Ühel möödunud aasta päikeselisel septembripäeval potsatas kolmanda kursuse arstitudeng Pii Mülleri mailboxi arstitudengite listi kaudu saadetud kiri, milles SA TÜK Lastefond palus häid inimesi appi lastehaiglasse fondi tutvustavat seinalehte tegema. Neiule pakkus asi huvi ning ta otsustas vastata.
Sellest ajast saati on Pii Müller erinevates Lastefondi ettevõtmistes vabatahtlikuna kaasa löönud ning ühest väikesest projektiplaanist on välja kasvanud pikemaajaline koostöö. Kusjuures kõige iroonilisem on siinjuures see, et seinalehe projekt, millest kõik alguse sai, plaaniks ka jäi. „Kui nüüd ausalt öelda, siis seinalehest pole isegi mitte kavandit, kuid tehtud on seevastu kõike muud ja tunduvalt suuremas mahus, kui ma listikirjale vastates eales ette kujutada oskasin,“ muigab Pii. Ta käib võimalust mööda lastekliinikus lastega mängimas, kogub pisikestele patsientidele mitmesuguste algatuste näol mängimis- ja meisterdamisvahendeid ning aitab fondil organiseerida erinevaid üritusi, mille tulu läheb lastekliinikule vajalike raviaparaatide soetamiseks.
Kuid mis paneb ühe noore tudengineiu hoolimata niigi tihedast päevakavast killukese oma väärtuslikku vaba aega teiste abistamise nimel loovutama? Käib ju Pii tudeerimise kõrvalt ka poole kohaga tööl, praktiseerides omandatud teadmisi anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikus intensiivravipõetajana. Pii ise leiab, et õppimise ja muu tegevuse vahel tuleb leida tasakaal ning vabatahtlikkusega tegelemine on üheks viisiks, kuidas seda teha. „Õppetöö arstiteaduskonnas on piisavalt pingeline ning kuidagi peab ju oma patareisid laadima,“ selgitab ääretult optimistliku ellusuhtumisega tütarlaps.
Veelgi rohkem ajendab teda aga eneseteostusvõimalus ning lihtne ja inimlik soov nõrgemaid aidata: „Ka kõige parema tahtmise juures on tudengina keeruline teha samas mahus head, kui seda võib omale lubada mõni ärimees,“ räägib Pii ning tunnistab, et hetkel on temast fondile rohkem kasu vabatahtlikuna, kui kuidagi teisiti. „Vabatahtlikuks olemine annab mulle piisavalt eneseteostusvõimalust ning teadmine, et ma teen midagi õilsal eesmärgil, pole mitte halb tunne. Head teha on hea tunne!“
Hoolimata kiirest elutempost ei ole Piil kordagi tekkinud soovi vabatahtlikkusele Lastefondis käega lüüa. „Mul on Lastefondi juures olnud võimalus ette võtta väga palju erinevaid asju, mida ma muidu võib-olla mitte kunagi teha ei saaks,“ põhjendab südikas neiu oma lakkamatut tegutsemisindu. „Pealegi meeldib mulle mõte, et oma päevast paar tunnikest fondi käsutusse andes saan ma mõne haige lapse ravikvaliteedi paranemisele omalt poolt kasvõi natukenegi kaasa aidata“.
Pii Mülleriga
vestles Merili Väljaotsa
Kommentaarid:
Pii on üks eriline tütarlaps nagu tema nimigi. Ta teeb kõik, et seatud eesmärke saavutada ja paneb ka kogu oma tutvusringkonna selle nimel tegutsema. Pii tuli, tegi ja võitis Lastefondi südame.
Küllike Saar
SA TÜK Lastefondi tegevjuht
Pii on mu sõprade laps ja mulle nagu tütreke. Samas annab tema küpsus ja avatud olek meile vaatamata eavahele suurepärase võimaluse olla head sõbrad.
Arvan, et Pii on eriline, eks seepärast temast ju kirjutategi. Mis ta eriliseks teeb? Tema huvi väga paljude asjade vastu, mis ei ole iialgi passiivne huvi – Pii tahab alati ise osaleda ja aidata asju nihutada. Ja lausa erakordne on tema võime vaimustuda – see nii harvaesinev nähtus meie aja noorte seas.
Dr Katrin Elmet
anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud anestesioloogia erialal