• Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
[Eesti Vabariigi põhiseadus § 26]

• Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
[Võlaõigusseadus § 768 lg 1]

• Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima
ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.
[Võlaõigusseadus § 769]

 

Andmekaitse küsimustes annab kliinikumis nõu informaatikateenistuse projektijuht andmekaitse alal Priit Koovit.

Patsiendi haigusjuhu dokumentidest kiirema ja parema ülevaate saamiseks on eHL-i programmis loodud uus menüüpunkt HJ dokumendid. Allpool on välja toodud juhtnöörid, kuidas antud menüüpunkti kasutada.

Vajutades patsiendi haigusjuhu kontekstis vasakmenüü HJ dokumentide menüüpunktile, avaneb kasutajale antud haigusjuhu raames koostatud dokumentide nimekiri. Vaikimisi kuvatakse kõik dokumendid, mis patsiendile on selle konkreetse haigusjuhu raames üldse koostatud: epikriisid, anamneesid, TVL-id jne.

Kuigi juba aastaid saab kliinikumi registratuurides raviteenuste eest tasuda kaardiga, on kaardimakseterminalis teostatud makse kohta kirje fikseerimine haigla infosüsteemis seni toimunud käsitsi. Alates septembrist on kõik makseterminalid ühendatud eHL-iga ning loodud andmete automaatne vahetus kahe süsteemi vahel.

See hõlbustab märgatavalt makse teostamise protsessi:
• kuna makseinfo tuleb infosüsteemist automaatselt, ei ole enam vajadust arve summat käsitsi makseterminali sisestada;
• kuna infosüsteemi salvestuvad ainult need maksed, mis on reaalselt makseterminalis sooritatud, on maksete koostamisel välistatud inimlik eksimus.

Kasutaja jaoks tähendab uus lahendus eeskätt seda, et kui varem pidi makse info süsteemi sisestama alles pärast makseterminalis makse sooritamist, siis uue lahenduse kohaselt tuleb teha infosüsteemis valik „kaardimakse",misjärel toimub süsteemide andmevahetus.

eHL-i versioonis 3.18, mis on kasutajate käsutuses alates juunikuu lõpust, on võimalik vaadata patsiendi maksmata arveid lisaks registreerimisele ka juba broneerimisel.

Otsides patsienti ambulatoorse, statsionaarse või päevastatsionaarse broneerimise või registreerimise käigus, kuvatakse kasutajale patsiendi maksmata arvete plokk (skeem 1).

Skeem 1:

Patsienti tuleb maksmata arvetest teavitada ja paluda tal arved tasuda.

Kui patsient soovib kohe arve tasuda ning kasutajal on sularaha võtmise õigus, tuleb patsiendilt raha saades märkida patsiendi arve makstuks. Selleks tuleb vajutada makstava arve numbrile ja märkida summa, mis maksjalt saadi. Arve valmis tunnistamiseks tuleb vajutada nuppu „Arve valmis" (skeem 2). Patsiendile tuleb kaasa anda arve kviitung.

Skeem 2:

Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

Uuringu saatekirjal vöötkoodi kleepsu kasutamine on ainus viis garanteerimaks, et tellitud analüüsid ja radioloogilised uuringud seotakse õige haigusjuhu ja isikuga.

Nii jõuavad vastused ja arvelduseks vajalikud koodid kiiresti ja korrektselt tellijani kohe peale vastuse sisestamist. Otsuste tegemisel ei pea ootama paberil vastuse saabumise järel ning arve koostamisel ei ole vaja nuputada, milliseid hinnakirja koode peaks kasutama.

Vöötkoodi kleeps sisaldab patsiendi nime, isikukoodi ja juhtumi numbrit ning see on haigusjuhu põhine. Vöötkoodi skanneri ehk „käpa" abil loetakse kleepsu pealt juhtumi number uuringuprogrammi. Kuna eelneva andmevahetuse käigus on juba edastatud konkreetse juhtumigakaasnevad andmed, siis kuvatakse need programmis automaatselt. Uuringu tulemused seotakse korrektselt juhtumiga – päevikusse ilmuvad kanded uuringu vastusega ja RTL-ile read teenusekoodidega.

Kliinikumi rakendused jagavad omavahel juhtumi infot. Siduvaks elemendiks on patsiendi nimi, isikukood ja juhtumi number. Kleepsult juhtumi numbri lugemisel leiab programm üles ka ülejäänud antud juhtumiga seotud andmed.

