Sageli on vajalik saada informatsiooni patsiendi eelnevate haiguslugude kohta, vaadata patsiendile tehtud päevikukandeid, uuringute ja analüüside vastuseid jne. eHL-is on kättesaadav patsiendi eelnevate statsionaarsete haiguslugude ajalugu alates 2006. aasta algusest.

Selleks, et leida eHL-is olemasolevad haiguslood, peab kasutaja teadma vähemasti patsiendi nime või isikukoodi. Oma töölaualt leiab kasutaja menüüpunkti Haigusjuhtude ajalugu. Sisestades patsiendi isikukoodi või ees- ja perekonnanime otsitakse andmebaasist antud patsiendi haiguslood.

Haiguslood on ajaloos grupeeritud erialade järgi. Vajutades haigusloo numbrile sisenetakse haigusjuhtu, kus on võimalik saada ülevaade haigusloos dokumenteeritust.

Juhul kui kasutajal on eHL-is hetkel avatud patsiendi haiguslookontekst, siis on kõige lihtsam antud patsiendi eelnevaid haiguslugusid vaatama minna vasakmenüü kaudu, vajutades menüüpunktil Haigusjuhtude ajalugu. Selle tulemusena on kasutajal võimalik saada kiiresti ülevaade näiteks eelmise haigusloo dokumentidest, epikriisist, anamneesist, päevikukannetest jne.

Haigusjuhtude vaatamine eHL-is salvestatakse, st et logides on näha kes, kuna ja millist haiguslugu on eHL-is vaadanud.

 

Kristina Rivis
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alljärgnevalt on selgitatud, kuidas ja millistel juhtudel saab eHL-is muuta maksjat, kui see on peale patsiendi registreerimist või külastuse avamist vale.

Peale patsiendi registreerimist saab maksjat muuta vaid siis, kui tühistada olemasolev vale maksjaga registreerimine ja teostada uus õige maksjaga registreerimine.

Olemasolevat registreerimist ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
• Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
• On avatud ambulatoorne vastuvõtt.

Peale patsiendile külastuse avamist saab maksjat muuta:
• Teenuse lisamisel/muutmisel (joonis 2).
• RTL-i arveldamata sakil (joonis 3).
• Arve koostamisel, avades maksja ploki (joonis 4).
• Tühistades olemasoleva vale maksjaga külastuse ja avades uue õige maksjaga külastuse.

Olemasolevat külastust ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
- Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
- Patsiendile on hakatud koostama epikriisi.

Irina Hansen
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alates versioonist 3.17.1 on eHL-is täiendatud patsiendi haigusjuhtude ajaloo vaate konteksti.

Patsiendi kogu haigusjuhtude  ajalugu on nähtav patsiendikontekstis menüüpunkti all Ajalugu või on üldises kontekstis otsitav menüüpunkti alt Haigusjuhtude ajalugu. Nii ambulatoorsed, statsionaarsed kui ka päevastatsionaarsed lood on nähtavad hoolimata konto valikust. See tähendab, et kui kasutaja töötab ainult statsionaarses osakonnas, siis saab ta vaadata ajaloo alt ka patsiendile varem tehtud ambulatoorseid, päevastatsionaarseid ja statsionaarseid lugusid.

Samuti on võimalik ambulatoorses osakonnas töötaval kasutajal vaadata ambulatoorseid, päevastatsionaarseid ja statsionaarseid haiguslugusid.

Uues versioonis on täiendatud ajaloo all kuvatavaid dokumente. Juurde lisandusid:

• Haiguslugu: operatsiooniprotokoll, EMO patsiendikaart

• Tellimused: analüüside vastused (risttabel)

• Väljunddokumendid: haigusjuhu väljavõte.

• Ajalugu: epikriiside koond, analüüside vastused, tervishoiu pildipank

• Arveldus: RTL

 

Juhime tähelepanu muudatustele retsepti vormistamisel rakenduses eHL. Detailse kasutajajuhendi leiate http://ehlabi.kliinikum.ee menüüst „Juhendid“.

• Retseptide nimekirjas kuvatakse veerus „Retsepti nr“ retsepti number siis, kui retsept on Retseptikeskuses kinnitatud või kui tegu on paberretseptiga, millele on number käsitsi sisestatud.

eHL-is on koostatud kõikidele kliinikutele ja keskustele oma eripärased dokumendivormid. Kokku on moodustatud 33 erinevat anamneesi ja 150 dokumenti.

