aasta eest, kui kopsusiirdamine esimest korda kliinikus kõne alla tuli, ei olnud selle tulemused võrreldes teiste organidoonortransplantatsioonidega just väga head, kuid tänaseks on need aasta-aastalt selgelt paremuse poole läinud. Ta usub, et praeguseks on maailmas jõutud tasemele, kus võib julgelt öelda, et tegemist on tõsiselt aktsepteeritud tänapäevase ravimeetodi, mitte enam eksperimentaalse tegevusega. „Kuna tulemused on suhteliselt head, siis seetõttu ongi mõttekas sellega tegeleda, see ei ole mitte maha visatud raha,“ on Laisaar veendunud.

Toimiva süsteemi loomine

Kopsukliiniku arstid on algusest peale püüdnud transplantatsiooniprojekti käsitleda kui pikaajalise programmi ülesehitamist, mitte pelgalt ühe patsiendi päästmise operatsiooni. Seetõttu on ka esimese kopsusiirdamiseni jõudmine võtnud ehk veidi kauem aega kui see oleks olnud ühele patsiendile kontsentreerumise korral. Samas rõhutab dr Laisaar, et tänu pikemale ja põhjalikumale ettevalmistamisele on käesolevaks hetkeks suudetud luua üsna toimiv süsteem. „Ma arvan, et päris olulise läbimurde oleme me saavutanud just kopsudoonori käsitluse osas ning samuti oleme hoolega tegelenud kopsuarstide informeerimise ja teavitamisega antud ravivõimalusest,“ kirjeldab kirurg seniseid edusamme.

Üheks peamiseks seni programmi edu pärssinud probleemiks peabki Tanel Laisaar just kopsutransplantatsiooni kui ravimeetodi vähest teadvustamist arstkonna hulgas. „Patsiendid, kes tegelikult sellest transplantatsioonist võidaksid, ei jõua hästi meieni või kui jõuavad, siis sageli liiga hilja,“ väljendab doktor muret. Kahetsusega toob ta näiteks mitmed siirdamiskandidaatidest patsiendid, keda on uuritud ning operatsiooniks ette valmistanud, kuid kes paraku ei ole jõudnud transplantatsiooni ära oodata. Lõppeks aga lausub lootusrikkalt: „Praeguseks, ma arvan, on see süsteem siiski sealmaal, et kui patsient vähegi õigel ajal meie juurde suunatakse, siis suudame me kõik niimoodi korraldada, et ta ka siirdatud saab“.

Koostöö Austria arstidega

Nagu iga uue asjaga, nii on ka kopsusiirdamise puhul alguses palju ebakindlust ja ebaõnnestumisi, mistõttu on programmi käivitamisel otstarbekas tugineda koostööle mõne Euroopa juhtiva keskusega. Kopsukliinikul on koostööleping Viini Ülikooli Kliinikuga, kus möödunud aastal tehti üle 100 kopsusiirdamise. „Tänapäeval on inimeste ootused ja nõuded meditsiiniabile niivõrd kõrged, et me ei saa enam eksperimenteerimisega tegeleda,“ selgitab dr Laisaar ühistegevuse vajalikkust. „Siin ise pihta hakata oleks natukene liiga raske ja riskantne, sest selleks, et siirdamine õnnestuks, ei piisa ainult kirurgist, vaja on väga pädevat meeskonda.“

Dr Laisaar kiidab Viini ülikoolihaigla väga koostöövalmeid kolleege ning lisab, et tasapisi püütakse ka kopsukliinikus luua ja välja koolitada spetsiaalset transplantatsioonimeeskonda tagamaks siirdamisprotsessi võimalikult sujuv toimimine.

Siirdamise näidustused

Kopsutransplantatsioon on sobiv ravimeetod peamiselt finaalstaadiumis kopsuhaiguste korral, mille puhul puuduvad alternatiivsed ravivõimalused ja ka olulised vastunäidustused. Dr Tanel Laisaar ütleb, et sellised haigused võivad olla vägagi erinevad, kuid lisab, et üks sagedaim neist on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. „See on enamasti küll vanemate inimeste probleem, aga seda võib ka noorematel olla,“ rõhutab ta. Kuid kopsusiirdamisega ravitavate patoloogiate nimekiri on pikk, sisaldades endas ka näiteks mitmesuguseid kopsufibroosiga kulgevaid haiguseid, interstitsiaalseid kopsuhaiguseid ning paljusid haruldasi, harvaesinevaid haiguseid, mida kliinikumis konkreetselt diagnoositakse vaid mõned juhud aastas, kuid mis esinevad sellisel juhul enamasti just noorematel inimestel.