Kliinikumis on võetud suund vastuste trükkimisest loobumisele. Kui paberile trükitud vastuseid enam tellijale ei saadeta, siis on oht, et ilma vöötkoodi kleepsuta tellitud uuringute vastused jäävadki tellival arstil nägemata.

 

Anu Vares
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

eHL-i versioonis 3.18 on muudetud ka töövõimetuslehtede elektroonilist
edastamist Haigekassale:

• töövõimetusleht edastatakse Haigekassale kohe, kui see on valmis tunnistatud.

Kui töövõimetuslehe edastamine ebaõnnestub, siis lehte ei salvestata ja kasutajale kuvatakse Haigekassa teade ning ebaõnnestumise põhjus.

Vastavalt ebaõnnestumise põhjusele tuleb teha parandused töövõimetuselehel.

Selle teate kohaselt puudub töövõimetuslehel arst ehk töövõimetuslehte sisestab kas õde või sekretär, kes kindlasti peab märkima töövõimetuslehe koostajaks arsti.

• valesti sisestatud töövõimetuslehte on võimalik eHL-is tühistada, kuid see ei tühistu Haigekassa andmebaasis ja parandused tuleb saata paberil. Vt. järgmist punkti.

• töövõimetuslehte on võimalik väljastada ka Haigekassale edastamata, kuid ainult äärmisel vajadusel ja alltoodud näite korral!

Näide 2: Patsiendile koostati töövõimetusleht ning see edastati edukalt Haigekassale. Hiljem selgub, et töövõimetuslehel on viga, kuid juba Haigekassale edastatud töövõimetuslehti parandada/muuta ei saa, sest Haigekassa ei võta muudatusi elektroonselt vastu. Valesti koostatud töövõimetusleht tuleb tühistada ja koostada uus ilma Haigekassale edastamata! Uuel töövõimetuslehel tuleb Haigekassasse edastamise märkeruudust vaikimisi sees olev linnuke eemaldada.

 

Irina Hansen. Foto: Pille-Riin Pregel.
Irina Hansen
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Kui EU kindlustuse kaardi väljastaja pole Eesti, tuleb patsient eHL-is vormistada välismaalasena ja isikukoodiks märkida EU kindlustuse kaardil olev isikukood.

Nii ka siis, kui patsiendil on Eesti isikukood olemas. Sel juhul toimib arveldus ja digiretsepti vormistamine korrektselt.

Kui EU kindlustatuse olemasolu selgub hiljem, saab patsiendi Eesti isikukoodi välismaalase omaks muuta. Selleks tuleb:
• avada patsiendiribalt patsiendikaardi plokk;
• avada sakk "Isikuandmed" - kuvatakse isikuandmete vaatamiskuva;


• vajutada nupule "Muuda";
• muutmiskuval valida raadionupp "Välismaalane";
• täita isikukoodi väli isikukoodi andmetega EU kindlustatu kaardilt;
• täita teised kohustuslikud väljad ja kindlustatuse info;
• andmed salvestada.


 

Tiiu Laud
informaatikateenistuse projektijuht

Rakenduse eHL kasutajatoe poole on korduvalt pöördutud probleemiga, et eHL-i ekraanipilt on ühtäkki muutunud liiga väikeseks või vastupidiselt liiga suureks. Siin on mõned näpunäited, kuidas sellele murele iseseisvalt lahendust leida.

1. Ekraanipilti on võimalik suurendada vajutades klaviatuuril alla Ctrl-klahv ning samal ajal liigutada hiirel kerimisrullikut üles poole.
2. Ekraanipilti on võimalik vähendada vajutades klaviatuuril alla Ctrl-klahv ning samal ajal liigutada hiirel kerimisrullikut näpuga allapoole.

Ekraanipildi resolutsiooni muutumisel suureneb/väheneb ka teksti suurus jne. Mõnikord ei pane kasutajad suures tööhoos seda tähelegi, et nad kavalat klahvi ja hiire kerimisrulli kombinatsiooni kasutades ise ekraanipilti kogemata suuremaks-väiksemaks sätivad.

Mida teha kui eHL-i aken on nii väike, et tuleb kogu aeg kerimisribasid kasutada?

