Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul on tänavu Eestis olnud seitse niisugust juhtu, kus üks doonor on osutunud elupäästjaks mitmele erineva elundi vajajale. Kuigi kliinikum on Eestis ainus keskus, kus organeid siiratakse, ei käi doonorlus ainult Tartus, vaid saab teoks tänu koostööle Eesti teiste suurte haiglatega. Elundivahetus ületab ka riigipiire. 04.10.2011, Tartu Postimees „Koordineerijad sätivad surmadest elusid kokku"


Nii palju huvilisi, nagu oli Tartu ülikooli infektsioonhaiguste õppetooli juhataja dotsent Matti Maimetsa loengul läinud kolmapäeval, on Viljandi haigla saal harva mahutama pidanud. Nii haiglaarstid kui perearstid ja -õed tahtsid kuulda, mida tippspetsialist arvab A-hepatiidi puhangust, millega Viljandimaa viimasel ajal kahetsusväärselt kuulsaks on saanud. «Meie probleem ei ole paarikümnes haigestunus ega nende ravimises,» ütles Matti Maimets. «Probleem on hoopis palju suuremas arvus asümptomaatilistes haigetes, kes ise seda teadmata teisi inimesi nakatavad. Just nemad hoiavad haiguspuhangut üleval.» 17.09.2011, Sakala „Haiguse levikule paneb piiri vaid vaktsiin"


Tammjärv ütleb, et Salme Kose jõudsat paranemist ei saa just imeks pidada, sest patsiendi paranemisteele aitamine on arstide igapäevatöö. Naise läbielamised on olnud siiski ülirasked, nõustub ta. «Meie tööd kergendab aga väga palju see, kui patsiendil on säilinud lootus,» lausub arst. «Tahtejõud ja usk on väga tähtsad asjad.» 14.09.2011, Tartu Postimees „Lapitud südamega naine ei või alla anda"


Tartu ülikooli kliinikumist organiseeriti meile[metanoolikriisi ajal – toim] residente, kes tulid hommikul ja aitasid toimetada. Nemad said praktilise kogemuse sellises situatsioonis käitumisest, nägid seda tüüpi haigeid ja meil leevendas see inimeste põuda. 09.09.2011, Pärnu Postimees „Raido Paasma: Ilma hästi töötava meeskonnata ei olegi võimalik selliseid situatsioone lahendada"