Avaleht Kliinikutes-teenistustes
Kliinikutes-teenistustes
E-gastroenteroloogi argielu Prindi
Neljapäev, 23 Märts 2017 15:18

lk5 Riina Salupere NilsonE-gastroenteroloog on erilaadne gastroenteroloog. E-konsultatsioonil otsustab ta patsienti nägemata perearsti valitud märkmete, eHL-i haigusjuhtude ajaloo, digiloo, pildipanga ja retseptikeskuse andmete alusel täiendavate uuringute ja ravi vajalikkuse ning annab perearstile nõu edasiste tegevuste osas. E-gastroenteroloog tegutseb kiiresti, sest e-konsultatsioon peab saama vastuse nelja tööpäeva jooksul alates e-konsultatsiooni saatekirja saatmisest. E-vastuvõtt toimub aga juhul, kui e-gastroenteroloog peab näidustatuks patsient vastuvõtule kutsuda.

 

E-gastroenteroloog sündis 2015. aastal, kui Eesti Haigekassa pöördus Eesti Gastroenteroloogide Seltsi poole ettepanekuga töötada välja e-konsultatsiooni nõuded gastroenteroloogias. Eesti Perearstide Selts ja Eesti Gastroenteroloogide Selts sõlmisidki 21.09.2015 kokkuleppe, nõustudes, et perearst suunab patsiendi e-konsultatsioonile kas seedeelundite haiguse kahtlusel või seedeelundite haiguse korral, mil patsient vajab gastroenteroloogi jälgimist ja/või konsultatsiooni. Kokkuleppes rõhutatakse arusaadavalt sõnastatud e-konsultatsiooni eesmärgi ning diagnoosi või diagnoosi hüpoteeside olemasolu saatekirjal, samuti eelnevate uuringute (kõhuõõne ultraheliuuring, gastroskoopia, koloskoopia) tulemusi sõltuvalt e-konsultatsiooni eesmärgist.

 

2016. aasta mais alustas e-gastroenteroloog e-konsultatsioonidega Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kümne kuuga (01.05.2016–01.03.2017) on olnud 202 e-konsultatsiooni. Vastuvõtule osutus vajalikuks kutsuda neist 50 patsienti (25%). Perearsti poolt ammendavalt uuritud ning haiglaravi vajavaid või koheselt haiglauuringuid vajavaid oli kokku 38 patsienti (19%).

 

Eesti Gastroenteroloogide Seltsi koosolekul 03.02.2017 analüüsiti e-gastroenteroloogi tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida-Tallinna Keskhaiglas ning nenditi, et e-vastuvõtule kutsutute arv sõltub suuresti olemasolevast ambulatoorse lepingu ravijuhtude täitmisest, mistõttu erineb haiglati. Koosolekul peatuti ka üldistel e-konsultatsiooni probleemidel, millest mõni näide tutvustuseks.

 

Diagnoosidest on saatekirjal perearstide kindlaiks lemmikuiks Z03 (meditsiiniline jälgimine ja hindamine kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes), R10 (kõhuvalu) ja R14 (kõhupuhitus). Eelistatult ootaks e-gastroenteroloog juba sümptomite sünteesil põhinevat diagnoosi või diagnoosi hüpoteesi. E-konsultatsiooni eesmärgiks kirjutatakse sageli: „diagnoosi täpsustamiseks“ ja „e-konsultatsiooniks“ ja on ka otseküsimusi „kas oleks võimalik leida gastroskoopia ja koloskoopia aega?“ või „täna CITO! aega üritatud panna, aega pakkuda pole.“ E-gastroenteroloogile meeldivad aga küsimused: „millise intervalliga oleks näidustatud edaspidised endoskoopiad?“ või „kuidas jälgida polüübi eemaldamise järgselt patsienti?“ või „kas Barretti söögitoru vajab endoskoopial jälgimist?“.