Kui eHL-i aken ei ole avatud täissuuruses, siis tuleb rakendusega töötamisel ühtelugu kerimisribasid kasutada. Selleks, et kerimisribade probleemist vabaneda tuleks eHL-i aken maksimeerida ehk avada täissuuruses. Seda saab teha ühe klõpsuga, vajutades akna ülemises paremas servas oleva ruudukese peale.

Täisekraani on võimalik väiksemaks muuta kui vajutada akna ülemises paremas nurgas keskmisele nupule.

Väiksemaks muudetud akna saab endale sobivasse mõõtu sättida hiirega akna raamist kinni haarates ja hiire vasakut klahvi all hoides akent suuremaks lohistades.

 

Kristina Rivis
informaatika arendusosakonna projektijuht

Vastavalt kliinikumis kehtivale korrale „PKL-126 Infosüsteemi kasutamise kord” on kasutajatel keelatud hoida oma faile lokaalse arvuti kõvakettal.

See tähendab et enda poolt koostatud dokumente, kirja teel saadetud faile, pilte jms tööks vajalikku ei tohi salvestada C: kettale.

Kuhu oleks siis mõistlik need failid salvestada?

Kõik kliinikumi arvutivõrgu kasutajatunnuse saanud kliinikumi töötajad saavad koos kasutajatunnusega automaatselt ka kodukataloogi, mis asub failiserveris SRVFAIL. Kodukataloog on My Computer all tähistatud U: kettana.

Server SRVFAIL asub turvalises kliinikumi serveriruumis ning sellest serverist tehakse regulaarselt varukoopiaid, mis tagab, et serverile salvestatud failid ei lähe kaduma. Kasutaja kodukataloogis asuvatele failidele on juurdepääs lubatud ainult kasutajal endal, seega ei ole sinna kataloogi salvestades ka seda muret, et teised sama töökoha arvutit kasutavad kliinikumi töötajad neile failidele juurde pääseks ning neid kogemata kustutada saaks.

Kodukataloogi kasutades ei ole vahet millise kliinikumi arvutivõrgus oleva kompuutriga kasutaja parajasti töötab – pärast arvutisse oma nime all sisse logimist on kodukataloog kasutajale alati kättesaadav.

Silmas tuleb pidada, et kodukataloogi salvestatud failide kogumaht ei tohi ületada 100MB. Suuremate failide salvestamiseks ja limiidi põhjendatud suurendamiseks tuleb esitada taotlus informaatikateenistuse direktorile.

Valige failide salvestamisel alati salvestuskohaks U: ketas!

 

Kati Korm.
Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Tänaseks kasutavad kõik kliinikud oma igapäevatöös eHL-i, millele ülemineku eelselt toimusid igas üksuses ka vastavad koolitused. Et aga programmi kasutuselevõtt kogu kliinikumis oli etapiline, võib mõningatel kasutajatel koolitustest möödas olla juba 3-4 aastat, mistõttu vajaksid nende teadmised värskendamist. Tihtipeale ei pruugi esimesel koolitusel kõik nipid ja trikid meelde jääda ning aja jooksul kipub nii mõnigi asi ununema. Samuti tekib pikemaajalisel programmi kasutamisel uusi mõtteid ja muresid, kuidas oma toiminguid lihtsamalt või otstarbekamalt teha.

Seetõttu pakumegi kõikidele Kliinikumi töötajatele võimalust saada eHL-i lisakoolitusi! Õppepäeva saab kokku leppida kas individuaalselt või rühmana (nt terve osakonna õed) ning koolituse teema on võimalik samuti ise välja pakkuda. Näiteks TISSlehe või operatsiooniprotokolli koostamine, ambulatoorne töö, broneerimine, voodipäevatasu võtmine jne.

Koolitussoovist tuleks teada anda informaatikateenistuse töötajatele e-maili aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kirjas peaks ära märkima kursusest osavõtjad, teema ja sobivad ajad. Koolitajad võtavad teiega seejärel ise ühendust!

Kohtumiseni koolitustel!

 

Ann Kuslap.
Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

Sageli on vajalik saada informatsiooni patsiendi eelnevate haiguslugude kohta, vaadata patsiendile tehtud päevikukandeid, uuringute ja analüüside vastuseid jne. eHL-is on kättesaadav patsiendi eelnevate statsionaarsete haiguslugude ajalugu alates 2006. aasta algusest.

