Kuigi hetkel on nakkushaiguste vallas väga aktuaalseks saanud „seagripp“ (A-gripi (H1N1)), tuleb arhiivimaterjalidele tuginedes tunnistada, et ajad küll mööduvad, kuid nakkushaigused jäävad. Muutunud on vaid nende üldnimetus ja tüübid. 1919. aasta Riigi Teatajast leiame alljärgneva teksti:

Riigi Teataja nr. 11. Laupäev, 22. veebruar 1919. a.

Ajutise Valitsuse poolt 18. veebruaril 1919. a vastuvõetud määrus külgehakkavate haiguste registreerimise kohta.

§ 1. Kõik Eesti riigi piirides töötavad arstid on kohustatud külgehakkavate haiguste leidmise korral registratsiooni kaariga, mille formulaar ette on kirjutatud tervishoiu peavalitsuse poolt, haigusest viibimata teatama /…/ ühendatud linna-maakonna tervishoiu osakonnale.

 

§ 2. Registreerimise alla käivad järgmised külgehakkavad haigused: siberi katk – anthrax; vorsti, kala ja liha kihvtitus – botulism; kolera – cholera asiatica; difterit – diphteria; verine kõhutõbi – dysenteria; lapsevoodipalavik – febris puerperalis; pidalitõbi – lepra; marutõbi – lyssa; tatitõbi – malleus; epidemialine ajukelme põletik – meningitis epidemica; leetrid – morbili; läkastav köha – pertussis; katk – pertis; sarlakid – scarlatina; silmamarja haigus – trachoma; trihini haigus – trichinosis; tiisikus – tuberkulosis (ainult surma korral); soetõbi – typhus (kõhu – abdominalis, pleki – exanthematicus, korduv – recurrens ja paratyphus); rõuged – variola. /…/

Peaminister: K. Päts
Siseminister: U. Peet
A.V. asjade valitseja k.t. Th. Käärik.

 

Arhiivimaterjale vahendas

Kai Benno