Lisatud: 21 Detsember 2015

11. detsembril toimus Marjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu pidulik avamine, lindi lõikasid läbi kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Ligi kaks aastat kestnud II järgu ehitus oli loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel valminud I ehitusjärgule ning samas eelduseks III ja IV ehitusjärgu ettevalmistamisele.
II ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada välja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak ja koondada aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.

II ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele. Kolme korpuse valmimisel rajati ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus koos kaasaegse tehnoloogiaga, koondatakse ja kaasajastati hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid; rajatakse ruumid endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haigla apteegi jaoks ning koondati ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar vastava erialakliiniku juurde uues ravikompleksis. Uued ravikorpused suurendavad kaasaegset meditsiinilist pinda ca 40 000 m2 (bruto) võrra. J-, K- ja L- korpused tõstavad koos kaks nädalat tagasi avatud õendushooldus majaga (renoveeritud L. Puusepa 6 hoone) kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra, täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Tartu Ülikooli Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. "Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on."

Uute korpuste tõttu saab L. Puusepa 8 asuv haigla juurde veel ühe olulise sissepääsu, mis jääb N. Lunini tänava poole. Sealt peaksid edaspidi sisenema eelkõige silmakliiniku, sisekliiniku ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku patsiendid ja külastajad.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteeris Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale tegid kaastööd ka tema büroos töötavad eesti arhitektid Agu Külm ja Berit Freivald. AW"-arkkitehdit Oy kaasas ka sisearhitekti Maarja Varkki. II ehitusjärgu ehituse peatöövõtjad olid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Astlanda Ehitus OÜ. Kogu projekti maksumus koos sisustuse ja seadmetega oli ligikaudu 77 miljonit eurot, millest ligikaudu 38,1 miljonit eurot finantseeris Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 19 September 2014

Septembris avanes Kliinikumi Lehel võimalus teha ringkäik Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu käigus valmivates korpustes. Meid saatsid ehitusjärelvalve esindajad.

Esimesena hakkas kohe silma, et valmimisjärgus uue peasissekäigu aatrium oli saanud klaasist fassaadiseina ning klaaskatuse 4. korrusel. Selle paigaldamine oli äsja lõppenud ning jäänud olid veel mõned lisatööd nagu näiteks tihendite paigaldamine ja konstruktsioonide värvimine. Klaaskatus aatriumi kohal tagab selle, et ruumi pääseb pidevalt päevavalgus. 4. korrusel oli paigaldatud klaaskatus ka nö peatänaval ehk galeriil, mis ühendab omavahel erinevaid ehitusjärke.

Edasi kõndisime mitu korrust ülespoole ning nägime, et siseseinte ehitustööd on täies hoos. Näiteks L-korpuses valmivates sisekliiniku administratsiooni ruumides olid paigaldatud esimene kiht Brasiilia vineeri – nii kliiniku juhataja, direktori kui ka sekretäride tubades. Paar korrust üleval pool tegutsesid ehitajad sisetööde kallal palatiosakonnas.

8. ja 9. korrusel valasid ehitusmehed põrandaid, betoon oli veel nii värske ja pehme, et jalajälje jäädvustamine põranda sisse poleks olnud mingi probleem. Kõiki korruseid iseloomustas kaunis vaade, mida korrus ülespoole, seda võimsam ja ilusam.

Ringkäigu lõppedes andis ehitusjärelvalve meile võimaluse ka L-korpuse katusele minna. Katuselt avanes suurepärane vaade üle terve Tartu. Katusel oli näha, et naaberkorpuses, täpsemalt siis K-korpuse tipus oli tornkraanal viimane tööpäev ning ehitajad tegelesid selle lahti monteerimisega. K-korpuses on seega lõppenud rasketehnika ja –materjali tõstmised, edasi teevad mehed nii sisetöid kui ka fassaadi välitöid ilma kraanata. Kuu lõpuks demonteeritakse ka L-korpuse tornkraana.

Kui küsisin kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku käest, kas samal ajal aasta pärast on meditsiinilinnaku II järgu ehitus valmis, sain vastuse, et nii peaks see olema küll. „Jah, aasta pärast on ehituse valmimistähtaeg, ent siis algab teistmoodi raske protsess – kolimine," sõnas Kivastik.

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Kolmapäeval, 5. veebruaril sai viimast korda näha Maarjamõisa meditsiinilinnakus valmivas onkoloogiakeskuses kiirituskambrite suure hulga pliiga kaetud lagesid, kuna alustati nende katmist betooniga. Uude onkoloogiakeskusesse rajatakse neli kiiritusravi ruumi, mida kutsutakse kanjoniteks.