Ülimalt oluline on patsiendi vaevustest arusaamine. E-gastroenteroloog ei pruugi aru saada, kui patsiendil on „düspeptiline iste“ või „gaasid tulevad raskelt maost välja“ või „vahel kõht kinni ja vahel lahti, kui füüsilist koormust rohkem, siis kõht lahti ja kakat vähe, kõhukinnisust palju, herneid süüa ei saa, muna süüa ei saa“.

 

Kahetsusväärselt vähe kasutatakse perearstide poolt võimalust lisada e-konsultatsiooni saatekirjale ka saatekirja manuseid. Tavapäraselt lisatakse tekstina, et info uuringute kohta pildipangas ja/või digiloos. Seetõttu on suurimaks ja ajakulukamaks patsiendi eHL-i haigusjuhtude ajaloo, pildipanga, digiloo ning retseptikeskuse päringud. Aega kulub e-konsultatsiooniks tavakonsultatsiooniga võrdväärselt.

 

E-gastroenteroloogi vastutus on määratu suur, sest e-konsultatsiooni otsus sünnib patsienti nägemata ja säilib digiloos igaveseks. Aga gastroenteroloogidele on e-konsultatsioon meelepärane töö.

 

Riina Salupere
e-gastroenteroloog

 

Lisalugemiseks
1. „E-konsultatsioon kui võimalus õigeaegsele eriarstiabile“. Kliinikumi Leht, oktoober 2016. (http://www.kliinikum.ee/leht/kliinikud-teenistused/1550-2016-10-27-06-01-50)
2. https://www.haigekassa.ee/et/partnerile/raviasutusele/perearstile/e-konsultatsioon

 
EHL: valmimas on uus radioloogiliste uuringute tellimismoodul Prindi
Neljapäev, 23 Märts 2017 15:10

Radioloogiakliiniku ja informaatikateenistuse koostöö tulemusel valmib 2017. aasta kevadel eHL-s radioloogiliste uuringute tellimise uus moodul. Esimesena avaneb uut moodi tellimise võimalus kompuutertomograafia uuringute tellijatele.


Töörühm, kuhu kuuluvad dr Pilvi Ilves, dr Anu Leht, dr Elina Reedi, Raili Nuiamäe, Terje Markus ja Andrus Aavik radioloogiakliinikust ning Kristina Rivis ja Tiiu Laud informaatikateenistusest, on teinud ettevalmistusi uue mooduli käivitamiseks üle aasta.


Koostööd on tehtud erinevate tellijate esindajatega, et kaardistada, milline lahendus oleks kõige kasutajasõbralikum, samas kõige põhjalikum ning usaldusväärsem. Tellijapoolsete soovide kaardistamises on töörühma palju aidanud dr Peeter Saadla, dr Ain Kaare, dr Veronika Reinhard, dr Alo Rull, dr Andres Kotsar jt.


Eelmisest aastast kehtib Eestis uus riiklik radioloogiliste uuringute ja protseduuride loend, millega peavad ka kliinikumis kasutusel olevad loendid olema vastavuses. „Põhjaliku ning töömahuka loendite, koodide, eri loendite vaheliste seoste ja lisatingimuste analüüsi pidid radioloogid mitu korda läbi tegema, kuna riikliku loendi viimane muudatus kinnitati alles detsembris 2016,“ selgitab Kristina Rivis informaatikateenistusest.


Töörühma eesmärk on olnud paberil saatekirjaga võrreldes täpsema, eksimusi vähendava ja radioloogidele rohkem vajalikku informatsiooni sisaldava uuringu tellimisvormi tekitamine. Labori analüüside e-tellimise mooduli on kasutajad väga hästi vastu võtnud ning sellest ajendatuna on radioloogia uuringute e-tellimise mooduli ülesehitamisel lähtutud sarnasest kasutajaliidesest.


Uus moodul võimaldab tellijatel vajalikku uuringut lihtsalt tellida ja väga täpselt ära kirjeldada näidustuse, mille pärast patsiendile uuringuid tehakse. Meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuetest tulenevalt kuvatakse tellijale erinevate uuringute puhul erinevad lisaandmeväljad. Ka annavad lisaväljad radioloogidele infot kontrastaine kasutamiseks. Struktuuriüksuste põhiselt tekivad sarnaselt analüüside e-tellimistele ka uuringute tüüptellimused, mis teevad uuringute tellimise mugavamaks ja kiiremaks.