Selleks, et leida eHL-is olemasolevad haiguslood, peab kasutaja teadma vähemasti patsiendi nime või isikukoodi. Oma töölaualt leiab kasutaja menüüpunkti Haigusjuhtude ajalugu. Sisestades patsiendi isikukoodi või ees- ja perekonnanime otsitakse andmebaasist antud patsiendi haiguslood.

Haiguslood on ajaloos grupeeritud erialade järgi. Vajutades haigusloo numbrile sisenetakse haigusjuhtu, kus on võimalik saada ülevaade haigusloos dokumenteeritust.

Juhul kui kasutajal on eHL-is hetkel avatud patsiendi haiguslookontekst, siis on kõige lihtsam antud patsiendi eelnevaid haiguslugusid vaatama minna vasakmenüü kaudu, vajutades menüüpunktil Haigusjuhtude ajalugu. Selle tulemusena on kasutajal võimalik saada kiiresti ülevaade näiteks eelmise haigusloo dokumentidest, epikriisist, anamneesist, päevikukannetest jne.

Haigusjuhtude vaatamine eHL-is salvestatakse, st et logides on näha kes, kuna ja millist haiguslugu on eHL-is vaadanud.

 

Kristina Rivis
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alljärgnevalt on selgitatud, kuidas ja millistel juhtudel saab eHL-is muuta maksjat, kui see on peale patsiendi registreerimist või külastuse avamist vale.

Peale patsiendi registreerimist saab maksjat muuta vaid siis, kui tühistada olemasolev vale maksjaga registreerimine ja teostada uus õige maksjaga registreerimine.

Olemasolevat registreerimist ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
• Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
• On avatud ambulatoorne vastuvõtt.

Peale patsiendile külastuse avamist saab maksjat muuta:
• Teenuse lisamisel/muutmisel (joonis 2).
• RTL-i arveldamata sakil (joonis 3).
• Arve koostamisel, avades maksja ploki (joonis 4).
• Tühistades olemasoleva vale maksjaga külastuse ja avades uue õige maksjaga külastuse.

Olemasolevat külastust ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
- Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
- Patsiendile on hakatud koostama epikriisi.

Irina Hansen
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alates versioonist 3.17.1 on eHL-is täiendatud patsiendi haigusjuhtude ajaloo vaate konteksti.

Patsiendi kogu haigusjuhtude  ajalugu on nähtav patsiendikontekstis menüüpunkti all Ajalugu või on üldises kontekstis otsitav menüüpunkti alt Haigusjuhtude ajalugu. Nii ambulatoorsed, statsionaarsed kui ka päevastatsionaarsed lood on nähtavad hoolimata konto valikust. See tähendab, et kui kasutaja töötab ainult statsionaarses osakonnas, siis saab ta vaadata ajaloo alt ka patsiendile varem tehtud ambulatoorseid, päevastatsionaarseid ja statsionaarseid lugusid.

Samuti on võimalik ambulatoorses osakonnas töötaval kasutajal vaadata ambulatoorseid, päevastatsionaarseid ja statsionaarseid haiguslugusid.

Uues versioonis on täiendatud ajaloo all kuvatavaid dokumente. Juurde lisandusid:

• Haiguslugu: operatsiooniprotokoll, EMO patsiendikaart

• Tellimused: analüüside vastused (risttabel)

• Väljunddokumendid: haigusjuhu väljavõte.

• Ajalugu: epikriiside koond, analüüside vastused, tervishoiu pildipank

• Arveldus: RTL

 

Juhime tähelepanu muudatustele retsepti vormistamisel rakenduses eHL. Detailse kasutajajuhendi leiate http://ehlabi.kliinikum.ee menüüst „Juhendid“.

• Retseptide nimekirjas kuvatakse veerus „Retsepti nr“ retsepti number siis, kui retsept on Retseptikeskuses kinnitatud või kui tegu on paberretseptiga, millele on number käsitsi sisestatud.

eHL-is on koostatud kõikidele kliinikutele ja keskustele oma eripärased dokumendivormid. Kokku on moodustatud 33 erinevat anamneesi ja 150 dokumenti.