Rand & Tuulberg projektijuht Aivar Kullas selgitas: „Kiiritusravi võib teha vaid selleks ehitatud kanjonites, millel on 1,5 meetri paksused betoonseinad, nende sees on omakorda kohati 40 sentimeetri paksused teraslehed ja lae peal kokku 250 tonni pliid. Plii on väga tõhus kiirguse blokeerija ja põhimõtteliselt sobiksid need ruumid ka tuumavarjendiks."

Praegusel hetkel on kliinikumil Vallikraavi tänaval kiiritusraviosakonnas vaid üks lineaarkiirendi, millega protseduure läbi viiakse. Kiiritusravi vajavate patsientide arv aga kasvab pidevalt ning uues onkoloogiakeskuses on võimalik tööle panna kuni neli lineaarkiirendit.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Kliinikum on paigaldanud kolm kaamerat, mille abil saab end ehitusplatsil toimuvaga hõlpsalt kursis hoida. Veebikaamerad leiate kliinikumi kodulehe avalehelt www.kliinikum.ee

Meditsiinilinnaku teise ehitusjärgu üks tähtsamaid eesmärke on moodsa onkoloogiakeskuse rajamine, mille keerukaim osa on kiiritusraviosakond. Samuti luuakse kaasaegne keskkond sisekliinikule, silmakliinikule, kardiokirurgia osakonnale. Kaasaegse töökeskkonna ja funktsioonist tulenevalt parima asukoha saavad ka mitmed olulised meditsiinilised teenistused – labor, haiglaapteek, patoloogiateenistus.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu hoonete brutopind on ligikaudu 39 000 ruutmeetrit, see peab valmima 2015. aasta sügiseks. Ehitusmaksumus koos käibemaksuga on umbes 57,3 miljonit eurot, millest ligikaudu 32 miljonit eurot finantseeritakse Euroopa Regionaalarengufondist.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel valminud I ehitusjärgule, samuti eelduseks III etapi ettevalmistamisele.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Ehitussüvend L. Puusepa 8 A-hoone kõrval on suvekuudega jõudnud projektijärgse sügavuseni. Kaeve- ja pinnasetööde mõju A-korpusele jälgiti väga täpselt. Mõõdistused näitasid, et midagi märkimisväärset juhtunud ei ole – A-korpuse nihkumine ehitussüvendi suunas on olnud maksimaalselt 8 mm, mis on igati lubatav tulemus.

Hetkel ehitatakse J- korpuse seinu, täpsemalt valatakse -1 korruse monoliitseinu. Sellele korrusele on kavandatud garderoobid, tehnilised ruumid (nt elektrivarustuse seadmete ruumid, toruposti keskjaam), koristuskeskus, abiruumid (jäätmeruumid jm).

Maarjamõisa meditsiinilinnaku uute korpuste ehitus kulgeb ajakavas.

L. Puusepa 8 A-korpuse N. Lunini tänava poolsetes ruumides suvel toimunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimine on lõppenud.

Ehitusplatsil toimuvaga saab end kursis hoida veebikaamerate vahendusel: http://www.kliinikum.ee/meditsiinilinnak/kaamerad/index.php?mod=kaamerad

Uute korpuste  nurgakivi saab paika pandud teisipäeval, 12. novembril kell 13.00.

L. Puusepa 8 peaukse kõrval fuajees on välja pandud Maarjamõisa meditsiinilinnaku täiustatud makett, millel on J-, K- ja L- korpused näha. 

Toomas Kivastik

Projektijuht

Lisatud: 20 Mai 2013

Kliinikum ja OÜ Astlanda koostöös Rand ja Tuulbergiga sõlmisid Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi ehituslepingu 20. märtsil. Nädalajagu hiljem, 28. märtsil algasid Maarjamõisa haigla taga asuval platsil ehitustööd.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi esimesteks töödeks ehitusplatsil olid A-korpuse soojatrassi ümbertõstmine ning lammutustööd. Aprillis alustati suuremahuliste kaevetöödega, mis võtavad enda alla 4 500 m² suuruse ala. Vundamendi ehitamise jaoks tuleb välja kaevata 55 000 kantmeetrit pinnast.

Maikuu esimestel päevadel alustati ehitusplatsi N. Lunini tänava poolses küljes sulundseina ehitust ja A-korpuse seina ääres hoone toestuseks vajalike vaiade puurimist. Vundamendisüvend on 9 meetrit allapoole maapinda, puurvaiade sein ulatub aga 13 meetri sügavusele. Töödega kaasnenud vibratsiooni on püütud võimalikult kahandada ning kontrollitakse pidevalt, et see ei oleks kahjulik ei inimestele, meditsiinilistele seadmetele ega olemasolevatele hoonetele.

Hoone ehitus algab peale jaanipäeva ning kuivõrd uue etapi kaks korrust rajatakse maa alla, siis hakkavad hoone seinad üle vundamendiaugu serva paistma alles novembris. Plaanide järgi on sarikapidu aasta pärast ning kolm uut korpust valmivad 2015. aasta sügisel.

