Uus ravikorpus on valmis! Läigib väljast kenasti ja pruunitab koduselt, aga kas ta ka TOIMIB? Sai ju uus maja poogitud vana külge, kusjuures pidi arvestama nii olemasolevate ruumiliste kui ka piiratud rahaliste võimalustega. Tulemus on kompromiss. Parim võimalikest. Lähiaastail ootab meid ees justkui uute kingadega harjumine. Läheb aega, enne kui kaovad "pitsitused ja hõõrumine" ning protsessid suubuvad loomulikku sängi.

Paratamatult kandub haiglatöö raskuskese ehk kliinikumi süda uude ravikorpusesse. On ju seal nii EMO, OP, IRO kui ka diagnostika raskekahurvägi. Seetõttu on väga oluline tagada erinevate üksuste vaheline sidusus. Võib-olla on see isegi hea, et mitmed allüksused (mainiksin eeskätt sise- ja lastekliinikut ning kiiritusravi) jäävad esialgu kliinikumi südamest eraldatuks. Siis on järgmist majalaiendust planeerides võimalik esilekerkinud puudujääke siluda.

Uue haiglahoone puhul on märkimisväärsed ka mitmed keskkonnasõbralikud tehnoloogilised lahendused, mis täna tunduvad olema ajast ees. Aga haigla tulebki ehitada vaadates tulevikku. Nii tehti ka hallil tsaariajal. Närvi- ja sisekliiniku hoonetesse, mis valmisid enne Esimest Ilmasõda, paigaldati Tartu linna ühed esimesed radiaatoritega kesküttesüsteemid. Need toimivad tänaseni!

 

Margus Ulst.

Margus Ulst
juhatuse liige