Kompuutertomograafiliste uuringute elektroonse tellimise pilootprojekti planeeritakse aprillikuusse. Pilootprojekti õnnestumine sõltub kõigi osapoolte konstruktiivsest koostööst.
Järgmisena on plaanis avada magnetresonantstomograafia, röntgeni, ultraheli, angiograafia ja menetlusradioloogia uuringute elektroonne tellimine. See tähendab iga modaliteedi juures põhjalikku eeltööd loendite, kodeeringute, lisaandmete ja nende seoste tabelitega. Tööd jätkub terveks aastaks.


Informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja Kati Kormi hinnangul on radioloogiakliinikus tehtud ära väga suur töö: „Radioloogide koostöö informaatikateenistusega on olnud väga tulemuslik ning sellest sünnib tulu kõikidele kliinikutele.“

 

Dr Pilvi Ilves, radioloogikliiniku juhataja: Elektroonne saatekiri ei hoia küll saatva arsti aega kokku, nagu eeldatakse e -lahendusest, ent patsiendi uuringu tegemine muutub täpsemaks ja patsiendile ohutumaks. Elektroonne saatekiri võimaldab saatekirja paremini säilitada, kuna kiirgusmääruse järgne kohustuslik 5-aastane radioloogiliste saatekirjade hoidmine on pabersaatekirjade korral üliraske, kui arvestada, et radioloogiakliinikus tehakse aastas pool miljonit erinevat uuringut ja nende arv kasvab iga aastaga.


Loodetavasti liigume edasi ka elektroonse broneerimise juurde, kuid see järgmine suur ülesanne ei ole lihtne eriti keerulisemate uuringute korral, nagu MRT, kus uuringute pikkused on väga erinevad. Elektroonne broneerimine loob siiski paremad võimalused uuringuaja valikul patsiendile ja ka radioloogiakliinikule uuringute planeerimisel.

 

Kliinikumi Leht

 
Dr Georgi Nellis kaitses doktoritööd Prindi
Neljapäev, 23 Märts 2017 15:02

lk2 Georgi Nellis6. märtsil kaitses Georgi Nellis filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „The use of excipients in medicines administered to neonates in Europe“ („Abiainete kasutamine vastsündinutele manustatavates ravimites Euroopas“).


Töö juhendajateks olid professor Irja Lutsar (TÜ meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia õppetool) ja dotsent/vanemteadur Tuuli Metsvaht (TÜ lastekliinik ja meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia õppetool). Oponendiks dr Catherine Tuleu (PhD), Reader in Pharmaceutics, Director, Centre for Paediatric Pharmacy Research, UCL School of Pharmacy, London - UK.


Kokkuvõte
Abiainete kasutamine vastsündinutele manustatavates ravimites Euroopas


Abiained on vajalikud erinevate ravimvormide väljatöötamiseks, säilitamiseks, maitseomaduste parandamiseks jne. Arvestades ainevahetuse iseärasusi, on teatud abiainete kasutamisega seotud riskid enam väljendunud vastsündinutel. Enam kui tuhandest kasutusel olevast abiainest on kõrvaltoimeid vastsündinutel kirjeldatud vaid üksikutel – parabeenid, polüsorbaat 80, propüleenglükool, etanool, bensoehape, naatriumbensoaat, bensüülalkohool, sorbitool, naatrium sahhariin ja bensalkooniumkloriid. Nende, potentsiaalse ohtlikkuse seisukohalt enim huvi pakkuvate abiainete (excipients of interest, EOI) kasutuse uurimisele keskendusime käesolevas töös.


Meie töö eesmärkideks oli iseloomustada ravimites olevate EOI kasutamise ulatust Euroopa vastsündinute osakondades, s.h hinnata uuringumetoodika mõju saadud tulemustele, leida EOI manustamisega seotud riskifaktorid ning hinnata ravimite asendamise võimalusi vältimaks EOI manustamist vastsündinutele.