Dokumendivormid on eHL-is kättesaadavad menüüpunkti all „Dokumendid“. Ülevaade koostatud dokumentide kohta on kättesaadav eHLabi koduleheküljel (http://ehlabi.kliinikum.ee), kus on välja toodud iga kliiniku ja keskuse dokumendivormide loetelu. Loetelu nägemiseks tuleb valida menüüpunkt Dokumendivormid ja siis vastav kliinik/keskus.

 

Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht ja süsteemianalüütik

2010. aasta alguses, jaanuari- ja veebruari kuus, toimuvad eHL-i Digiretsepti ehk e-retsepti koolitused.

Lisaks on uuel aastal võimalus osaleda eHL-i täienduskoolitustel. Täienduskoolitused on mõeldud kasutajatele, kes soovivad saada põhjalikumat ülevaadet mingist konkreetsest teemast või eHL-is sisestatavast dokumendist. Näiteks on eraldi koolitusena kavas operatsiooniprotokolli sisestamine eHL-is ning õendusepikriisi ja -anamneesi koolitused õdedele jne. Samuti antakse täienduskoolitustel juhtnööre, kuidas haiguslugu võimalikult optimaalselt dokumenteerida, et eHL-is dokumenteerimise töö kiiresti ja hõlpsalt sujuks.

Koolituste teemad ja ajakava pannakse täpsemalt paika jaanuaris. eHL-i koolituste täpsema ajakava leiab eHLabi lehelt (http://ehlabi.kliinikum.ee), kus on võimalik ennast ka "Koolituste" rubriigis koolitusele registreerida.

 

Kristina Rivis
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alates 28. oktoobrist saadetakse eHL-is sisestatud töövõimetuslehti lisaks paberkandjale ka elektroonselt haigekassasse.

eHL-i kasutaja jaoks on elektrooniline saatmine märkamatu. Töövõimetusleht edastatakse haigekassale nupule Valmis vajutamisel. Sama töövõimetuslehe parandamise ja tühistamise kohta elektroonilist informatsiooni haigekassale ei saadeta. Seega liigub info töövõimetuslehe kohta haigekassasse ainult esimesel Valmis vajutamisel. Näiteks kui töövõimetuslehe väljastamisel on tehtud viga, mis hiljem eHL-is parandatakse, siis tehtud paranduste informatsioon jõuab haigekassasse vaid paberkandjal. Sellepärast on eriti oluline, et töövõimetuslehtede väljastamisel oldaks varasemast tähelepanelikumad.

Palun töövõimetuslehe väljastamisel tähele panna:

• Töövõimetuslehte saab eHL-is muuta seni, kuni parandamist vajavale töövõimetuslehele pole alustatud eHL-is järglehe sisestamist.

• Et poleks eksimusi kuupäeva formaadis, on soovitav kõik kuupäevalahtrid sisestada kalendrit kasutades.

• Töövõimetuslehe väljastajaks tuleb alati valida arst.

• Pärast statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist võib pikendada töövõimetuslehte ambulatoorse ravirežiimiga kuni kaheksaks kalendripäevaks.

• Ambulatoorse tervishoiuteenuse korral tohib töövõimetuslehte kirjutada tulevikku ainult kolm päeva ette.


 

Karin Orason
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Patsiendi haiguslugudega tutvumiseks on eHL-is:

1. Patsiendi kontekstis vertikaalmenüüs plokk “Ajalugu”.

- Kiire ülevaate saamiseks patsiendi tervislikust seisundist on kõige parem tutvuda menüüpunktiga “Epikriiside koond”, kus on toodud kõik patsiendile iga haigusjuhu kohta vormistatud viimased kinnitatud epikriisid. Ambulatoorse haigusjuhu kohta kuvatakse epikriis või selle puudumisel ajaliselt viimane väljavõte haigusjuhust.

- Kogu haigusjuhu andmetega saab lähemalt tutvuda otsides menüüpunkti alt “Haigusjuhtude ajalugu” üles vastav haigusjuht. Kui haigusjuhus/statsionaarses allüksuses on määratud põhidiagnoos, siis kuvatakse andmed vastava eriala saki all. Kui põhidiagnoos on määramata, siis kuvatakse andmed „LKD määramata“ saki all. Statsionaarses haigusjuhus struktuuriüksuste vahelise liikumise puhul kuvatakse sama haigusjuht kõigi vastavate erialade sakkide all (joonis 1):

Joonis 1.