Ehitaja poolse projektijuhina vastutan ehitusplatsil toimuva ning tööde kavakohase valmimise eest. Kogemusi ja kompetentsi on kogunenud omajagu, sest olen olnud ka esimese etapi projektijuht.

Tõnu Madissoon
peatöövõtja OÜ Astlanda Ehitus projektijuht

Kommentaar

Taivo Täht
Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS juhataja

AS EF Rand ja Tuulberg jaoks on Tartu Ülikooli Kliinikum pikaaegne partner. Oleme aastate jooksul osalenud mitmetes kliinikumi hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistöödes. Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra ehitustöödele esitasime koos AS Astlandaga pakkumise, mis osutus ka edukaks. See ei ole küll meie viimaste aastate suurim leping rahalises mahus, kuid kindlasti on see töö meie jaoks hoonete ehitamise valdkonnas seniseks suurimaks projektiks. Sellises mahus hoone ehitamine on suureks väljakutseks nii ehitajale, järelvalvele kui ka tellijale. Keerukas hoone just oma insener-tehniliste lahenduste poolest nõuab väga head koostööd ka erinevate alltöövõtjatega ja projekteerijatega. Oleme kindlad, et kogenud projektimeeskond saab selle ülesandega hakkama. Kuna nii tellija projektijuht, ehitusjärelvalve esindaja kui ka ehitaja poolne projektijuht on samad inimesed, kes juhtisid ka I etapi töid, siis peaksid kõik „nurgad" olema juba maha lihvitud ja üksteist mõistetakse „poolelt sõnalt".

AS EF Rand ja Tuulberg juhatuse ning kogu meeskonna nimel kinnitan, et anname endast parima, et juba kahe ja poole aasta pärast oleks paljudel teist tänasega võrreldes palju kaasaegsemad töötingimused ja patsiendid saaksid oluliselt kiiremat ja kvaliteetsemat raviteenust.

Kommentaar

Kaupo Kolsar

OÜ Astlanda Ehitus, ehitusdivisjoni direktor, juhatuse liige

Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku II etapi ehitamine on Astlanda Ehituse jaoks väga vastutusrikas ettevõtmine. Hoone ehitamine on väljakutse mitmel tasandil (hoone koos tehnosüsteemidega on keskmisest keerulisem, hoone ehitamisega olemasolevale hoonele kaasneda võivate häirete ja kahjustuste vältimine või minimeerimine jne), kuid arvestades meie kogemusi ei prognoosi ületamatuid raskusi.

Soovin kliinikumi töötajatele kannatlikku meelt ning mõistlikku suhtumist. Vaatamata püüdlusele ehitustegevuse ajal naabrite soovide ja vajadusega arvestada, ei õnnestu suuremahulisi ehitustöid teostada ilma müra, vibratsiooni ega tolmu-mustuseta. Meie meeskonnal on ehituse vallas piisavalt kogemust ja kindlasti püüame seekord rakendada need kõik, et anda endast parim. Loodame, et meie poolt valmis ehitatud kliinikum saab olema täpselt selline nagu oli Tellija poolt soovitud.

Lisatud: 26 Märts 2012

Kliinikum planeerib L. Puusepa 6 hoone (sisekliiniku maja) ümberehitamist, et parandada õendusabiteenuste osutamist. Eelprojekt kinnitati möödunud aasta lõpus, aprillis valmib põhiprojekt.

Praegu L. Puusepa 6 hoones asuvale sisekliinikule on planeeritud uus asukoht Maarjamõisa meditsiinlinnaku II ehitusjärgus (K ja L korpustes). Vabanev hoone sobib nii suuruselt kui ka funktsionaalsuselt õendusabiteenuste osutamiseks. Seetõttu on kliinikum kavandanud ümberehituse ning soovib õendushoolduse osakonna tegevuse alates 2014. aastast Riia tänavalt L. Puusepa tänavale üle kolida. Õendushoolduse osakonna praeguste tegevuspindade arvelt Riia 167 hoones saab omakorda laieneda statsionaarse taastusravi osakonda (ligikaudu 40 voodikoha võrra).

Kliinikumis pakutakse praegu hooldusraviteenust aadressil Riia 167. Kuigi ruumitingimused nimetatud hoones teenuse osutamiseks on head (palatipinda on ühe patsiendi kohta ca 7 m2), on hoone probleemiks selle väiksus, mis ei võimalda täita piirkonna vajadusele vastavaid arengukavalisi eesmärke statsionaarse õendusabikohtade osas.