Dokumendivormid on eHL-is kättesaadavad menüüpunkti all „Dokumendid“. Ülevaade koostatud dokumentide kohta on kättesaadav eHLabi koduleheküljel (http://ehlabi.kliinikum.ee), kus on välja toodud iga kliiniku ja keskuse dokumendivormide loetelu. Loetelu nägemiseks tuleb valida menüüpunkt Dokumendivormid ja siis vastav kliinik/keskus.

 

Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht ja süsteemianalüütik

2010. aasta alguses, jaanuari- ja veebruari kuus, toimuvad eHL-i Digiretsepti ehk e-retsepti koolitused.

Lisaks on uuel aastal võimalus osaleda eHL-i täienduskoolitustel. Täienduskoolitused on mõeldud kasutajatele, kes soovivad saada põhjalikumat ülevaadet mingist konkreetsest teemast või eHL-is sisestatavast dokumendist. Näiteks on eraldi koolitusena kavas operatsiooniprotokolli sisestamine eHL-is ning õendusepikriisi ja -anamneesi koolitused õdedele jne. Samuti antakse täienduskoolitustel juhtnööre, kuidas haiguslugu võimalikult optimaalselt dokumenteerida, et eHL-is dokumenteerimise töö kiiresti ja hõlpsalt sujuks.

Koolituste teemad ja ajakava pannakse täpsemalt paika jaanuaris. eHL-i koolituste täpsema ajakava leiab eHLabi lehelt (http://ehlabi.kliinikum.ee), kus on võimalik ennast ka "Koolituste" rubriigis koolitusele registreerida.

 

Kristina Rivis
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alates 28. oktoobrist saadetakse eHL-is sisestatud töövõimetuslehti lisaks paberkandjale ka elektroonselt haigekassasse.

eHL-i kasutaja jaoks on elektrooniline saatmine märkamatu. Töövõimetusleht edastatakse haigekassale nupule Valmis vajutamisel. Sama töövõimetuslehe parandamise ja tühistamise kohta elektroonilist informatsiooni haigekassale ei saadeta. Seega liigub info töövõimetuslehe kohta haigekassasse ainult esimesel Valmis vajutamisel. Näiteks kui töövõimetuslehe väljastamisel on tehtud viga, mis hiljem eHL-is parandatakse, siis tehtud paranduste informatsioon jõuab haigekassasse vaid paberkandjal. Sellepärast on eriti oluline, et töövõimetuslehtede väljastamisel oldaks varasemast tähelepanelikumad.

Palun töövõimetuslehe väljastamisel tähele panna:

• Töövõimetuslehte saab eHL-is muuta seni, kuni parandamist vajavale töövõimetuslehele pole alustatud eHL-is järglehe sisestamist.

• Et poleks eksimusi kuupäeva formaadis, on soovitav kõik kuupäevalahtrid sisestada kalendrit kasutades.

• Töövõimetuslehe väljastajaks tuleb alati valida arst.

• Pärast statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist võib pikendada töövõimetuslehte ambulatoorse ravirežiimiga kuni kaheksaks kalendripäevaks.

• Ambulatoorse tervishoiuteenuse korral tohib töövõimetuslehte kirjutada tulevikku ainult kolm päeva ette.


 

Karin Orason
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Patsiendi haiguslugudega tutvumiseks on eHL-is:

1. Patsiendi kontekstis vertikaalmenüüs plokk “Ajalugu”.

- Kiire ülevaate saamiseks patsiendi tervislikust seisundist on kõige parem tutvuda menüüpunktiga “Epikriiside koond”, kus on toodud kõik patsiendile iga haigusjuhu kohta vormistatud viimased kinnitatud epikriisid. Ambulatoorse haigusjuhu kohta kuvatakse epikriis või selle puudumisel ajaliselt viimane väljavõte haigusjuhust.

- Kogu haigusjuhu andmetega saab lähemalt tutvuda otsides menüüpunkti alt “Haigusjuhtude ajalugu” üles vastav haigusjuht. Kui haigusjuhus/statsionaarses allüksuses on määratud põhidiagnoos, siis kuvatakse andmed vastava eriala saki all. Kui põhidiagnoos on määramata, siis kuvatakse andmed „LKD määramata“ saki all. Statsionaarses haigusjuhus struktuuriüksuste vahelise liikumise puhul kuvatakse sama haigusjuht kõigi vastavate erialade sakkide all (joonis 1):

Joonis 1.