Kasvasin üles Võrumaal kolmest õest keskmisena. Juba 10. klassis otsustasin, et soovin minna õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapiat. Olen väikesest peale tegelenud kergejõustikuga ning mind huvitas ka meditsiin – füsioteraapia õpinguis nägin võimalust need kaks huvi ühendada.

Esimese kursuse järel siirdusin aastaks Saksamaale, kus mul oli võimalus tutvuda ka erinevate füsioterapeutide tööga. Lõputöö kirjutamise ajal töötasin spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus ning pärast kõrgkooli lõpetamist viis elu mind tööle Lõuna-Eesti Haiglasse, mille toredale ja professionaalsele taastusravi meeskonnale olen äärmiselt tänulik: arenesin seal erinevates füsioteraapia valdkondades palju. Aastase töötamise järel otsustasin minna Austraaliasse, kus sain kahe aasta jooksul hindamatu kogemuse erinevates töövaldkondades, mis suurendas mu eneseusaldust ja andis veendumuse jätkata füsioterapeudina.

Käesoleva aasta algul tundsin, et sooviksin vastu võtta uusi väljakutseid ja nii leidsingi end peagi füsioterapeudi ametis anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus. See on omajagu suur väljakutse – õpin iga päev midagi uut ning igavust tunda siin kindlasti ei saa.

Minu suurim kirg on reisimine. Mulle meeldib erinevaid kultuure ja inimesi tundma õppida ning ennast proovile panna keerulisi situatsioone lahendades.

Vanemarst-õppejõud Silver Sarapuu: Janika Arras asus intensiivravi osakondades tööle füsioterapeudina selle aasta kevadel. Lühikese ajaga on ta osakondade töösse sisse elanud. Intensiivravis tundsime suurt puudust inimesest, kes tegeleks intensiivravihaigete rehabilitatsiooniga. Janika Arras on näidanud ennast hea noore kolleegina, kelle abil on intensiivravihaigete rehabilitatsioon tunduvalt arenenud.