Dr Laisaar peab vajalikuks eraldi välja tuua peamiselt lastel esineva tsüstilise fibroosi, mille paranenud raviga need lapsed tänapäeval ka täiskasvanu- või noorukiikka jõuavad. „Selle haiguse ravimiseks puudub igasugune muu alternatiiv ja kopsutransplantatsioon on nende puhul kindlasti lahenduseks ja võimaluseks eluiga oluliselt pikendada,“ selgitab Laisaar. Kahjuks tõdeb arst, et just sellise haiguse kandjad on kontingent, kes praegu kliinikumi kopsuarstideni hästi ei jõua. Samas rõhutab ta, et kogu maailmas on selle grupi osakaal transplantatsioonide hulgas tasapisi tõusmas: „Meie koostööpartnerid Viinis on näidanud, et vähemasti nende puhul on just nimelt see tsüstilise fibroosi grupp kõige paremate ravitulemustega.“

Edulugu: esimene siirdamise läbi teinud kliinikumi patsient

Juuni alguses naasis Viinist esimene kopsutransplantatsiooni operatsiooni läbi teinud kliinikumi patsient. Dr Tanel Laisaare, kohaliku Austria kirurgi ning Ungarist pärit kirurgi koostööna sooritatud operatsioon leidis aset 28. aprillil. Ning kuigi patsiendi taastumine Viini ülikoolihaiglas kulges mõningate väiksemate probleemidega ja võttis veidi üle kuu aja, tunneb patsient end dr Laisaare sõnul praegu päris hästi. „Kui ta enne vajas pidevalt hapnikku, siis praegu enam mitte ning tema füüsiline võimekus on tunduvalt parem kui see oli enne, kuigi see on teataval määral siiski piiratud,“ räägib kirurg.

Patsiendi igapäevase elu kvaliteet võib täielikult taastuda

„Kui postoperatiivsel perioodil kõik kenasti kulgeb ja mingisuguseid tüsistusi ei teki, siis peaks kopsusiirdamise läbi teinud inimene saama täiesti tavalise normaalse igapäevase elurütmi juurde tagasi,“ heidab dr Laisaar valgust kopsutransplantatsiooni positiivsetele tulemustele. „Temast ei saa tõenäoliselt füüsilise töö tegijat, aga täiesti tavalise igapäevase eluga peaks ta saama toime nii nagu täiesti tavaline inimene.“

Taastumine aga võtab siiski mõned kuud aega ning äärmiselt oluline on sealjuures just postoperatiivne treening. Dr Tanel Laisaar selgitab, et kopsuhaigetel tekib sageli lihasnõrkus ja nad kõhetuvad, mistõttu ongi spetsialiseeritud rehabilitatsioon kogu kopsusiirdamisprogrammi juures väga tähtis komponent.

Kogu protsess nõuab suurepärast meeskonnatööd

Tanel Laisaar peab kogu transplantatsiooniprotsessi juures tohutult oluliseks hästi toimivat meeskonnatööd: „Sellesse koostöösse on haaratud väga palju erinevaid inimesi ja seni on eriliselt palju abi olnud neerusiirdajatest ja transplantatsiooni koordinaatoritest, tänu kellele on just doonorikäsitluse pool väga hästi toiminud.“ Samuti on arsti sõnul vältimatult hädavajalik koostöö kõikide erinevate erialade arstidega, kes protsessi peavad olema kaasatud.

Erilist tänu soovib dr Laisaar aga avaldada kopsukliiniku pulmonoloog dr Marget Savisaarele, kes on näinud tohutut vaeva siirdamist ootavate patsientide ettevalmistamisega ning tegeleb hetkel ka esimese operatsiooni läbi teinud patsiendi transplantatsioonijärgse raviga. „Väga hästi on sujunud koostöö ka anestesioloogide ja intensiivravi arstidega, patoloogiga, infektsioonikontrolli teenistuse arstidega, füsioterapeudi ja paljude teistega, sealhulgas Kliinikumi juhatusega, kes meie tegevust on toetanud,“ jagab arst lahkelt kiidusõnu.

Tanel Laisaar usub, et kliinikumi arstide jaoks ongi parim viis kopsutransplantatsiooni protsessi õppida Viinis opereeritavate patsientide abil ning on seisukohal, et sellisele koostööle tuginedes saadakse süsteem kõige paremini käivitatud. “Ehk jõuame siis ühel hetkel ka selleni, et me sellise transplantatsiooni ka Eestis tehtud saame. See on eesmärk praegusel hetkel,“ ütleb arst lootusrikkalt tulevikku vaadates.

Merili Väljaotsa