Viisime Euroopa vastsündinute osakondades läbi 3-päevase küsimustik- (service evaluation survey, SES) ja ühepäevase hetklevimusuuringu (point prevalence study, PPS). Kahe uuringu metoodika hea omavaheline korrelatsioon andis võimaluse kasutada kogutud tulemusi teineteist täiendavana.


Kokku osales SES ja PPS uuringus vastavalt 20 ja 21 Euroopa riiki 115 ja 89 osakonnaga. SES registreeriti 313 toimeainet, mida manustati 1065 erineva ravimpreparaadina. PPS 726-le vastsündinule registreeriti 2199 ravimikorraldust. Kolmandik ravimitest sisaldasid vähemalt ühte EOI; kaks kolmandikku vastsündinutest said vähemalt ühte nendest. Uuritavate demograafilistele parameetritele ja aktiivainete struktuurile tasakaalustatud regressioonanalüüsis leidsime erinevused Euroopa regioonide vahel. Siit järeldasime, et on võimalik asendada ühes riigis kasutatava EOI sisaldav ravimpreparaat teises riigis kasutusel oleva EOI-vaba analoogiga. Leidsime, et ainuüksi sageli kasutatavate ravimite asendamine vähendaks kõigi EOI saavate vastsündinute arvu peaaegu poole võrra. Euroopa vastsündinutele manustatakse sageli EOI, kusjuures mitte alati pole see hädavajalik. Olemasolevate asendamisvõimaluste rakendamine säästaks paljud vastsündinud ebavajalikust ekspositsioonist.


Juhendaja Tuuli Metsvaht, vanemarst-õppejõud anestesioloogia erialal: Dr Georgi Nellise doktoritöö käsitleb seni üsna vähe uuritud abiainete valdkonda. Vastsündinutel, kelle ravimite ja ka abiainete metaboliseerimise võime erineb oluliselt täiskasvanutest, on kirjeldatud mitmeid eluohtliku seisundi või ka surmaga lõppenud juhtumeid seoses mürgistustega abiainetest. Antud uurimistöö aitab oluliselt selgitada abiainetega seotud probleemi ulatust pakkudes välja võimaluse nende manustamise oluliseks vähendamiseks ilma kalli keerulise ja aeganõudva ravimite ümbertegemise (reformulation) protsessita. Käsitletud teemad on olulised parandamaks farmakoteraapia kvaliteeti vastsündinutel.

 