L. Puusepa 6 hoone näol on tegemist ajaloolise hoonega, mis on spetsiaalselt haigemajaks ehitatud (1914-15) ning võetud muinsuskaitse alla. Projekti kohaselt on L. Puusepa 6 hoones planeeritud esimesele korrusele 15 voodikohaga hospiits, kus palatid on 1-2-kohalised Üldpalatite alasse luuakse 29 voodikohta. Haigete sissepääs hakkab olema maja hoovipoolsel küljel, külastajad saabuvad tänavapoolsest peauksest. Esimesele korrusele tulevad ka päeva- ja koduõenduskeskus. Teisele korrusele on planeeritud dementsete patsientide palatisektsioon (22 voodikohta), lisaks 45 üldpalati voodikohta. Kokku saab majas voodikohti olema 111. Hoone juurde luuakse parkimisvõimalused nii autodele (60 kohta) kui ka jalgratastele (29 kohta), patsientide jalutusaed, ehitatakse kaldteed ja kaks uut lifti, mis paiknevad hoone välisküljel klaasseintega liftišahtides.

Loe edasi...

Lisatud: 22 November 2011

Oktoobrikuu Kliinikumi Lehes lubasime järgnevalt kirjutada täpsemalt Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu korpuste planeeringust.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgus valmib kolm uut korpust, mis kannavad nimetusi J, K ja L.

Uute hoonete projekteerimisel on arvestatud olemasoleva hoonestusega eesmärgiga moodustada kogu Puusepa 8 kompleksist logistiline tervik. Eskiisprojekti käigus koostati projekteeritavate korpuste funktsionaalne ruumiprogramm ning sellest lähtuvalt on erinevate üksuste paiknemine hoones järgmine:

o -1. korrus: tehnilised ruumid, koristuskeskus, riietusruumid ja pesemisvõimalused haigla personalile; desinfektsiooni keskus;

o 0. korrus: hemaotoloogia-onkoloogia kliiniku radioteraapia osakond (sh valmidus nelja lineaarkiirendi jaoks), haigla apteek, patoloogiateenistuse ruumid;

o 1. korrus: registratuur, kohvik ja patsientide garderoobid, hematoloogia-onkoloogia kliiniku ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi, sisekliiniku ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi, jaemüügi apteek;

o 2. korrus: silmakliinik, ühendlabor;

o 3. korrus: kardiokirurgia osakond, endoskoopiakeskus, ühendlabor;

o 4. korrus: hematoloogia-onkoloogia kliiniku ja sisekliiniku administratsioon ning tehnilised ruumid;

o 5.-9. korrus: hematoloogia-onkoloogia kliiniku palatiosakonnad (radio-onkoteraapia ja onkokirurgia), sisekliiniku palatiosakonnad ja hemodialüüsi osakond, patoloogiateenistuse labor.

Seni erinevates hoonetes paiknenud struktuuriüksused koonduvad ühte hoonesse. Patoloogiateenistuse Vallikraavi tänavas ja Biomeedikumis asunud üksused koonduvad J- ja K-korpustesse (planeerimisel on arvestatud ka nende ruumide tavakohast eraldatust).

Ühendlabori planeerimisel on samuti arvestatud kõigi praegu eraldi paiknevate üksuste koondumisega. Tööruumid jaotuvad J-korpuse kahele korrusele. Asukoht eeldab head ligipääsu võimalust proovide kohaletoomiseks kõigist haigla osakondadest ja üksustest.

Kolmandale korrusele loodavas endoskoopiakeskuses tehakse nii statsionaari kui ambulatoorsetele patsientidele seedetrakti endoskoopilisi uuringuid.

Haigla apteegi koosseisus rajatakse ka uus tsütotoksiliste ravimite lahustamiskeskus.

Toomas Kivastik

projektijuht

Lisatud: 22 Veebruar 2011

24. jaanuaril allkirjastati Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteerimise leping Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy ja Eesti firma OÜ Civeniga.

Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastiku sõnul seisab vastleitud koostööpartneril nüüd ees pea poolteist aastat kestev kolmeetapiline projekteerimistegevus. „Lepingu kohaselt on II ehitusetapi projekteerimiseks ette nähtud 17 kuud,” rääkis ta. „Kliinikumi kui tellija jaoks algab väga intensiivne töö kohe projekteerimise alguses, kui esimese 4- 6 kuu jooksul täpsustatakse lähteülesannet ja kontseptsioone ning valmib eskiisprojekt.“

Järgneb eelprojekti koostamine ning pärast seda, umbes 10 kuud kestva etapi lõpuks saab valmis põhiprojekt. „Seejärel saame läbi viia rahvusvahelise riigihanke uue korpuse ehitaja leidmiseks,“ selgitas Kivastik, lisades, et sellega ei ole projekteerija töö siiski veel läbi, sest järgneb tööprojekti koostamine ning autorijärelvalve teostamine – koostöö Soome-Eesti arhitektibüroodega kestab ehituse lõpuni. See tähendab veel kahte aastat ehitustegevuse algusest.

Loe edasi...