 
Neli nädalat Saksamaal Prindi
Neljapäev, 23 Märts 2017 15:01

lk7HELIOS Berlin Buch kliinikAjavahemikul 16. jaanuar kuni 10. veebruar 2017 osalesin koolitusel Saksamaal, Berliinis, HELIOS Berlin-Buch kliinikus lastekirurgia osakonnas. Tegemist oli praktilise koolitusega, mis sai teoks tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondile. 4 nädala jooksul võtsin osa osakonna tavapärasest tööst, samuti osalesin erinevatel lastekirurgilistel operatsioonidel. Professor Klaus Schaarschmidt, kes juhatab seal lastekirurgia osakonda, on suur miniinvasiivse kirurgia entusiast ning maailmas tuntud kui laste ja noorukite rindkere kirurg. Küllalt tavalised olid tema juures rindkere deformatsioonidega patsiendid nii Venemaalt kui ka Lähis-Ida riikidest. Osalemine miniinvasiivsetel operatsioonidel andis suurepärase kogemuse ja teadmised operatsioonide tehnilistest külgedest, mida loodan edaspidi rakendada ka meie töös. Kui üldiselt enamus tööst on sarnane meie igapäevatööle, siis silma jäid mõningad väikesed erinevused korraldusliku poole pealt. Hea mulje jättis reaalajas kasutatav operatsiooniplaan, kus operatsioonbloki seinal olevast monitorist võis jälgida, millises toas on operatsioon juba alanud, millises alustatakse anesteesiaga ning kus on operatsioon juba lõppenud. See eeldas muidugi, et operatsiooniõed sisestasid väga täpselt aja, millal patsient saabus operatsioonituppa ja millal alustati anesteesiaga ning millal operatsiooniga. Teine tähelepanek oli samuti seotud operatsioonidega, kus patsiendi ettevalmistuse ja anesteesiaga alustas teine anesteesia brigaad ettevalmistusruumis ning patsient saabus operatsioonituppa juba täisnarkoosis transporditaval operatsioonilaual. Just suuremahuliste operatsioonide korral tagas see küllalt olulise ajakokkuhoiu, tänu millele sai operatsioonituba kasutada efektiivsemalt. Kuigi meie mõistes on tegemist väga suure meditsiinikeskuse ja heaoluriigiga, jäid kohalike kolleegidega rääkides kõlama mõningad probleemid, milleks on vähehaaval süvenev rahaprobleem ja personalipuudus. Harvad polnud juhud, kui operatsiooniplaani lõpust jäeti mõni operatsioon ära, sest tööpäev lõppedes polnud piisavalt personali, kellega seda läbi viia. Samas oli varasemalt patsiente hoiatatud ja instrueeritud, mistõttu reeglina patsiendid ära jäänud operatsioonist väga suurt numbrit ei teinud.


Läbitud koolitus andis suurepärase kirurgilise kogemuse ning jõudu ja tahtmist jätkata miniinvasiivse kirurgia arendamist lastel Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

Viljo Kübarsepp
Arst-õppejõud lastekirurgia erialal

 
20 aastat uneuuringute algusest psühhiaatriakliinikus ja Eestis Prindi
Neljapäev, 23 Märts 2017 14:52

lkxx unehairete ajaluguArvutid olid just ilmumas kliinikumi. Macintoshi arvutid olid üksikute lemmikud. Unemeditsiin maailmas kolis üle laiadele paberlintidele salvestamiselt arvutitesse. Tootjafirma tugi interneti kaudu polnud igapäevane. Arsti töötasu oli 6000 krooni.


Sellisel ajal, märtsis 1997, tegime esimesed polüsomnograafilised uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. Professor Veiko Vasara huvi unehäirete vastu viis ta uurimistööd tegema Soome 1990ndate algul ning oma juhitavasse kliinikusse uneuuringu aparatuuri hankima. 1996. aasta lõpus pakkus ta residentuuri lõpetavale psühhiaatrile dr Tuuliki Hionile tööd uneuuringutega ning unehäiretega patsientidega.


Tegutseti praeguse nahakliiniku ruumides psühhiaatriakliiniku Raja tänava hoone III korrusel. Video salvestas palatis statiivil seisev kaamera, videokassetti tuli käia vahetamas palatis. Islandil asuva tootjaga suheldi e-posti vahendusel. Tehnikateenistuse jaoks oli see tehnika võõras. Abiks oli psühhiaatriakliiniku IT-mees Madis Ester.   Foto arhiivist: dr Tuuliki Hion, dr Marlit Veldi, dr Margus Luht, õde Monika Faster


1997. aasta algul liitus meeskonnaga dr Marlit Veldi ja õde Monika Faster. Esimene öine uuring tehti dr Marlit Veldil. Koos õpiti ja leiutati, õpetati välja järgmisi õdede põlvkondi, uuringud muutusid regulaarseks ja nende maht kasvas 10–20 uuringuni kuus. Aastatel 2000–2003 tegutsesime eraldiseisva osakonnana, kriisi ajal töö mahud aga vähenesid. See viis dr Veldi lahkumiseni meeskonnast ning edasi loogilise jätkuna unekeskuse rajamiseni kõrvakliinikus koostöös professor Mart Kulliga. Unehäirete meeskond jätkas psühhiaatriakeskuse osana tehes uuringuid ja ambulatoorset tööd. Uneaegsete hingamishäirete diagnostika ning positiivse püsiva õhurõhu ravi alustamine ja jälgimine on tänaseni jätkunud, moodustades suure osa meie osakonna tööst.


Algusaastatest peale tegeldi lisaks ambulatoorsete vastuvõttude uuringutele ka uneaegsete hingamishäirete, unetuse, liigunisuse häirete unega seotud liigutushäirete, parasomniate, uneärkveloleku rütmihäiretega. Enamikul juhtudel on unehäiretele olemas ravi. Kuna häireid on väga erinevaid, on ka ravi erinev. Meie sissepääsuväravaks on mitmekesise väljaõppega unenõustamisest ja häirete triaažist positiivrõhu ravini uneõe vastuvõtul.
Läbi meie ajaloo oleme määranud patsientidele uneaegsete hingamishäirete püsiva positiivrõhu ravi. Alustasime 1997. aastal, käies dr Veldi ja meie esimese patsiendiga Turus professor Olli Polo juures. Eestis läks püsiva positiivrõhu ravi saamine üle kivide ja kändude – alates 2011. aastast võttis Eesti Haigekassa tasumise suures osas üle, pärast tolleks ajaks suurenenud unemeditsiinikogukonna liikmete aastatepikkust taotlemist. Täna kasutab meie kolmest õest koosnev meeskond igapäevases uneapnoe püsiva positiivrõhu ravi alustamisel pilvejälgimist. Peame tähtsaks patsientide toetust selle ravi algusjärgus, mis viib parimate ravi kasutuse näitajateni. Pärast hingamishäire diagnostikat suuname edasi konsultatsiooni kõrva-nina-kurguarstlikku, hambaarstlikku ja ortodontilist ning kopsuarstlikku ravi vajajad.


Meie igapäevatöö hulka kuulub ka rahutute jalgade ravi alustamine, nõustamine ja juhtimine, liigunisuse erinevate häirete diferntsiaaldiagnostika uuringul ja sellejärgne ravi alustamine, nõustamine, une-ärkveleoleku rütmihäirete, uneskäitumise diferentsiaaldiagnostika, nõustamine ja vajadusel ravi.


Unetus on sage kaaslane nii uneapnoe kui ka erinevate psüühika ja kehaliste häirete korral, takistades maski kasutust, lisaks on krooniline unetus visa ja püsiv iseseisev häire. Dr Hioni kognitiivkäitumusliku teraapia õpingute tulemus oli unetuse psühhoteraapia kasutuselevõtt, seejärel õdedele nende tööviiside õpetamine. See on tõenduspõhine kindlate töövõtetega suures osas kindlate käitumise muutuste läbiviimisega tööviis ("samal ajal magama ja samal ajal üles" ei ole sageli efektiivne, see pole unetuse käitumuslik ravi). Aastatel 2009–2016 tegid meie õed ka unetuse kognitiivkäitumusliku teraapia viis seansilist grupiteraapiat – see on unetu eneseabiõpe, mis on tema relvastus unetuse vastu kogu edaspidiseks eluks. Täna kasutame sama patsiendiõpet õdede individuaalsetel seanssidel, mis vastab tänase patsiendi ajalistele võimalustele paremini.


Oleme alati töötanud üle kogu Eesti, meid teatakse igal pool. Viimastel aastatel tegeleme enam ka maja sees: oleme koolitamas psühhiaatritest unearstide meeskonda, diagnoosime ja nõustame enam osakondades ravil olevaid patsiente.


Meie patsiendil on sageli mitu häiret. Lisaks unetusele uneapnoe ja uneaegsed perioodilised jäsemeliigutused. Lisaks liigunisuse häirele uneapnoe. Patsient ei pöördu meie poole häire, vaid kaebusega. Nende eristamine ja igaühe ravi koos heade kolleegidega ja koostöös teiste erialdega – see on meie töö.


Ootame suunamisi kliinikumi kolleegidelt – uneõe vastuvõtule registreerumine telefonil 731 9100.

 

Üldpsühhiaatria keskuse unehäirete meeskonna nimel dr Tuuliki Hion

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 68